«Búl qasiyetti «Dinder» Aqsaq Temirding Toqtamys hangha joryghy kezderinde jau keler jaqtaghy joyqyn dalany bir sholyp ótu ýshin úly jihangerge de qajet bolghan. Keyinnen Abylay hangha, Han Kenege de, 1916 jylghy últ-azattyq kóterilisining darabozdary Ábdighapar hannyn, Amangeldi, Keyki batyrlardyng sholghynshy sarbazdaryna da iygi qyzmet etken».

Álkey MARGhÚLAN,
«Qazaq arhiytekturasy» Almaty, 1959 jyl.

I

«Búl qasiyetti «Dinder» Aqsaq Temirding Toqtamys hangha joryghy kezderinde jau keler jaqtaghy joyqyn dalany bir sholyp ótu ýshin úly jihangerge de qajet bolghan. Keyinnen Abylay hangha, Han Kenege de, 1916 jylghy últ-azattyq kóterilisining darabozdary Ábdighapar hannyn, Amangeldi, Keyki batyrlardyng sholghynshy sarbazdaryna da iygi qyzmet etken».

Álkey MARGhÚLAN,
«Qazaq arhiytekturasy» Almaty, 1959 jyl.

I

Qasiyetti Torghaydyng týkpirinde,
Úlytaumen shektesken qútty irge –
«Eki Din» dep tanylghan bir meken bar,
Tarihyn da tiyisti júrt biluge.

Oryn alghan eki Ding asqar belden –
Qyzyl-qonyr jәdiger tastan órgen.
Kiyiz ýige úqsaydy kórinisi,
IYdeyasy belgisiz basqa kelgen.

Men múndalap alystan túrar kózge,
Sol Dinderdi shalghanday múnar lezde.
«Sarytorghay» ataldy sary dala,
Újymshar, kensharlardy qúrar kezde.

Búl jer ózi móltektey dara túnghan,
Tabighaty óshpeydi sanatynnan.
Ataqonys etipti ejelden-aq,
Tólek ruy Arghynnan taratylghan.

Eki Dinnen erekshe syy tabargha
Qúshaq ashtyq.
Tuystyq kýy qalar ma?..
Erkin jaylap otyrdy Qypshaq toby –
Qaraqoyly, Qotyran, Qitabam da.

Nayman da bar.
Basqasy biren-saran.
Búlay desen, rushyldar kýler saghan...
Bar qazaqtyn, әriyne, jetkilikti
Yntymaghyn kóterip jýrer shamam!

Ýsh jýz ýiding berik-tin bosaghasy,
Jaqyn boldy jaylauda qos arasy.
Qazaghymnyng qonaqjay dәstýri bar,
Týsinikti әr tórding bosamasy!..

Kedir-búdyr tas joldyng tondarynday,
Tobylghyly jon, tóbe tolghan úday.
Dәl ýstinen týskenshe kórinbeytin,
Jetkendeysing auylgha ordan qúlay.

Týbegi kóp atyrap, shóbi shýigin,
Shyghandau joq, janynda óris ýidin.
Bar kiyesin boyyna darytarday,
Týlikterim, betkeyding ónin sýidin!

Sere qazy, jaryqtyq, jylqylarym!
Al siyrdyng búghaqty túrqy mәlim.
Qoy-eshki de tyrpyndap erteli-kesh,
Anghartqanday qondanbaq qúlqy baryn.

Baqtashyday jýretin naryn qomday,
Keteyin men ónirding manyn tolghay.
Jalt-júlt etken qos qara búrymdayyn,
Ózeni – Qaratorghay, Sarytorghay.

Boz, jusandy jaylaugha qylau jaqpay,
Surettermin eshkimnen súrap jatpay.
Qarauytqan taulary –
Bozghyltym kók
Oramalgha shashylghan qúmalaqtay.

Syrt kózderge kóriner tipti tansyq,
Kireukesin aimaqtyng shyqtym arshyp.
Saghym sipay tolqytsa Ayghyrjaldy,
Nayzatasy alypty búltty shanshyp.

Jonghar-qalmaq, jýnbastar – týbi kәpir,
Bop qútyrdy ekining biri batyr...
Hanshabylghan, sonday-aq, Qúljyghylghan,
Qoynauyna biraz syr býgip jatyr.

Qos Bestóbe – on batyr túlghasynday,
Maghan ór ruh bergenin túr jasyrmay.
Odan әri Shyndasha, Tikashalar,
Balalyq shaq kuәsi búl da sonday.

Qayyndyshoqy, Jaylaukól, Týiemoynaq,
Tamyrymda jýgirdi kiyeng oinap...
Mayatasty alghashqy mahabbatym,
Saghynyshpen kókeyge týier, oilap.

