Qoja Ahmet qazirgi Sayramda ol kezde «Madinat al Bayda» dýniyege keldi. Sayram islam topyraghyna jatatyn ribat funksiyasyn atqaratyn garnizon bolatyn. Ribat degen islamnyng shekara aimaghyn bildiredi. Qoja Ahmet Týrkistangha ol kezde Iasy jerine din islam taratu ýshin arnayy tapsyrmamen kelgen. Oghan sopylyq tanymdaghy «sufra tútmaq» degen termin dәlel. Anyzda da búl aimaqta, Qúl Qoj Ahmet Iasauiymen qayshylyqta bolghan «Saur» halqy turaly aitylady. Ol kezende Saur (mýmkin Sauran) halqy islamgha әli kirmegen otyryqshy el bolatyn. Iasauy osy jerde ózining uaghyz-nasihatyn jýrgizip, «islam asha» kelgen. Nasabnama derekterinde «Islam asha» tirkesi búl din taratu mehanizmi retinde tanylady.

Tarihy jәne geopolitikalyq jaghynan Iasy sol kezding ózinde óte manyzdy kenistik bolatyn. Syrdyng boyy, Qaratau etegi, jazyq, saudagha da, egistikke de, ekonomikalyq jaghynan óte ynghayly qonys. Tarihy derekterde, Iasy islamnan búrynghy kóshpeli týrki taypalarynyng Syr boyynda toghysatyn ortalyghy, tarsalar men zoroastrlar iyeligindegi sauda kesheni bolatyn.

Nege tughan jeri Sayramda emes, Týrkistanda jerlendi?

Iasy halqy Qoja Ahmet Iasauy ilimin moyyndap, islamdy qabyldady. Búl turaly anyzdyq sanada jaqsy keltirilgen. Iasauy islam dinin jaida sayasy biylikpen de, halyqpen da ortaq til tapty. Ony barsha týrki taypalary ózderining ústazy, piri retinde moyyndady.
Ol turaly «Súltan ul arifiyn», «Shayhul mashayyh», «Hazrat Súltan», degen laqaptar keninen taraghan. Ol kemel adam retinde tanylyp, әuliylik maqamyn moyyndatqan, tarihy túlgha retinde, Iasyda jerlendi. Onyng tughan jerinde emes, Iasyda jerlenuinde diny qaghida bar. Ol Payghambarymyzdyng hadiysinde kórsetilgen: «al anbiau yudfinuna haysuma yamutun». «Elshiler qay jerde ólse, sol jerde jerlenedi». Osy hadis negizinde Hz. Múhammad payghambar da Mekkede emes, Madinada jerlengen. Oghan talas tartystar boldy. Biraq jogharydaghy amanat qaghida negizinde Qúrayyshtyqtar payghambardy Madinada jerlenuine kóndi. Týrki halqy ýshin «Ekinshi Ahmed yaghny payghambardan keyingi ekinshi Múhammed» Qoja Ahmet pirding keyinnen «Iasaui» laqabymen tanyluynda osy aqiqat jatyr. Iasauy de ataqty әuletten shyqqan bolatyn. Atasy da, anasy da Sayramda jerlengen edi. Biraq diny qaghida boyynsha osy Iasy qalasy onyng mәngi mekenine ainaldy.

Nege Aqsaq Temir Týrkistangha QA Iasauiyge kesene soqqyzdy?
Iasauiyding ómirden qaytqan uaqyty belgili. 1166 jyl ekendigi Kashifiyding «Rashahatynda» bar. Jerlengen jerine kesene ornatylghany tarihy derekter rastaydy. Búl turaly Yazdiyding «Zafarnamasynda» kezdesedi. Al endi Ámir Temirding Iasauiyge janadan qayta kesene saldyruy, ol ózining «Piry Týrkstangha» kórsetken qúrmeti dep qabyldau kerek. Orys oriyentalisteri Ámir Temir búl keseneni kóshpeli týrik taypalaryn óz yqpalyna alu ýshin saldyrdy degen tújyrym aitady. Biraq Yazdiyding aituyna qaraghanda, Ámir Temir ózi sopylyq tariqat mektebining ókili retinde Iasauiyge degen «mahabbaty men fana fy shshayh» prinsiypi negizinde saldyrghan. Búghan qosarymyz, rasynda «Úly jenister men jahandyq biyliktin» iyesi, әlem әmirshisi ataghyna layyq, óz iyeliginde oryn alghan әuliyege jarasatyn kesene qayta túrghyzudy qolgha alyp, ózi arhiytekturalyq jobasyn әzirletip, oghan Ubaydulla Sadrdy basyna jauapty etip taghayyndauynan pirge qyzmeti men qúrmetin kóruge bolady.

Nege qazaq jaqsylary osynda jerlenuin qalady jәne jerlendi?
Iasauiyding jerlengen jeri sopylyq tanym boyynsha «astana» retinde qabyldanady. Búl týsinik yaghny «asitan-e saadat» parsy tilinde sózdik maghynasynda esik, dәliz, tabaldyryq degenge sayady. Al terminologiya boyynsha «aqiqatqa ashylghan qaqpa» retinde qasiyetti, kiyeli sanalghan. Qoja Ahmet Iasauy qasyna jerlenu qazaq diny tanymynda adamnyng o dýniyedegi ornyn da kepildikke alu retinde qaralghan. Yaghny Iasauiyding sharapatynan ýmit etilgen. Mine, qazaqtyng iygi jaqsylary Iasauiyding «astanasy» men «sharapatyna» sengen, búl jer kiyeli meken sanalghan. Múnday tanym barlyq týrki halyqtaryn tәn. Jalpy týrki islam órkeniyetinde kez kelgen qalanyng artynda osynday «asitane» men «shapaghat» iyesi bir әulie jatqany mәlim. Qazaq iygi jaqsylarynyng kesene manyna, Iasauy qasyna jerlenuinde diny qaghida jatyr. Astana negizinen osy Iasauy ilimining basty terminologiyasy bolatyn. Búl sóz keyinnen tilimizde, «sayasy ortalyq», «bas qala» degen maghyna ie boldy.

Nege adamdar instiktivno Týrkistangha Áziret Súltangha keledi?
Sebebi búl jer kiyeli meken, qasiyetti jer. Ziyarat orny. Al ziyarat jasau diny qaghida. Ol qaghidanyng mәninde diny senim, diny tanym, diny sana jәne diny tәjiriybe jatyr.

Dosay Kenjetaydyng facebook paraqshasynan

Abai.kz