Kórneki suret

Dala órkeniyetinde tal besik qay uaqytta da qajettiligi joyylmaytyn, uaqyt qansha ótse de qasiyeti ózgermeytin, túrpaty qaytalanbaytyn dara mәdeniyetting jemisi. Besikting tabighilyghy men jasampazdyghy tepe-
ten, mine sol jayly bir ýzik әngime:

Soltýstiktegi búryn Kereku dep atalatyn qalanyng múrajayyna qoyylghan besikke «Oralmannyng besigi» degen anyqtama berilipti. Qashan jasalghany jәne iyesining kim ekeni de jazylghan. «Mýsilim Múhamadiyúly, 1897 j.»

Mening kórgenim 2001 jyl edi. Sonda búl besikke 104 jyl tolghan bolatyn.
Kóne besikting kózge ottay basylatyn túrpaty kóz aldymda qalypty. Eki basynyng iyilgen doghasy qaqtap shabylghan, tastay bolyp kepken qara tal eken, aq tayaq sekildi arqalyq aghash otqa qyzdyrghan istikpen qaryla-qaryla iyne shanshar jer qalmaghan. Bәlkim, әr jana tumany bólegen sayyn «pәleden saqta!» dep, jasalghan eski yrymnan qalghan belgiler bolu kerek. Eng alghashqysyna әriyne jýz jyldan asty, songhysy... ol mәlim emes.

Bir qyzyghy Belograd degen audannan osy besikting iyesin tapqan edim. Mýsilim
degen 84 jasqa kelgen qariya Mongholiyanyng Bayan-Ólgey aimaghynan 1992- jyly kóship kelipti. Bala shaghynda kórgenin keshegidey qylyp әngimeleytin zerdeli aqsaqaldyng besikting tarihy turaly aitqan qyzyqty hikayasyn oqyrmanmen bólisuding osy joly bir sәti týsip otyr.

Janaghy múrajaygha qoyylghan besik Mýsilimning eng ýlken aghasy Bighazy tughanda Ór Altaydyng Shingil degen ózenining jaghasyndaghy taldan qiylyp jasalypty. Sodan kóp uaqyt «Bighazynyng besigi» atanypty. Múrajaygha qoyylghangha deyin «Ýlken atanyng besigi» delinip jýripti.

Mýsilim ózi osy besikke Múhamadiyding onynshy balasy bolyp bólengen eken.
Ózinen keyin jәne bes ini, qaryndasy bólenipti. Kim qayda tuyp, qanday kempirding bólegenine deyin úmytpapty, ol óz aldyna bólek әngime. Múhamadiyding auyly 1898 jyly Qobda betine asqanda Bighazy bir jasta, besikte bolghan. Búl besikting «kiyeli besik» atanyp, jýz jyl boyy әuletting qolynan týspeui osy kósh oqighasynan bastalghan sekildi. Sheshesi ekinshi balasyna ayaghy auyr bolghandyqtan, bala bólengen besikti atqa óngerip jýre almay, jýk artqan týiening birine tansa kerek.

Qytay men Mongholdyng shekarasyndaghy Jarghylyntynyng tik asuynnan asqanda besik tanylghan týie tayyp jyghylyp, jýk-mýgimen shynyrau saydyng ayaghyna domalap ketken. Bighazy mert bolghan shyghar degen qorqynyshpen sýt pisirim uaqyt ótkende jan úshyryp izdep kelse, atan týie moyyny qayyrylyp ólgen eken, ýiding jýgi kýl-parsha bolghan, besik qana anaday jerde tórt ayaghynan tik túr! Emshek izdegen sәbiyding jylaghan dauysy estiledi.

Osydan keyin de búl besikke bólengen sәbiylerding ishinen jeti retki qaterden aman qalghandary taghy bar. Ýshinshi aghasy Jekey kiyiz ýileri týk qalmay órtenip ketkende irgede túrghan besikting ishinde tiri qalghan. Jetinshi әpkesi Samal sheshesi besik óngerip Búlghyn ózeninen ótip kele jatqanda,
astyndaghy aty sýrinip ketip, qozy kósh jerge deyin aghyp barghan besikting ishinen aman shyqqan.

