Osy júrt Qúdekendi bile me eken?.. «Qúdeken» dep otyrghanymyz kәdimgi Qúday. Degenmen, búl súraqqa әngimening sonynda oralarmyz, әzirge eng kýiip túrghan mәseleni – aldaghy saylau jayyn az-kem sóz etip, eki ótinish aitsaq deymiz.

Áriyne, búl saylaugha D.Nazarbaeva týsip, tezirek taqqa otyra ma, joq әlde Q-J.Toqaevqa bir-eki jyl saltanat qúrugha mýmkindik berile  me, boljam jasau qiyn, ol jaghyn óz «ssenariyi boyynsha» qimyldap jatqan joghary biylik biledi. Eger  biylik IY.Tasmaghanbetovti bәigege qossa, eng optimaldy sheshim sol bolar edi (óitkeni, onyng jenip shyghary sózsiz), sonda el de Elbasygha riza, IYmekeng de ózi biylikte otyrghan kezde Elisinning Putiyni sekildi ústazynyng zeynetker retinde múnsyz-qamsyz demaluyn qamtamasyz eter edi, biraq, mәsele Túnghysh Preziydentting biylikti óz otbasynyng uysynan shygharghysy kelmeytindiginde, Darighanyng ekinshi lauazymdy iyelenip, endi songhy sekiriske dayyndalyp jatqany da sonyng qamy ekendiginde bolyp túr ghoy...

Osy tústa IY.Tasmaghanbetovke «saylaugha týssenizshi» dep ótinish jasap jatqan júrt kóp. «Oy, ol – «produkt» qoy, jalpy, kommunisterding eshqaysysyna senuge bolmaydy» dep jatqandar da az emes. Aghayyndar-au, naqty ómirge shynayy qarap, әdildigin aitayyq ta - qay әkim Atyraudaghy sheteldik, Almatydaghy otandyq, bir ernimen kók tirep, bir ernimen jer tiregen kompaniyalardy auyzdyqtay aldy? Qay әkim «kýndiz otyrmaytyn, týnde úiyqtamaytyn» tendessiz iskerlikting ýlgisi bola aldy? Qay әkim astana Núr-Súltandy qazaqylandyra aldy? (Kәzir ol búrynghy orystanghan taz qalpyna qayta týsti...) Kóre almaytyndar týk tappaghanda «onyng qazaq tilin biletindiginen basqa artyqshylyghy joq» deydi. Endeshe biz de aitayyq – bala kýnnen qazaqtyng ertegi-anyzyn oqyp, batyrlar jyryn jattap, qazaqy tәrbie men ruhty jadyna qúiyp, sanasyna týiip óspegen adam qazaqtyng janyn týsine almaydy! «Týsinem!» dese aldaghany, senbenizder! Qazaqtyng janyn týsinbegen adam onyng múnyn-zaryn úghyna almaydy, jeme-jemge kelgende janashyrlyq kórse almaydy. Al, Imanghalidyng qazaqtyng ruhyn kóteru jolynda istegen enbegi az ba?

