Býgingi kýnde elimizde islam dini ózining qayta órleu dәuirin basynan ótkerude. Asyl dinimizding halqymyzdyng san ghasyrlyq tarihy damuyndaghy ruhany ornyn, onyng mәdeniyetimiz ben moralidyq-adamgershilik qúndylyqtardy qalyptastyru men órkendetudegi rólin eskere otyryp, búghan ondy bagha beruge bolady. Alayda búl jerde qazirgi әlemde islam dinining ishinde ózderin «taza din» ilimining ústanushylary dep ataytyn salafizmning keninen taralyp kele jatqandyghyn eskeru kerek. Osynyng bir kórinisi ispetti, elimizdegi islam qauymynyng ishinde de dәstýrli islamdy jәne «taza dindi» ústanushylar arasynda týsinbestikter oryn alyp otyrghanyn aita ketu kerek. Múnday kórinister әli de bolsa eki taraptyng kýndelikti ómirdegi jәne baspasóz betindegi pikirtalastary shenberinen shyghyp kete qoyghany joq. Degenmen, Tәjikstanda jәne Reseyding jekelegen subektilerinde islam halyqtarynyng ústanyp kele jatqan hanafilyq mazhaby (dәstýrli islam) men salafy ilimin ústanushylar arasyndaghy teke-tirester birshama ashyq oryn alyp otyrghandyghyn eskerer bolsaq, búl mәselege jiti nazar audaru qajet-aq.

Býgingi kýnde elimizde islam dini ózining qayta órleu dәuirin basynan ótkerude. Asyl dinimizding halqymyzdyng san ghasyrlyq tarihy damuyndaghy ruhany ornyn, onyng mәdeniyetimiz ben moralidyq-adamgershilik qúndylyqtardy qalyptastyru men órkendetudegi rólin eskere otyryp, búghan ondy bagha beruge bolady. Alayda búl jerde qazirgi әlemde islam dinining ishinde ózderin «taza din» ilimining ústanushylary dep ataytyn salafizmning keninen taralyp kele jatqandyghyn eskeru kerek. Osynyng bir kórinisi ispetti, elimizdegi islam qauymynyng ishinde de dәstýrli islamdy jәne «taza dindi» ústanushylar arasynda týsinbestikter oryn alyp otyrghanyn aita ketu kerek. Múnday kórinister әli de bolsa eki taraptyng kýndelikti ómirdegi jәne baspasóz betindegi pikirtalastary shenberinen shyghyp kete qoyghany joq. Degenmen, Tәjikstanda jәne Reseyding jekelegen subektilerinde islam halyqtarynyng ústanyp kele jatqan hanafilyq mazhaby (dәstýrli islam) men salafy ilimin ústanushylar arasyndaghy teke-tirester birshama ashyq oryn alyp otyrghandyghyn eskerer bolsaq, búl mәselege jiti nazar audaru qajet-aq.

Osy orayda, qazirgi kýndegi Reseyding diniy-ruhany ómirinde islam faktory aldynghy oryngha shyghyp dep aitar bolsaq, qatelespeymiz. Ásirese Tatarstandaghy islamnyng salafy ilimin ústanushylardyng belsendi júmystary, el biyligining oryndy alandaushylyghyn tudyryp otyr. Tatarstannyng Diny basqarmasyna qaraytyn meshitter men oqu oryndarynda shetelden, onyng ishinde Arab elderinen, bilim alyp kelgen jastardyng kóbengi jәne olardyng tatarlardyng dәstýrli týrde ústanyp kele jatqan islamnyng hanafiylik mazhabyna qatysty syny pikirleri men qatynastary, óz kezeginde biylik pen Diny basqarmanyng olargha qatysty naqty әri prinsipti pozisiya ústanuyna alyp kelip otyr. El biyligi әli de bolsa beybit týrdegi osy mәseleni «úzyn arqan, keng túsaugha» jiberer bolsa, múnyng ayaghy naqty qaqtyghystargha úlasuy mýmkindigin eskerip, pәrmendi sharalar qabyldaugha bel baylap otyr. Óitkeni el biyligi men resmy din ókilderi salafizm iydeologiyasyn qúraytyn «taza din» ilimining zayyrlyq qoghamnyng kez-kelgen ústanymyn mýldem qabyldamaytynyn jәne salafiylik (vahhabiylik) ilimdi ústanushylardyng zayyrly memleketpen kompromisske keluining mýmkin emestigin naqty týsinip otyr. Osy orayda, Tәjikstan biyligining óz jastarynyng shet elderde diny bilim aluyna zang boyynsha tyiym saluy - erikkenning isi emestigi taghy anyq.

