- Payghambarymyzdan (s.gh.s.) «Sizden keyin aqiqatty kim aitady?» dep súraghanda, «Menen keyin aqiqatty aqyndar aitady» degen eken Allanyng elshisi. Payghambarymyzdyng (s.gh.s.) sonday senim bildirgen aqyndarymyzdyng birisiz. Qazirgi qazaq әdebiyetine, sonyng ishinde poeziyagha qanday bagha berer ediniz?

- Payghambarymyzdan (s.gh.s.) «Sizden keyin aqiqatty kim aitady?» dep súraghanda, «Menen keyin aqiqatty aqyndar aitady» degen eken Allanyng elshisi. Payghambarymyzdyng (s.gh.s.) sonday senim bildirgen aqyndarymyzdyng birisiz. Qazirgi qazaq әdebiyetine, sonyng ishinde poeziyagha qanday bagha berer ediniz?

- 2004 jyly Ankarada jas týrki jazushylar odaghy men «IYlehsan» avtorlyq qúqyq qorghau úiymynyng úiymdastyruymen ótken dýniyejýzi týrkitektesterining mýshayrasyna ólenderimdi jiberdim. Ýsh-tórt aidan song «Ábeke, birinshi oryn aldynyz» dep týrikter ózderi habarlasty. Sonymen Týrkiyanyng mәdeniyet ministrining joldamasymen baryp, 15 kýndey sonda boldym. Sol joly Fizully atyndaghy syilyqtyng iyegeri atandym. Aytpaghym, sol jyr sayysyna týrki qanynan jaralghan talay dýldýlder keldi. Biraz elderding mәdeniyet ministrleri boldy. Sondaghy bir bayqaghanym, qazaq poeziyasynyng әmbesinen shoqtyghy biyik ekendigi. Býkil týrki poeyaziyasynyng ishindegi eng ozyq poeziya - bizdiki eken. Men soghan tanqaldym. Qazirgi qazaq poeziyasy aldyna jan salmaytyn poeziya. Ol jerde qyrghyzdar, ózbekter, iraktan, arabiyadan týrkimennen kelgen aqyndar boldy. Ózbek poeziyasy bizden kósh keyin jatqanyn bayqau qiyn emes. Olardyng kópshiligine tәn qasiyet úiqas jenildigi men maghyna tayazdyghy. Al qazaq poeziyasy - astarly poeziya. Bizding poeziya - әlemdik jyr jauharlarymen iyq tenestire alatyn poeziya. Meninshe, qazaq ólenining kóterer jýgi de, abyroyy da ýlken. Men ony sol Ankaradaghy jiynda bayqadym. «Jýrgen song bauyrynda kýnde kórip, taulardyng biyiktigi bayqalmaydy» degennen bolar, ózimiz ortasynda jýrgennen keyin de qúnyna jete bermeymiz. Shyndyghynda, týrik әleminde qazaq poeziyasyna jeteri joq.

- Songhy uaqytta qoghamda dinge bet búrys qatty qarqyn aluda. Áriyne, búl dúrys, taza imany jolgha bet alghan bolsa quanarlyq jay. Alayda, týrli aghymdar men sektalargha týsip, adasyp jatqandar az emes. Osy túrghydan alghanda, aqyndarymyzdyng da adasyp jatatyny, kelsin-kelmesin diny ólender jazu әuestenui kóbeyude. Búl dúrys pa?

- Dindi nasihattauda Abay, Shәkәrim, Múqaghaly t.b. qazaqtyng tanymal aqyndarymen qosa shyghystyng shayyrlary da, әlemge әigili ghúlamalar da qalys qalmady. Geteni alynyz, Tolstoydy alynyz, barlyghy da Islamnyng jetistigin, onyng naghyz haq din ekendigine moyynsúnghan. Bas iygen. Al, mening estuimshe músylman dininde 73 týrli aghym bar eken. Sonda qazirgi diny taqyrypta óleng jazatyndar, әr aghymdaghy aqyn әr týrli óleng jazsa 73 týrli úghym payda bolmaq diny poeziyada. Sondyqtan da, dindi nasihattaugha da bayqap barghan dúrys bolar. Mysaly, salafiydegiler bir bólek, hizbuddalyqtar bir bólek, naghyz ózimizding islamnyng mәzhabynda jýrgenderding ólenderi bir bólek. Oilap qarasanyz, búlargha tyiym saludyng ózi qiyn. Býgin de ýkimetimizding ózi diny aghymdardy dúrys jolgha qoya almay otyrghanda, jekelegen adamdardyng auzyna qalay qaqpaq qoya alamyz?! Qazaqta eki sózding basyn qúramaytyn adam joq, anau da aqyn, mynau da aqyn.