Erteng sayasy túraqsyzdyq oryn alsa, әzirge baylyghy ózine sor bolyp jabysqan Qazaqstan ýshin qyp-qyzyl doda bastalady. Ras, «...sol kezde el qorghaghan er Abylay, jauynyng birin aldap, birin arbap» degendey, birinshi Preziydentimiz Qazaq Sovettik Sosialistik Respublikasynan múragha qalghan jerding birazyn qúrbandyqqa shalsa da, eldi osy kýnge aman-esen jetkizdi. Biraq, búl sayasatty búdan әrmen qaray jalghastyra beruge bolmaytyny – qazaq múnayynyng 40 payyzyn iyelenip ýlgergen, endi auyl sharuashylyghy men ónerkәsip oshaqtaryn iyemdene bastaghan qytaydyng ekonomikalyq ekspansiyasyn toqtatpasa, toqtatudyng ózi az, yqpalyn eng tómengi minimumgha týsirmese, jalpy, barlyq sheteldik kompaniyalarmen aradaghy kelisim-sharttardy qayta qaramasa bolmaytyny býgin aidan anyq kórinip túr. El taghdyry sheshiler búnday kezde memleketting basyna bilimdi ghana emes tәjiriybeli, aqyldy ghana emes azuly, oily ghana emes sheshen adam kelui auaday qajet! Mayyspaytyn, mayyssa da synbaytyn qaysar minez, tyghyryqtan jol tabarlyq qabylet qajet! Búl qasiyetting bәri – basqa azamattar renjimesin, renjise ózderi biledi – tek Imanghaly Tasmaghanbetovting boyynda bar ekenin, býgingi tanda onyng preziydenttikke ýmitker ózgelerden oq boyy ozyq túrghanyn bәrimiz moyyndaugha tiyispiz. Eng birinshi biylikte jýrgen bәsekeles, baqtalas óz bauyrlarymyz moyyndauy tiyis. Olardyng eshqaysysy da erteng qazaqtyng basyn biriktirip ústap qala almaydy. Ústap qalmayyn demeydi, erding erenine ghana tәn qayrat, emenning shory ghana shydar qattylyq boyynan tabylmay qalady! Q-J.Toqaevtyng bilgir maman ekenine eshkimning kýmәni bolmas, biraq, ol Imanghaliday ot pen sugha týsip shyndalmaghan,  «daugha týsip synalmaghan, jaugha shauyp búlanbaghan» adam. IYmekendi qayda salmady Ústazy!.. Sheteldik banktegi qúpiya aqsha belgili bolyp, «ol bizding memleketting bolashaqta kerek bolar dep saqtap otyrghan qarjysy edi» dep parlament deputattarynyng aldynda aqtalyp, týsinik bergen de IYmeken. Sol otyrysqa qatysqan deputattardyng bәrining әkeleri jana ólgendey týnerip otyrghan kelbeti әli kýnge deyin mening kóz aldymda... Ol ol ma, jerdi satudy zandastyratyn Jer turaly Kodeksti parlamentten ótkizip alu ýshin de Tasmaghanbetovtey premier kerek boldy jogharghy biylikke. Parlament jauapkershilikti moynyna alghysy, tipti, bóliskisi kelgende de tabandylyq kórsetip túryp alar edi. Joq, zang jobasyn ekinshi ret qabyldamasa ýkimet pen qosa ózderi de taratylatyn bolghan song tayqyp shygha keldi. Tipti, «Jer satylmasyn!» dep ýndeu jariyalaghan, marqúm Sherhan Múrtaza, Fariza Ongharsynova bastaghan 15 deputat keyin «satylsyn» qol kótergen joq pa? Kodeks qabyldanghan kýnning ertesine «osy abyroysyz bolghanym jeter» degen IYmekeng «búl qyzmetten bosatynyz» dep aryz berdi. Osyghan óresi jetpegen keybireuler «Jer turaly Kodeksti qabyldattyrghan Tasmaghanbetov!» deytinin qaytersin...

Sondyqtan biz qalyng elding atynan jeniske jeter biregey túlghany úsynghymyz kelse, halyqqa, últqa janymyz ashityny ras bolsa, ony sóz emes is jýzinde kórsetip, «basy qosylmaytyn aqsaqaldargha» jatatyn qos Múhtar bastap, Jasaral Quanyshәli, Qasen Qoja-Ahmet, Ámirjan Qosanov, t.b. qostap, bәrimiz týgel Imanghaly Tasmaghanbetovting ainalasyna toptasuymyz kerek. Toptasyp, «Imanghali, eling ýshin qoghamdyq birlestik atynan maydangha týs»! deuimiz kerek.  Meyli, ol bireuimizding «ata jauymyz» sanalsa da. Voliter: «Mening sizdi atargha oghym joq, biraq, siz óz pikirinizdi parlamentte aita alu ýshin janymdy beruge dayarmyn!» degen eken. Al, bizde bәske parlamentte sóileu emes, Preziydentti saylau tigilip túr ghoy!  Búl – birinshi ótinish.

