Shirazdyq Saghdy (1210-1291) – әlemdik dengeydegi parsytildi shayyr, jazushy.

Saghdy hijry qamary jyl sanaghy boyynsha 609 jyly Shirazda dýniyege keldi. Aqynnyng ómirbayany turaly derekter tam-túmdap shygharmalarynan, әsirese, «Gýlstan» men «Bustannan» úshyrasady. Saghdiyding ata-anasy men tughan-tuystary din jolyndaghy adamdar bolghan. Búl jayynda aqyn «Bustanda»: «Mening tuystarymnyng barlyghy din ýlemderi bolghan. Aqyndyqqa meni ústazym qúshtar etti» dep jazghan.

Qalam iyeleri ony «sóz sheberi», «sóz patshasy», «sheyh adjal», tipti, absolutti týrde «ústaz» degen laqap attarmen úlyqtaghan.

Saghdy óz zamanyndaghy islam әlemining eng manyzdy ghylym-bilim ortalyghy Baghdadtaghy Nizamiyede oqyp, ómirining kóp bóligin tughan jerden jyraqta, jihangerlikpen ótkizdi. Shygharmalarynyng ón boyy aqyl men nasihatqa toly Saghdy parsy әdebiyeti әleminde minez-qúlyq tәrbiyeshisi, tәlimger – «hatiyb» retinde әrtýrli aimaqqa, sonyng ishinde Sham men Hidjazgha sapar shekken. Jihanger aqyn birneshe ret Mekkege barghan. Damask, Tripoli, Baalibek, Aleppo men Araviyanyng basqa da qalalarynda bolghan. Saghdy «Gýlstan» enbeginde ózining aqyndyq armany bolghan basqa jerlerge – Qashghargha, Shyghys Týrkistangha, Aughanstandaghy Balh pen Ýndistandaghy Sumanat qalalaryna da barghanyn sanamalap ótedi. Saghdy poeziyasynyng antologiyasyn zertteushiler aqynnyng tórtkýl dýniyeni sharlap shyqqanyna kýmәn keltirmeydi. Aqyndy Mysyrgha, Efiopiyagha, tipti Europagha deyin sapar shekti deydi. Jihankez aqyn ómirding ashy-túshysyn molynan tartyp, «talay el júrtpen tanysyp, әr búryshtan kónil toyatyn basyp», ózining tughan jeri Shirazgha oralghan. Onyng «Saghdiye» dep tanymal kesenesi Shirazda ornalasqan.

Saghdy hijry jyl sanaghy boyynsha 655 jyly (1247 j.) úzaq sayahattan Shirazgha orala salysymen «Bustandy» ayaqtaydy.    «Bustannyn» eski núsqalardaghy aty – «Saghdiname».

Saghdy shygharmashylyghy qazaq oqyrmanyna Múzaffar Álimbaev pen Júmeken Nәjimedenovtin  audarmalarymen tanys.

«Bustan» – on taraudan túratyn, «motaqariyb» uәzini ýlgisinde jyrlanghan didaktikalyq janrdaghy dastan. Aqyn ómirden kórgen-bilgeni jәne kóniline týigenimen oqyrmanymen bóliskisi kelgenin «Bustandy» jazu sebebi» degen bólimde týsindiredi:

Tórtkýl әlemdi sharlap,

Ártýrli adamdarmen kezdestim.

Ár aimaqtyng dәmin tatyp,

Ár qyrmannan masaq jidym.

Aqyn shygharmanyng kirispesinde búl dastanyn adamdardyng baqyty ýshin salynghan zәulim on saraygha tenep, әr esikti shygharma ataularymen ataydy: birinshi – әdilet, aqyl-parasat, halyqty qorghau men Alladan qorqu esigi; ekinshi – jaqsylyq jasau, haq Taghalanyng nyghmetterine shýkirshilik etu esigi; ýshinshi – jýrekpen sýng, jalyndy kónil esigi; tórtinshi – kishipeyildilik esigi; besinshi – rizashylyq esigi; altynshy – qanaghat esigi; jetinshi – tәrbie esigi; segizinshi shýkirshilik esigi; toghyzynshy – tәube men tura joldyng esigi; onynshy – minәjat esigi jәne qorytyndy.

Árbir tarau birneshe hikayadan, aqynnyng shaghyn filosofiyalyq-didaktikalyq sheginisterinen túrady. Poemada әngime men mysaldargha negizgi oryn berilgenimen, olar aqynnyng әngimege kirispede nemese sol әngimening mazmúnynda aitylatyn týiini men pikirin naqtylay týsetin kómekshilik ról atqarady.