Negizi mening oiymsha, din turaly ólenderdi Diny basqarma sýzgiden ótkizip baryp, jaramdysyn ghana jariyagha shygharuy kerek sekildi. Biraq, ata-babasy turaly da shejire kitaptar shygharyp jatyr ghoy. Sonan keyin de oghan eshkim shekteu qoyyp jatqan joq. Jalpy, qay aqyn bolmasyn ony jettik bilmey túryp, din taqyrybyna aty-jóni joq bara berui dúrys emes. Sebebi, músylman dini eng aldymen niyetting dúrystyghyn talap etedi. Odan keyin bar bolmys, bitiminmen Allany sýi. Sonda ghana birdene shyghara alasyn. Eger Allagha seniming bolmasa, niyetsiz bolsang onda ol taqyrypty qozghap keregi ne?

- «Syn týzelmey, min týzelmeydi» deydi halqymyz. Songhy kezde qazaq әdebiyetinde syn janry joghalyp ketti degen әngime kóp aityluda. Býgingi poeziyanyng tatymsyzdyghy da sonyng saldary emes pe?

- IYә, ras, býginde bir ghana әdebiyet emes, jalpy óner salasynda shynayy syn joq. Bizge belgili bir qyzyq qúbylys, Tәuelsizdigimizdi alghan songhy 20 jyldyng ishinde 20 sóilemnen túratyn әdeby syn jazghan adam kórmedim. Ádeby syn qúryghan. Ol joq.

Ádebiyet - ýsh tirekten túrady. Biri - әdebiyet tarihy, kelesisi - әdebiyet teoriyasy jәne songhysy - әdeby syn. Osy ýsheui tolyq bolghanda ghana әdebiyet bolady. Qazaqta dalagha qazan asu ýshin paydalanatyn mosy degen bolady, ýsh ayaqty. Bir ayaghy synsa ol mosy eshtenege jaramaydy. Bizding әdebiyet bir ayaghy synghan mosynyng kýiin keshude. Biz qazan asa almaymyz, qisayyp qúlay beredi. Áriyne, birli-jarym synshylar bar, tiyip-qashyp syn jazatyn. Biraq, ainalyp kelgende, maqtaugha tireledi. Bolmasa avtordyng jeke basyna tiysip, bas arazdyq, baqay eseptik birdeneler jazghan bolady. Ol syngha jatpaydy.

- Baghanadan beri poeziya tónireginde әngime órbitip otyrmyz ghoy, Ábeke, Gitlerding mynaday bir sózi bar eken:«Eger kez kelgen elding ruhyn jaulap alghyng kelse, sol elding jastaryna danghaza, týsiniksiz әuenderdi tyndata ber» degen. Sol aitqanday býgin de ózge týgili ózderi týsinbeytin «bóten sózben bylghanghan sóz» poeziyamyzda keng etek alyp bara jatqanday?

- Osyda biraz búryn Ázilhan Ospanúly degen ghalym bolghan. Ózi kórnekti ghalym bolsa da, osy ónirden shyqqan aqyn-jazushylardyng tarihyn jazyp ketken tariyhshy edi, marqúm. Birde sol kisining ýiine bardym, bir aqynnyng kitabyn oqyp otyr eken.

- Oipyrym-ay, Ábilda, mynau aqyndy men týsinbedim, búl ne jazghan - deydi. Ózi ghalym adam.

