Nikita Jolkver. Joghalyp bara jatqan derjava
Berlinning Halyq sany jәne damu instituty Reseydegi jәne búrynghy KSRO elderindegi demografiyalyq ýrdis turaly tereng saraptama qorytyndysyn jariyalady. Orys tilinde jariyalanghan búl bayandama «Joghalyp bara jatqan әlemdik derjava» dep atalady. Atauynan-aq zertteu qorytyndysynyng basty tújyrymy anyq bayqalady.
Berlinning Halyq sany jәne damu instituty Reseydegi jәne búrynghy KSRO elderindegi demografiyalyq ýrdis turaly tereng saraptama qorytyndysyn jariyalady. Orys tilinde jariyalanghan búl bayandama «Joghalyp bara jatqan әlemdik derjava» dep atalady. Atauynan-aq zertteu qorytyndysynyng basty tújyrymy anyq bayqalady.
Osy zertteu júmysynyng avtorynyng biri, professor Rayner Klingholis (Reiner Klingholz) postkenestiktegi demografiya mәselesimen basqa emes, dәl osy nemis institutynyng shúghyldanuy sebebin bylay týsindiredi: «Europa jәne Germaniya, ekinshi jaghynan alghanda, Resey men búrynghy KSRO respublikalary bir-birimen ózara tәueldi.
Biz eng aldymen shiykizatqa barynsha tәueldimiz. Al nemis eksporty ýshin postkenestik kenistik - ótkizu naryghy».
Onyng ýstine, nemister Euroodaq pen NATO-gha kórshi úlan-ghayyr aimaqtaghy ahualgha bey-jay qaramaydy.
Bir qyzyghy, búrynghy Kenes Odaghynyng jekelegen respublikalaryn emes, Baltyq jaghalauy elderi men Ortalyq Aziyany qosa postkenestik kenistikti zertteu men salystyrmaly taldau nysany retinde tútas qarastyrghan. Ghalymdardyng pikirinshe, búrynghy odaqtas elder tәuelsiz elderge ainalghanymen de, әli de ózara yqpaldas jýie qúryp, kóp jaghdayda postkenestik kenistiktegi ómir sýru saltyn anyqtap otyr.
Professor Klingholisting pikirinshe, Baltyq boyyndaghy ýsh eldi qosa alghanda, postkenestiktegi Europa elderining aldynda túrghan demografiyalyq mәsele óte úqsas. Germaniyanyng ózi de búdan ada emes. Ekinshi dýniyejýzilik soghystan keyin búl elder «bebiy-bumdy» basynan ótkerdi. 1970 jyldary ol joqqa tәn boldy. «Bebiy-bumdyqtar» zeynetke ketti. Búl buynnan keyin tuylghan úrpaq tym az edi. Búrynghy KSRO-da 90-jyldary bala tuudyng kýrt azayghany ahualdy odan beter ushyqtyryp jiberdi. Bolashaq ata-analardyng azdyghy qazir naqty kórinip otyr.
Ártýrli demografiya
1960 jyly Resey (KSRO-nyng ózge respublikalaryn qospaghanda) halqynyng sany jóninen әlemde tórtinshi orynda túrghan. Byltyr búl el Braziliya, Pәkistan, Bangladesh jәne Niygeriyagha oryn berip, toghyzynshy oryngha syrghyp týsti. Demografiyalyq qúldyraudyng nәtiyjesinde osy ghasyrdyng ortasyna qaray Resey taghy da 25 mln adamnan aiyrylyp qaluy ghajap emes. Osylaysha halyq sany jóninen әlemdegi ondyqtan shyghyp qalady. Búl eldi Efiopiya, Filippiyn, Mysyr jәne Meksika basyp ozady.
Solay bola túra, postkenestik kenistik pen Reseyding ózinde demografiyalyq ahual әr aluan. Ghalymdar búrynghy KSRO-nyng 141 aimaghyndaghy jaghdaydy salystyryp, bes týrli klasterdi anyqtady. Olardyng tórteuinde halyq sany әrmen qaray da azaya bermek. Biraq adam sany ósetin aimaqtar da bar.