Miyke, Bәshke, Bektúrghan, Aqshyghanaq,
Ot sezimning ishinde jatshy, alaulap!
Sayabaq pen gýlzarlar sep bolmady,
Tas qaladan ketsem ghoy, bas saughalap!..

Moyyl, shiye, dolana, órikteri,
Tastaghanday bolatyn kómip meni...
Óz ayaghym tiygen jer solar ghana,
Tughan jerding jýzden bir bólikteri!

Mal jaghdayyn elden sәl tysta kýtken,
Tólekterding atynda qystau bitken.
Sonyng biri – ghajayyp Beysen kóni,
Ózgelermen bizding de ústanym ten.

...Sol babalar, azapty kórding qatty!
Tәnderden qan, janardan kól qúlapty.
Han Keneni ashyntqan ashy shyndyq,
Eh, әlqissa...
Bylaysha órbip jatty...

II

Taby óshpey órtengen ózeginin,
Beybit halyq ensesin ezedi mún.
II-qii, sart ta súrt, abyr-sabyr,
Aynalasy Ólkeyik ózeninin!

Qylysh siltep kazaktar ondy-soldy,
Qatyn-bala qyrylar boldy sorly.
Bas kóterer er bitken Múghadjarda,
Bógep túrghan qauipti joldy songhy.

Boy kórsetpey jaulary ol jaqtaghy,
Ashyq tústan shoyyrdy-au, zor batpany!..
Búl Ólkeyik – Tobyldan tómenirek,
Keng arnaly Torghaydyng sol qaptaly.

Joryq kóshi jobaly jol tandarda,
Úqsamaytyn әzir jau jortar mangha.
Janatay men Tolybay ózenderi,
Ótkel berip alypty qorqaulargha.

Úlytaugha deyingi asqar belder –
Jaqsy tandau, jau ýshin astarly der.
Han Kenening dalalyq taktikasy,
Eng tiyimdi jýzege asqan jerler!

Bodandyghyn jeleu qyp, tasytqan qan,
Orys-kazak әskerin jasytqan man...
Biraq, mine, Ólkeyik ókinishi...
Átegen-ay, qalaysha ashyq qalghan?!

...Ala týtin, qoy shang aralasyp,
Arasynda barady bala qashyp.
Ishek qarnyn sýiretip bir aqsaqal,
Attylarmen jayau jýr jaghalasyp.

Jelke tosyp qylyshqa qara nópir,
Jýgirgenmen, ajalyn tabady-ou, qúr!
Synghan arba qalqasyn qalqan etip,
Óli sәby qúshaqtap ana otyr.

Qarsy túrar qayran joq elirgenge,
Kazak bolyp shauyp jýr sher irgende.
Qarghap әlek kempirler aua qarmap,
Jalpyldatyp jaulyghyn jel ýrleude.

Sol bolar ma, endigi jetpegeni?!
Qyz-kelinshek zorlaumen shekteledi.
Oyran bolghan ónirge osy kezde,
Han Kenening qoly da bettep edi...

III

Ter qúrghatpay jýrgende kemel shaghy,
Sugha ketip túr eken nege saly?!
Eki kózin qan qaptap, taq ýstinde
Shyqyrlatty tisterin Kenesary:

–Qamsyz jatqan auyldy ýrey biylep,
Shynynda da, batyrlar, ýdedi-ey, kek!
Óz sorynan kórsin al, stanisa,
Attanamyz tang ata biregey lek!

–Jón!
–Jón!..- desti tas týiin kókjaldary,
Týkti jýrek lyqsydy, óng qandady.
Kýn ainasy – kók sýngi qoldan týspey,
Taghdyryna erlerding kóndi-au, jany!

–Biraq,- dedi Han Kene iyq qomdap, –
Kebimiz joq kәzzapsha sheyit bolmaq.
«Qapy qaldyq, ittik qyp Kenesary»
Demesine kim kepil, keyip sol jaq?!

Ou, batyrlar, qarudan ary qúndy!
Jariyalap alayyq shabuyldy!
Bekinisin kazaktyng búzar kýshpiz,
Sary sabaq syndyrghan tary qúrly!

–Joq, bolmaydy!
Jandy túr jaramyz jep.
Atoy salghyn, túrghanda shamamyz kep!
Shygharghanda shandaghyn elimizdin,
Bizden olar súrap pa, «shabamyz» dep?

–Bәse, solay!
Búl netken aqjýrektik?!
Taqsyr!
Eldi qapyda azghyn ettik!
Turap ketip túraqtyng tuyrlyghyn,
Bilmegendey otyr ghoy, arghy bet týk!

–Búl otryad – jón bilmes qorqau, sirә?!.
Týsti talay shanyraq ortasyna.
Biz de tosyn әreket jasap baryp,
Qol salalyq, jemtikshil qolqasyna!