- Oqyp otyrsyz ghoy, kóke, - deymin ghoy. Sóitsem aitady,

- Búl ózi maqtanypty, «Meni býgingiler emes, keleshek týsinedi, men - keleshekting aqynymyn»-depti. Sonda býgingi men týsinbegende keleshek búny qalay týsinedi?!, - dep shyr-pyr bolady. Sening súraghyna oray sol kisining aitqany esime týsip otyr.

Barlyghy birdene jasaugha talpynady, joqtan bar jasaugha, basqanyng aitqanyn qaytalamaugha tyrysady. Mysaly, Múqaghalidy jer betinde songhy qazaq qalghansha oqidy, әri týsinedi. Poeziya sol siyaqty bolu kerek qoy. Qarapayym, kim bolsa da týsine alatynday bolu qajet. Al búlar, joqtan ózgege úmtylady da, bir keremet janalyq ashqan bolady. Olaryn oqyrman týgili ózderi týsinbeydi. Men soghan tanqalamyn. Ol poeziya emes. Poeziya degen -« kýpi kiygen qazaqtyng qara óleni».

Osydan bir-eki jyl búryn Týrkistanda bir mýshayra ótti. Sonda 100-den astam ýmitkerge sarapshy boldym. Sol jerde, Kentaudaghy Týrik uniyversiytetining bólimshesinde oqityn shetten kelgen qandastarymyzdan onshaqty bala óleng jibergen eken. Tikteushi retinde ólenderge qarap otyrsam, janaghy onshaqtysynyng jazu stilii bir bólek te, qalghan audandardan kelgenderdiki bir bólek. Qazaqtyng qarapayym tilimen-aq aitar oiyn útymdy jetkize bilgen.

Sonda týigen oiym, qazaq poeziyasynyn, jalpy qazaq tilining qaymaghy shettegi qazaqtarda saqtalghan eken. Al, qazir bizding qogham jahandanugha bara jatyr deydi ghoy, olay emes, biz osydan on jyl búryn jahandanyp qoyghanbyz. Qyzymyzdan úyat, úlymyzdan namys ketti. Últtyq ruhaniyatymyzdy joghaltyp aldyq. Al endi, shetten Mongholiyadan, Qytaydan, Týrkiyadan taghy basqa elden kelgen qandastar bizge osyny qaytaryp berude. Olarda taza qazaqy bolmys saqtalghan. Sondyqtan da, olardaghy poeziya móldirep túr. Men basqasha aita almaymyn.

- Qazirgi jas aqyndardan halqyna kerekti sóz aityp jýr dep, kimdi aitar ediniz?

- Adam toqmeyilsuge bolmaydy. Baryna qanaghat tútsang jaqsy. Men múndaymyn, men andaymyn deuding keregi joq. Aspanday beru aqyndargha jaraspaytyn qylyq. Bir kezde әuliyeler bolghan ghoy, eshkimde sharuasy joq, óz tirligimen әuliyeligin jasap, qarapayymdylyghymen, óz jolymen jýre bilgendigimen әuliye. Aqyn da әuliye. Demek, olar da solay jýrse dep oilaymyn. Ókinishke qaray, bizding «Aqyn» atyn alyp jýrgen jastarymyz júldyz bolghysy keledi. Júldyz bolu pendelerding ishinde Zuhragha ghana jazylghan. Onda da ol perishtelerge ghana tәn bolghan jaydy, Allanyng myng bir esimin bilu arqasynda ghana júldyz bolghan degen anyz bar. Sondyqtan oghan úmtyludyng da qajeti joq. Halyq óz júldyzyn ózi tandaydy.

Men Baqytjan Aldiyardy aitar edim. Áriyne, ony jas dey qoygha bolmas, alayda, ol - myqty, jaqsy, daryndy aqyn. Biraq, sәl tómen týsse, aspanday bermey, el qatarly jerde jýrse. Ázir basqa kózime týsip jatqany joq. Barlyghy da birde olay, birde bylay óz joldaryn әli tappaghandar.