Aqynnyng «Tolyq shygharmalary» jinaghyna proza janrynda jazylghan «Gýlstan» men mәsnәui, ghazal formalarynda jazylghan poeziyalyq shygharmasy «Bustanmen» qatar «qasida», «qyta», «tardjiband», «takbeyt» sekildi basqa da әdeby formalardaghy arab jәne parsy tilderinde jazylghan shygharmalary engen.

Saghdy «Gýlstandy» hijry qamary jyl sanaghy boyynsha 656 jyldyng (1248 j.) kókteminde ayaqtady. «Gýlstan» kirispeden, 8 taraudan, qorytyndydan túratyn, úiqasqa qúrylghan prozalyq  shygharma: patshalardyng minez-qúlyqtary turaly birinshi tarau; dәruishterding minezderi jayly ekinshi tarau; qanaghattyng artyqshylyghy turaly ýshinshi tarau; artyq sóilemeuding abzaldyghy turaly tórtinshi tarau; ghashyqtyq pen jastyq jayly besinshi tarau;  әlsizdik pen qarttyq turaly altynshy tarau; tәrbiyening әseri – jetinshi tarau; sóilesu әdebi – segizinshi tarau.

Irandyq belgili aqyn, ghalym Mohammad Taghy Bahar Saghdiyding «Gýlstanda» qoldanghan bayandau әdisin «mansur ólen», yaghny qara sózben órilgen «aq ólen» dep ataghan.

Saghdy búl shygharmasynda diny qúndylyqtargha negizdelgen minez-qúlyq tәrbiyesin basty nysanagha alghanyn  bylay tújyrymdady:

Maqsatymyz nasihat bolghan, aittyq,

Basqasyn Qúdaygha tapsyryp, kettik.

Saghdy «araqi» stiylinde jazghan. «Araqi» stiyli – Irannyng ortalyq qalalarynan bastau alyp, Horosan aumaghynan shetkeri damyghan, hijry qamary jyl sanaghy boyynsha jetinshi ghasyrda bastalyp, segizinshi, toghyzynshy ghasyrlarda jalghasqan parsy әdebiyetindegi ekinshi stili.

«Bustan» men «Gýlstan» – aqylman shygharmalar. Aqynnyng búl shygharmalary – asylynda sol dәuirdegi irandyqtyng ózindik qasiyetteri men kemshilikterin kórsetken әleumettik qatynastardyng ainasy.

The Guardian basylymy «Bustandy» adamzat tarihyndaghy tandamaly 100 kitaptyng qatarynda  atady.

Onyng shygharmalary tipti Ýndistan, Kishi Aziya men Orta Aziyada parsy tilinde nemese audarma arqyly oqyrmandardyng qolyna jetken. Saghdy aqyndyq danqynyng aumaqtyq auqymynyng keng ekendigin kózi tirisinde-aq kóregendikpen jetkizip, bylay degen: «Býginde «jeti el» Saghdy sózinsiz jiylys jasamaydy». Ertedegi jaghyrapiyatanushylardyng pikiri boyynsha «jeti eldin» qúramyna shartty týrde Ýndistan, Araviya, Efiopiya, Mysyr, Siriya, Rum, Osman, Shyn eli men Iran kirgen.

Parsy tildes shayyrlardyng kóbi onyng tәsiline eliktedi. «Ghayyptyng tili» – Hafiz (1325-1389) Saghdy tәsilinde ghazal jazdy. Ábdirrahman Jәmiyding (1414-1492) shygharmashylyghynyng shyny “Baharestan” – Saghdiyding “Gýlstanyna” eliktep, nәzira retinde jazylghan. Irannyng qazirgi dәuir әdebiyetindegi Mohammad Aly Djamalzade men Ibrahim Golestan sekildi tanymal jazushylar da Saghdiydi ózderine ýlgi tútqan. Parsy tildes aqyn-jazushylarmen qatar batys oishyldary –  Valiter men Gyote de Saghdy shygharmalaryna tәnti bolghan. Qazaqtyng bas aqyny Abaydyng balang kezinde shygharmashylyghyna medet súraghan aqyndardyng arasynda Saghdy esimi de qúrmetpen atalghan.

Tanymal túlghalardyng ózderinen búryn ómir sýrip, shygharmashylyqtyng shynyna jetken úlylardan ónege  alyp, solardy ýlgi tútuy – tabighy jaghday. Saghdy da búl erejeden tysqary bolmaghan. Ol parsy júrtynyng úly shayyry Ferdousiyding «Shahnamesine» ýlken yqylas bildirgen. Shygharmashylyghynda «Shahnameni» san ret tilge tiyek etip, «Shahnamedegi» әpsanalyq esimderge, «Shahnamenin» bәiitteri men Ferdousiyding ózin atap otyrghan. Búl әser men yqpaldy әsirese «Shahname» sekildi epostyq shygharmalargha tәn «motaqariyb» ýlgisinde jazghan Bustannan kóruge bolady. Saghdy «Bustanda» Ferdousiydi úlyqtap, bylay degen:

Pәkzat Ferdousy qalay tauyp aitqan!