Besinshi klasterge ghalymdar Ortalyq Aziya elderining denin jәne reseylik Sheshenstan, Tuva jәne Altay ólkesin jatqyzghan. Tuu dengeyi búl aimaqtarda Soltýstik Afrika kórsetkishterimen shamalas, yaghny bir әiel orta eseppen 2,78 bala tuady. Búl halyq sanynyng túraqty ósui kórsetkishinen de kóp. Tipti, basqa aimaqtargha júmys izdep ketetin túrghyndardy esepke alghanda da. Búl topqa Reseyding Týmen oblysy men Qazaqstannyng ontýstigi jatady. Búlar - múnay óndiruding nәtiyjesinde migranttardy magnittey tartatyn aimaqtar.
Siyrep bara jatqan klaster
Tuu az bolghanyna qaramastan, birinshi klasterge jatatyn aimaqtaghy halyqtyng sany migrasiya esebinen tolyghyp otyrady. Búl topqa erekshe belsendi kóshi-qon sayasatymen kózge týsetin Mәskeu, Kiyev, Minsk, Sank-Peterbor jәne Sevastopoli, Ekaterinburg jәne Nijniy Novgorod, Novosibir, Krasnodar ólkesi, Tatarstan, Belgorod oblystary jatady. Zertteushilerding boljamyna sýiensek, halyqtyng syrttan aghylyp keluining nәtiyjesinde búl topqa jatatyn aimaqtarda 20 jyl ishinde halyqtyng azangy kóp bilinbeydi. Key jerlerde azdap ósim boluy da mýmkin.
- Úzaq jasaugha jayly klimatpen birge, kýndelikti ómirde dinning manyzdy ról atqaruy men halyqtyng etnikalyq kúramy da ong yqpal etedi, - delingen bayandamada. - Ishimdikke salynudyng kesirinen payda bolatyn ólim-jitim búl aimaqta siyrek kezdesedi.
Múnday aimaqqa Latviya, Litva jәne Estoniya da jatady. Baltyq elderinen ózgesheligi sol, zertteu avtorlary ekinshi topqa jatatyn aimaqtardyng bolashaghy bar dep eseptemeydi.
Ýshinshi klaster - bala tuu az, qarttary kóp bolghandyqtan, halqy azayyp bara jatqan aimaqtar. Belarusi pen Ukrainanyng kóp aimaqtary, Reseyding Soltýstik-Batysy, Krasnoyar ólkesi osy sanatta. Búl jerlerde halyqtyng besten bir bóligi - 60 jastan asqandar. Mәselen, Ukrainanyng Chernigov oblysynda qariyalar halyqtyng tórtten bir bóligine jetken. Postkenestik kenistikte osy topqa jatatyn aimaqtar basym. Alayda 2030 jylgha qaray jaghday ózgeretin sekildi. Ýshinshi klasterdegi halyqtyng azangy ondyq payyzben eseptelinedi.
Júrtta qalghan jer
Tórtinshi topqa jatatyn aimaqtar basqa sebepter boyynsha qanyrap qalmaq. Adamdar Qiyr soltýstik pen Qiyr Shyghystan, Qazaqstannyng soltýstigi men Moldaviyadan qasha bastaydy. Chukotka avtonomdy aimaghy 1989 jyly kenestik halyq sanaghynan beri halqynyng ýshten birinen, Magadan oblysy - jartysynan kóbinen aiyryldy. Sahalinde, Kamchatkada jәne Murmansk oblysynda kóshi-qon shyghyny halyqtyng ýshten birine jetti. Búghan osy aimaq túrghyndarynyng úzaq jasamaytynyn qosynyz.
Zertteu avtorlarynyng kórsetuinshe, 1993 jyldan bastap 2010 jylgha deyingi uaqyt ishinde Resey halqy 149 millionnan 142 milliongha azayghan. Búl - KSRO ydyraghannan keyin búrynghy kenestik respublikalardan Reseyge qaray etnikalyq orystardyng jappay qonys audarghanyn qosa eseptegendegi kórsetkish. Olardy esepke almaghanda, reseylikterding sany 11,5 million adamgha azayghan. Búl resmy derekterge qaraghanda, eki esege kóp. Alayda búl qosalqy potensial is jýzinde týgesildi. Reseyge kóship kelgisi keletinder týgeldey qonys janartyp ýlgerdi.
Berliyn