- Múqaghalisha aitqanda býginde «arnau óleng shygharatyn fabrikalar» kóbeyip ketken sekildi, әdebiyet әleminde. Sonymen qatar, «saray aqyndary» jayly ne aitar ediniz?

- Shahanovtyng bir sózi bar. «Men «TJ» degen jana termin oilap taptym. Ol - «tufly jalaghyshtar» degen sóz» degen. Sol aitqanday «tufly jalaghyshtar» arnau ólensiz otyra almaydy. Sebebi, tufly tazalaulary kerek qoy. Sondyqtan da olargha toqtau joq. Al «saray aqyny» degen sózge men kelispeymin. Ol negizi kóbinde kekesin týrde qoldanylyp jýr. Shyn mәninde Búqar jyrauynnan tartyp, qazaqtyng jyrshy, jyraularynyng kóbi saray aqyndary boldy. Kerek bolsa, Ferdausiyinizding ózi saray aqyny bolghan.

Biz onyng qúnyn týsirip jiberdik. Memleketting negizin ústap túratyn adamdardyng ózi osy ruhy myqty jandar. Últtyq iydeologiyany saqtaytyndar da osylar. Al qazir memlekettik, últtyq iydeologiya salasyna bir de bir aqyn joq. Aralastyrmaydy. Biraq, týptin-týbinde qazaq iydeologiyasyn ústaytyn aqyndar bolady.

- Býginde jaqsyly-jamandy óleng ólkesinde birshama jastarymyz jýrgeni anyq. Qazir bir ghana óleng jazumen kýn kóre qong qiyn. Osy túrghyda Memleket tarapynan jas aqyn-jazushylarymyzgha qanday kómekter bolyp jatyr? Jәne jastardy Jazushylar odaghyna qabyldau mәselesi qanshalyqty iske asuda?

- Jastargha, sonyng ishinde әdebiyetke kelgen jastargha memleketten qoldau joq. Ýkimet qaramaydy. On jyl jýrip on jol óleng jazsang da saghan eshkim kómektespeydi. Odan góri bazarda arba sýiregen bayaghyda artyq. Óitkeni, olargha da bala-shaghany asyrau kerek qoy. Sen óleng jazasyng ba, kitap shygharasyng ba eshkimning sharuasy joq. "Býl bolmasang kýl bol". Sonan keyin qalay jas aqyndarymyz ómirsheng óleng jazyp, әdebiyetimiz qalay súranysqa ie bolmaq? Ádebiyetting túiyqqa tirelgeni osy, memlekettik tapsyryspen kitaby shyqsa da qalamaqysy joq. Sosyn sapasyz bolsa da birli-ekili kitabyn demeushi arqyly jaryqqa shygharyp alghan son, ózinshe júldyz bop ketetinder kóp.

Al, Jazushylar Odaghyna qabyldaugha keler bolsam, onyng óz erejesi bar. Ýsh kitabynyz jaryqqa shyghuy kerek. Kórkem shygharma týrindegi. Jәne ol jergilikti filialdyng talqylauynan ótui kerek. Sosyn baryp odaqqa joldanady. Kezinde talqylausyz ótip ketkender boldy. Býgin solardan qútyla almay otyrmyz. Qazirgi aqyn-jazushy jastarymyzdy qabylday almay otyrmyz. Sebebi synnyng joqtyghynan kóbining shygharmalary jaramsyz. Kórkemdik dәrejesi tómen.

- Ábeke, sóz sonynda óz shygharmashylyghynyz jayly aita ketseniz. Songhy «Nazqonyrdan» keyin oqyrmandarynyzdy taghy nemen quantpaqsyz?

- Ázirshe «Shәmshining saghynyshy» atty piesa jazyp bitirdim. Jaqynda túsaukeseri de bolyp qalar degen ýmitim bar. Jәne «Nazqonyrdan» bólek 15 baspa tabaqtay jinaghym dayyn túr. Bәlkim, qarjy mәselesi sheshilip jatsa, ol da jaryqqa shyghyp qalar.

- Ángimenizge rahmet! Shygharmashylyq tabystar tileymin!

Súhbattasqan Erjan Shәkerbay

«Abay-aqparat»