Onyng pәk «túrbatyna» Allanyng raqymy jausyn!

Saghdy Baghdadtaghy Nizamiyede oqyghandyqtan islam әlemining úly ghalymy Abu Hamed Mohammad Ghazaliyding (1058-1111j.j.) taghylymdarymen janama týrde tanysyp, shygharmashylyghynan ýlgi alyp, «mýrshidterding imamy» dep ataghan. Keybir irandyq saghditanushylardyn, sonyng ishinde Ziya Movahhedting pikiri boyynsha Saghdiyding oi-pikirin onyng ziyatkerlik, iydeologiyalyq bastauy retindegi Ghazaliyding shygharmalaryna kónil bólmey, qarastyrugha bolmaydy. Saghdy shygharmashylyghynan Ghazaliyding әseri kóptep kezdesedi. Sonyng bir mysalyn Saghdiyding izgi niyetti kózdegen ótirikting býlik shygharatyn shyndyqty artyq sanau prinsiypinen kóruge bolady. Irandyq ghalymnyng tújyrymy boyynsha búl Ghazaliyding «Ehiaye olum-ad-diyn» enbeginen alynghan.

Saghdy yqylas bildirgen kelesi aqyndardyng qatarynda Sanay men Anvariydi de ataghan jón.

Saghdy eng alghash ret parsy poeziyasynda ghana emes, sonymen birge әlemdik әdebiyette «adamgershilik», «adamshylyq» úghymyn qalyptastyrdy:

Adam perzentteri – bir denening mýshesi.

Óitkeni, olar bir negizden jaratylghan.

Bir kýni bir mýshe aurugha shaldyqsa,

Basqa mýshelerding de berekesi ketedi.

Basqalardyng qayghysyn bólispegen seni

Adam dep ataugha bolmaydy.

Shyghystanushy ghalym I.Aliy-Zade bauyrmal parsy shayyrynyng osy óleni haqynda: «Búl óleng joldarynan Tomas Mordyng dýniyege keluinen 100 jyldan astam uaqyt búryn Saghdiyding barlyq adamdar men nәsilderding tendigi turaly utopiyalyq iydeyany algha tartqanyn bayqaugha bolady» degen pikir bildirdi.

Saghdy – Qúran jәne hadistermen tanystyghy bolghan aqyndardyng biri. Aqyn ony óz shygharmashylyghynda útymdy paydalanghan. Ol poeziyada bolsyn, prozada bolsyn, qúrany taghylymdargha kóp kónil bólip, islam payghambary Mohammadtyng (s.gh.s.) hadisterin qoldanghan. Saghdy nәbiylik hadisterding maghyna-mazmúndaryna mәn berip, olardy ózining oy kórigimen sәikestendirip, nәtiyjesin poeziya men proza janrlarynda oqyrmangha úsynghan. Irandyq ghalym Mohammad Djafar Yahaghiyding pikirine sәikes, qúrany týsinikterdi, mazmúndar men tirkesterdi «Gýlstan» men «Bustannan», aqynnyng qasidalarynan, tipti ghazaldarynan da tabugha bolady. Saghdy ózinen búrynghy aqyn-jazushylar siyaqty Qúran ayattaryn tolyghymen nemese onyng bir bóligin arab tilinde mәtinde keltirgen nemese onyng maghynasyn bayandaghan. Ondaghy maqsaty – oqyrmanyn óz sózining shynayylyghyna sendiru nemese jaqsylyqqa ýndep, jamandyqtan jiyrenuge jigerlendiru.

Qoryta aitqanda, Saghdiyding әdeby múrasynyng qúndylyghy aqyn tuyndylarynyng adamgershilik ruhta jazylyp, olardyng ón boyynyng nasihat pen ónege-naqylgha, ghibratqa toly boluymen, shygharmashylyghynan jahandyq dýniyetanym men kózqarastardyng kórinis tebuinen, әdeby múralarynyng jasampazdyghynan, tipti olardyng uaqyt tezinen ótip, bolashaq úrpaq ýshin qúnyn joghaltpay, ózektiligin saqtap qalatyndyghymen anyqtalady.

Sәuir aiynyng jiyrma biri Iran kýntizbesinde Saghdiydi eske alyp, úlyqtaytyn kýn dep belgilengen.

Aynash Qasym
shyghystanushy, f.gh.k.

Abai.kz