«Biz toptasugha dayynbyz, al, siz maqtap otyrghan IYmekeniz týsuge dayyn ba eken?» degen súraq saqpannyng oghynday sart etip qalary sózsiz. Sondyqtan, kelesi ótinishimiz IYmekenning ózine. Aldymen, rúqsat bolsa, kishkentay sheginis. Úmytpasam, 2011 jyldyng 23-24 jeltoqsany. «Ruhaniyat» partiyasyndamyz. Kýnige shtabta, «Jalyn» jurnalynyng redaksiyasynda bir ret bas qosamyz. Týs kezinde shtabqa bara jatyp, keshe partiya jetekshisi M.Shahanovtyng saylaualdy ýgit júmysymen Jambyl, Shymkentke ketkenin estidim. Dereu telefon soqtym: «Múha, qaydasyz?» «Týrkistandamyn. Uniyversiytette oqytushylarmen, studenttermen kezdesu boldy. Tamasha ótti. Kәzir týski asta otyrmyz». «Oybay-au, Múha, qaydaghy Týrkistan? Qaydaghy saylau? Janaózenge nege ketpey jatsyz?!» «Oghan endi myna jaqtaghy júmystar bitsin, sosyn baramyn ghoy...» «Múha, 70 jyl boyy jighan abyroyynyzdan 7 kýnde airylayyn dep pe ediniz? Býkil batys kýtip otyr, býkil Qazaqstan kóz tigip otyr ghoy sizge bara ma, barmay ma dep? Tastanyz bәrin, shyghynyz qazir Almatygha!» «Oghan endi biylet tabyla qoyar deysin  be?..» «Múha, erteng týski úshaqqa maghan Qajymúhan Ghabdolla elektrondy biylet alyp qoyghan. Men qalamyn, ornyma siz ketiniz!» (Ertesine birneshe adam Aqtaugha úshtyq). IYmeke, men búny maqtanysh ýshin aityp otyrmaghanym týsinikti shyghar. Dәl sol kýngidey sizge de BAQ arqyly aitqym keledi (telefon soghar edim, nómiriniz joq mende): «Saylaugha týsu ýshin biylikpen at qúiryghyn ýzisuinizge tura keledi. Biraq, basqa sayasatker-qayratkerlermen qatar siz ýshin de býgin – syn saghaty! Sizdi tirkemeuge biylikting batyly barmaydy. Ras, jarty payyzben bolsyn útylyp qaluynyz da mýmkin. Bizde bәri mýmkin ghoy... Biraq, biylikten ketkenmen bolashaqqa sayasy kapital jinaysyz, halyqtyng «Tasmaghanbetovke senuge bolady eken!» degen senimine ie bolasyz. Býgingi jenilis (eger jenilseniz) - ertengi kýnning jenisi!

Jogharyda Qúday turaly aitamyz dep edik. ...1988 jyly Býkilodaqtyq partkonferensiyada kommunistik elita minberde túrghan B.Elisinge keshirim súraghan sózin de aitqyzbay, adam ornyna sanamay, shulap, ayaqtarymen edendi tepkilep, qalay quyp shyqqany әli kýnge kóz aldymda. «Elisin – sayasy ólik» dedi elding bәri. Bir jyl ótkende Kazannik degen ombylyq prokuror orynyn úsynyp, deputat B.Elisin Jogharghy Keneske saylandy. Taghy eki jyldan song Resey preziydenti B.Elisin kompartiyany zansyz dep tapty. Aqyrynda M.Gorbachev bir týnde eli joq patshagha ainaldy...

Elisin basyn bәigege tikpese Gorbachevqa qarsy shyghar ma edi?  Qúday onyng sol isin qosh kórdi – biylikke keldi. Múhammed (s.ә.s.) payghambar: «Adam isting dúrysyn istesin-daghy, qalghanyn Allagha tapsyrsyn» degen. Qay uaqytta aitqan? Arttarynan jaulary quyp jetip qalghanda Ábubәkir ekeui taudyng jartasynan búrylady, búrylghan jerde onyng býiirindegi ýngirdi kóredi. «Kiremiz!» deydi payghambar (s.ә.s.) «Onda ózimdi-ózi ústap beremiz ghoy?» deydi dosy. «Basqa jol joq, olar bәribir jetip qaldy, Allanyng basqa salghanyn kóremiz» deydi Rasulolla. Qughynshylar búrylghan kezde eshkimdi tappay qalady. Jartastyng býiirinde ýngir túr. Auzyn shang basqan, qúraqúrttardyng tory, kem degende jýz jyl adam balasy jolamaghany kórinip túr... «Siqyry bar deushi edi, ekeui sol siqyrdyng kýshimen ghayyp bolyp ketken ghoy» degen qughynshylar keyin qaytady...

Biz kóp jaghdayda Qúday bar ekenin, týptep kelgende bәrin sol sheshetinin úmytyp kete beremiz. Dәl osy eki aida IYmeke, siz de, sayasatkerler, sizder de dúrys isti istegennen - biriniz saylaugha týsip, qalghandarynyz sony qoldaghannan -  sóitip, búl dúrys isting qalghanyn Allagha tapsyrghannan asqan manyzdy, odan asqan abzal da iygilikti eshnәrse joq shyghar!.  Sonda bir jaghadan bas, bir jennen qol shyghara alghan sizderdi Halyq ta qoldaydy, «men kópting tilegin qaytarugha úyalamyn» degen Alla-Taghala da  berekesin berer...

Ómirzaq Aqjigit

Abai.kz