Jalpy, kez-kelgen diny aghymdargha, onyng ishinde islamnyng salafy ilimining qataryna, jekelegen azamattardyn  ótuine bagha bergende, olardyng múnday әreketin tek qana әleumettik, ekonomikalyq qiyndyqtarmen týsindiru jetkiliksiz ekenin týsinu kerek. Birinshiden, búl diny faktor jәne ekinshiden, diny aghymdardyng jýieli jәne josparly týrde jýrgizip otyrghan júmystarynyng nәtiyjesi.

Resey zertteushisi Ya.A.Amelina, salafy ilimin ústanushylardyng qomaqty  nәtiyjege qol jetkizuin, olardyng qoghamdyq sanagha pәrmendi yqpal etip otyrghanymen týsindiredi. Olar óz maqsattaryna qol jetkizu maqsatynda, olardyng aldynda memleket pen qoghamnyng kinәli ekendigin, ózderining tym shetkeri qadamgha baruyna músylman retinde ózderin jýzege asyrugha mýmkindik bermey otyrghan mektep pen әleumettik ortasy iytermelep otyr degen oidy, BAQ qúraldary arqyly jәne ziyaly ortadaghy jekelegen adamdardyng oi-pikirlerin útymdy qoldana otyryp, lobby jasap otyrghandyghy turaly aitady.
Kórshi elderdegi diny saladaghy jaghdaylar islam dini tóniregindegi ahualgha birshama tereng qaraugha mindetteydi. Óitkeni  bizding elimizdegi diny ahualdyng qazirgi jay-kýii men bolashaghy túrghysynan, búl elderdegi diny prosesterge basa mәn bergen dúrys. Birinshiden, búl úqsas sayasi, ekonomikalyq jәne әleumettik jýie. Ekinshiden, osy elderdegi islam dinin ústanatyn kóptegen halyqtar mәdeny jәne diniy-mazhabtyq túrghydan bizding elimizben birtútas kenistikti qúraydy. Ýshinshiden, kórshi elde bolyp otyrghan oqighanyng erteli-kesh manayyndaghy elderge de óz yqpalyn tiygizetindigi qarapayym ómir zandylyghy.

Meninshe, jogharyda atalyp ótken avtor oiynyng bizding elimiz ýshin de tәjiriybelik manyzy az bolmasa kerek. «Taza dindi» ústanushylar, birinshi kezekte, ózderine pәrmendi týrde qarsy túra alatyn biylik qúrylymdaryn qaralaudy jәne sonyng nәtiyjesinde olardyng is-qyzmetterine qatysty kólenke týsirudi paydalanuy - tiyimdi әdis. Búl, óz kezeginde, qoghamdyq pikirde olardy jazyqsyz әri beykýnә qylyp kórsetedi de, kerisinshe biylik instituttaryna qatysty senimsizdikti tudyrady.

Búl әreketterden «taza dindi» ústanushylardyng qoghamdaghy júmys jýrgizu әdisteri kelip shyghady:

●  memlekettik organdardyng is-qyzmetterine kólenke týsiru, olardy qysym jasaushylar retinde aiyptau;

●  resmy diny qúrylymgha qaraytyn meshitterding jәne ondaghy imamdar men qyzmetkerlerding is-qyzmetteri men jýris-túrystaryna kelensiz bagha beru arqyly, dәstýrli islam men qoghamnyn, qogham men memlekettin  arasyna syna qaghu;