Mýsilimning ózi ýsh ailyghynda sheshesi qoy sauyp jatqan kezde ayaq astynan
Tulaytydaghy Qaraghayty jaylauynda sel týsip, qotan shetinde ishinde bala bóleuli túrghan besikti dýley tasqyn ileze ilip ketken. Tipti, adam senu qiyn, bir kósh jerge 2 barghanda besik kórpeshesi týsip jalanashtanyp, ózen shetindegi sugha tónip túrghan talgha arqalyq aghashynan ilinip qalypty, tauyp alghan kezde nóserden keyingi ystyq kýnge suy sorghyp túrghan jórgekting ishinde ýsh ailyq nәreste eshtene de sezbey úiyqtap jatqan eken deydi, kózimen kórgender.

Osynau kiyeli besikke baylanysty qasiyetti de, qayghyly oqigha 1943 jyldyng kýzinde bolghan edi. Bayan-Ólgey aimaghynyng shekaragha jaqyn jerdegi Qújyrty Búlghyn degen eldi mekenining halqy Mongholiyada bolghan «eserku» (tóneriske qarsylar) degen zobalannan bas saughalap bir týnde Shynjangha qaray qashady. Osy bosqyndardyng ishinde Mýsilimning de kóshi bar edi. Ekinshi balasyna bosanghaly eki-aq ay bolghan 21 jasar kelinshegi Kýnbiyke
sәbii bólengen besikti óngerip, qara-shobyr kóshpen Jyrghylty asuyna endi kelgen kezde shekaradaghy әskerler aldarynan oqty qarsha boratady. Biraz adam oqqa úshady, Kýnbiykening atyna oq tiyip jyghylyp jolda qalady. Eki kýnnen keyin arttaghy el izdep kelse, besikke sýienip otyrghan әieldi kóredi. Jas ana az uaqyt búryn qansyrap ólgen eken, kýnәsiz sәby jansyz sheshesining omyrauyn soryp tiri jatyr. Besikti tauyp alghan Beskerey degen jigitting aituynsha besatardyng oghy besikting tórt jerinen kóktey tesip ótse
de bóleuli sәbiyge sonyng biri de darymaghany adam tanghalarlyq jaghday edi.

Eng songhy oqighany 1991 jyly Bayan-Ólgeyden Qazaqstangha qaray Mýsilimning óz әuleti KamAZ-ben kóship kele jatqanda besikting mashinanyng ýstinen úshyp ketip, 30 shaqyrymnan keyin joqtap, qayta izdep baryp alghanda býp-býtin jatqanyn aitugha da bolar, biraq onda ishinde bóleuli sәby bolmaghan.
Eng sony qayghyly oqigha retinde, Mýsilim aqsaqaldyng nemeresi Úlarbek jas
kelinshegi ekeui 1997 jyly kómir jaqqan bólmelerinde ys tiyip qaytys bolghanda osy besikting ishinde bóleuli jatqan balalary Atameken atty ýsh ailyq sәbiyding aman qalghanyn ghajap deuge bolady.

Besikting de múrajaygha baruy osy bir qayghyly oqighadan keyin bolghangha úqsaydy. Oblystyq gazetting tilshisi Núrjan degen azamat «Oralmannyng besigi» degen maqala jazghan song múrajaydyng mengerushisi ózi kelip, besikti bes myng tenge berip qalap әketipti.

Osy kiyeli besikke Múhamadiyding 15 balasy, Mýsilimning ózining jәne agha inilerining 21 sәbiyi, olardyng bala-shaghalarynyng 19 nәrestesi, shóberelerden 6-uy bólengen eken. Songhy 4-shisi atajúrt Qazaq Elining topyraghynda tughandar...

«Kiyeli besik» dep, atalsa da kie besikte emes, keremet kemeldikpen jasalghan
besikting sebebimen sәbiylerdi qaterden qorghap túrghan Jaratushynyng qúdireti demeske shara joq.

Abay Mauqara

Abai.kz