Seysenbi, 27 Aqpan 2024
Osy ghoy endi... 5193 35 pikir 29 Nauryz, 2019 saghat 10:51

Elbasynyng atyn berer jóni týzu kóshe tappaghan Arhiymed endi eldi dýrliktirmek pe?

Nauryz merekesining aldynda ghana elimizding parlamenti Elbasynyng atyn mәngilikke este qaldyru maqsatymen oblys ortalyqtaryndaghy basty kóshelerge Núrsúltan Nazarbaevtyng esimin beru turaly sheshim qabyldaghany belgili.

Alayda, bizding keybir sheneunikterimiz qashanda jaqsy bastamany nauqandyq dәrejege deyin qúldyratyp, qaytse de kózge týsip qalu ýshin asyghystyqqa salynyp, talay iygi sharalardyng ónin ainaldyryp, halyqty әri-sәri kýige týsiretini aityla da, jazyla da jauyr bolghan taqyryp. Degenmen múnday jandar  ózderining shala isterinen esh uaqytta qorytyndy shygharghan emes.

Qostanay qalasynyng sheneunikteri  búl joly da erekshe kózge týsip qaldy. Olar «túnghysh preziydentimizding atyn kóshege beru kerek» degen dúrys bastamanyng ónin ainaldyryp, oblys ortalyghyndaghy halqymyzdyng bas aqyny Abay hәkimning danghylyn eshbir oilanbastan «Núsúltan danghyly» dep ózgertip tastady. Bizding payymdauymyzsha, búlargha joghary jaqtan «sender mindetti týrde Abay kóshesin ózgertinder» degen eshbir maghynasyz núsqau kelip týspegeni aqiqat. Múnday óreskel qylyq - qostanaylyq sheneunikterding ózderining oilap tapqan «janalyghy».

Óitkeni, kóshe attaryn ózgertuding búdan basqa da núsqalary jeterlik edi. Mәselen, sol Abay danghylymen qatar Gogoli atyndaghy kóshe de dәl ortalyqta ornalasqan. Qostanaydyng әkim qaralarynda es bolsa birden Abaygha auyz salmay, Gogolidi tandauyna әbden bolatyn edi. Sóitip, eki qoyandy bir oqpan atyp alar edi. Núrsúltan esimi ortalyqtan oryn alar edi de, qisyny kelgende Gogoli sekildi kenestik dәuirden qalghan bir esimnen qútylar edik. Al búl kóshede «Núr Otan» partiyasy oblystyq filialynyng enseli kensesi ornalasqan. Sonday-aq qalamyzdaghy әsem ghimarattardyng biri - Qazaq-fransuz ortalyghy da alystan kóz tartady. Tipti osyndaghy ortalyq sayabaqqa da osy kóshemen tez jetesiz. Qysqasy, kórshimizding Gogoli degen jazushysy ózimizding Abaydan artyq emes ekenin kýlli júrtqa bayqatar edik.

Mine, bizdegi shenunikterimizding shalalyghynan Abaydan aiyrylyp qala jazdadyq. Hәkim Abay kezinde sholaq oily qazaqtardan bir tayaq jep edi, endi taghy bir auyr soqqyny Qostanay sheneunikterinen alyp otyr. Sonda qalay, múndaghy Qostanay qalalyq onomastika komissiyasyndaghylar «Abay tek Semeyge ghana qatysty, al Qostanayda kóshesi bolmasa da, eshtene qirap qalmas» degen oigha kelgen be? Ne sebepti býkil respublikada tek Qostanay ghana jalghyz Abaygha auyz salyp otyr?

Áyteuir, abyroy bolghanda respublikalyq onomastika komissiyasy múnday asyghystyqqa toqtau salyp, Tóle bi, Ábilqayyr syndy túlghalarmen qatar, qazaqtyng jalghyzy -  Abay hәkimning esimin ógertpey, bóten kóshelerdi qarastyru turaly sheship qabaldap, bir abyroysyzdyqtan aman qaldyq.

Tek bir әttegenayy, jaraydy jana ghana taghayyndalghan qala әkimi Qayrat Ahmetov kózge týsip qalu ýshin asyghystyqqa salynsyn delik, alayda anau batys ónirde tuyp-ósip, qazaqy tәrbie alghan oblys әkimi Arhiymed Múqanbetovtyng búghan toqtau aityp, mәseleni bayyptylyqpen sheshuge kenes bere almaghany oilandyrmay qoymaydy. Al, jalpy múnday asa manyzdy mәseleni qala әkimi oblys әkimimen aqyldaspay sheshedi degenge eshkim de senbeydi. Demek, búl bәrimizden ketken aghattyq ekeni dausyz aqiqat.

Mine, sóitip, aidyng kýnning amanynda Abaydan aiyrylyp qala jazdadyq..

Endi qazir Qostanaydyng sheneunikteri ne istep otyr deysiz ghoy? Ózderining asyghystyqqa salynyp, asyra siltegenderin juyp-shaymaq maqsatymen «búl joly halyqtyng talqysyna salyp, zang jolymen sheshemiz» dep aiday әlemge jar salyp otyr. Endi qazaghynan orysy kóp Qostanayda Núrsúltan Nazarbaev atyna kóshe beru isi qiyndap ketui de mýmkin. Orys aghayyndar biz aityp otyrghan Gogolidi ózgertuge birauyzdan qarsy túrsa, Arhiymed bastaghan әkimder qayter eken?

Endigi saual osy!

Jaybergen Bolatov

Abai.kz

35 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1599
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1679
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1369