●  hanafy mazhabyndaghy dәstýrli islamdy ústanatyn halqymyzdyng san ghasyrlyq ózine tәn dәstýrlerin (adam dýniyeden qaytqanda ótkiziletin janazagha mal soy, baqilyq bolghan adamnyng basyna mazar ornatu, kelinderding joly ýlkenderge sәlem saluy, toylarda әn aityp, by biyleu jәne t.b.) dúrys emes etip kórsetu arqyly salt-joralghylardy mansúqtau. Áriyne búl qatardaghy jekelegen mәselelerge qatysty din talaptary dúrys bolghanymen, әr halyqtyng san ghasyrlyq ózine tәn ómir sýru obrazynan tuyndaytyn salt-dәstýrlerining de ómir sýruge qúqy bar ekenin de úmytpau kerek. Osy jerde elimizding jekelegen ónirlerinde zirattardyng basyna salynghan mazarlardyng qiratylu faktileri «taza din» ilimin ústanushylargha qatysty mәseleni ózekti ete týsedi .

Sondyqtan memleket myna mәselelerge jiti kónil bólgeni dúrys:

1. Memleket halqymyzdyng diny senimining san ghasyrlyq tarihyndaghy islamnyng hanafiylik mazhabyna basymdyq beretindigin ashyq kórsetu kerek. Búl mәselening zandyq túrghyda sheshimin tabuy óz kezeginde destruktivti islamdyq ilimder men aghymdardyng әreketterine shynayy bagha beruge septigin tiygizedi. Al, dәstýrli islam men salafy ilimin ústanushylar arasyndaghy qayshylyqtardy býgingidey syrttay baqylap otyru pozisiyasy bolashaqta ózining pәrmensizdigin kórsetedi;

2. Elbasymyz N.Á.Nazarbaevtyng Týrkistanda elimizding ziyaly qauym ókilderimen bolghan kezdesuinde qazaq qoghamynyng diny ómirindegi islam dinining ózindik erekshelikteri, onyng ishinde Iassauy ilimining orny men róli turaly aitqan oilary osy baghyttaghy memleket sayasatynyng basymdyghyna ainaluy tiyis. Óitkeni, Elbasynyng osy kezdesude aitqan oilaryn memlekettik sayasattyng qaghidasyna ainaldyra otyryp, qazaq qoghamynyng ruhany tútastyghyn saqtap qalugha bolady.

3. Memleket «hidjab» mәselesining sheshimin tabuyn da zandastyru kerek. Elbasynyng hidjab mәselesine qatysty pikiri qogham tarapynan qoldau tauyp otyrghanyn qoghamdyq oigha monitoring jasau nәtiyjesi kórsetip otyr. Sondyqtan osyny basshylyqqa ala otyryp, memleketting «Bilim beru turaly» Zanyna oqu oryndaryna kez-kelgen konfessiyagha tәn diny kiyimmen (atributika, rәmizder) keluge tyiym saludy zandastyru kerek. Tek osylay ghana atalghan mәselege qatysty bayqalyp otyrghan qazirgi jaghdaydaghy ekiúshtylyq pen beymәlimdikti enseruge bolady.
4. Biylik islamdaghy «taza dindi» ústanatyn aghymdardyng jәne onyng ókilderining biylik qúrylymdaryna, búqaralyq aqparat qúraldary men basqa da qoghamdyq instituttargha integrasiyalanuyna naqty tosqauyl qoiy tiyis. Búl jerde «taza din» iydeologiyasynda zayyrly memleket úghymy joq bolghandyqtan, olardyng týpki maqsaty «taza din» ýstemdik etetin qogham qúrugha túghyrlanatyndyghyn eskeru kerek;
5. Aqparattyq kenistikte «taza din» iydeyalaryna qatysty qatang tosqauyl   qajet. Osy rette elimizdegi BAQ betterinde sharighat zandarynyng birden-bir әdilettiligi, islamdyq basqarudyng tiyimdiligi jәne basqa da osy saryndaghy taqyryptardyng jii kóterilui men jaryq kóruine saqtyqpen qarau kerek.

Osy oilardy bylay tújyrymdaugha bolady: zayyrly memleket óz qúndylyqtary men ústanymdaryn berik saqtauy kerek jәne ony belsendi týrde qorghauy tiyis.