Gu-gu. Du-du.
Damylsyz sóz quysu.
Mәmilesiz bolghan ba, ózi bir shu,
«Sabyr!»- dedi jas batyr top ishinen,
Arpalysyp jatqanda tózim, úrsu.

–Handiki jón, halayyq, egesti qoy!
Assyn endi jýzege, egessiz oi!
Ádiletting aq tuyn kótereyik,
El úldary – qaraqshy emespiz ghoy!

Qyzghana da, qyzygha qaraghan súm,
Kisilikpen bolmysyng daralansyn!
Soghys ashar sәtti biz eskertkennen,
Ishte býgip qalmaydy jau alasyn!..

Dala túndy dausynan, kenes tyndy,
Batyr sózi qisynsyz emes syndy.
...Jiyrmanyng ýstine endi shyqqan,
Tólek Jәuke edi búl...
Er es bildi!

Lirikalyq sheginis

Tanym kýiin erkimen sherter kónil,
Atan qomdap, at baptap, ter tóge bil!..
Tólek ruy jaylaghan alaqanday,
Aqshyghanaq týbegi – kórkem ónir.

Áz-Tabighat jaghyp búl túsqa myng týr,
Kók saghymmen dónderin tystap otyr.
Súlu jýzge jarasqan dara mendey,
Oqshauyraq Nazarghúl qystauy túr.

Tәnirinen batyr úl tiledi me,
Nazarghúldyng shattyq bar reninde.
Jýkti kezi Tabiya bәibishenin,
Jerik boldy qasqyrdyng jýregine.

«Úl!» dep týiip midaghy qatpar oidy,
Otaghasy týzedi shaqqa boydy.
Qara bura jýregin berip edi,
Odan ana qanaghat tappay qoydy.

Tansәride tynystap azamat ken,
Sipap qoydy soyylyn. Maza ketken.
«Qandy basyng beri tart!» dep yrymdap,
Qansonarda shoqytty qazanatpen.

Jetken kezde Obagha jony qarly,
Izding arqan úshynday sony qaldy...
Bәige bermes Alaqús aighyrymen,
Bir ishekti shulandy soghyp aldy.

Qanjyghany maylaghan basy qútty,
Jýirik syrttan jýregi – asy myqty.
Batyr tuar ananyng sonda ghana,
Toyat tauyp, jerigi basylypty.

...Shildehana.
Jaysandar, jaqsymenen,
Týrin qoydy balagha attyng eren.
Jәuke!
Jәuke – әskery top basshysy,
Úghym jәne «qyraghy saqshy» degen.

IV

...Bet pishini sústylau, túlghaly búl
Tappay jýrgen týbit múrt úl da migir.
Sózin qúptap qalyng qol, «Jarar!» desti,
Kazak jaghyn sastyrdy sonda dýbir.

Jariyaly soghystyng serti kýshti,
Han Kenening basypty erki mysty.
Orys-kazak әskerin shylqytty ter,
Dýnk-dýnk habar kómip әr bekinisti.

Serikterin Han Kene jinap jatyr,
Áne, Tabyn Búqarbay!
Jighan aqyl –
Shúbyrtpaly Aghybay, Tólek Jәuke,
Sary Qoshqar, Begimbet Iman batyr.

Kek shorlanghan keudede býrledi ese,
Bekinister josparda túr birneshe.
Ekaterinsk – myna bir stanisa,
Ólkeyikke ónmendep kirgen keshe.

Batyrlargha óz qoly astyndaghy,
Jýrek sózi Jәukening tasqyndady:
–Oq atqandy oghyna baylandar da,
Keshirmender, halyqqa qas qylghandy!

Qatyn-bala, qarttargha tiyispender!
Qoyma bolsyn jolymyz týiisken jer!
Men shyghys jaq betkeyden kirip baram,
Qalghandaryn, soltýstik mýiisten kel!

Ruhty kýidey dauysy shanaqtaghy,
Qysqa-núsqa búiryqty sabaqtady...
Ózi otyz jigitpen shepke ótip,
Sary tәndi kók sýngi shabaqtady.

Gýrs-gýrs etip zenbirek, myltyqtar da,
Qúrban boldy kóp jigit, shylqyp qangha.
Nayza, soyyl, shiytimen shaba berdi,
Qorqaulardan yghatyn býrkit bar ma?..

Tas-talqan qyp әp-sәtte jaudyng shebin,
O, Han Kene, halqynnyng aldyng kegin!
Kózge týsken sol sәtte Tólek Jәuke,
Aynalayyn, asyl ghoy, Arghyn tegin!

***
Boldy deseng búl joryq taghy qalay,
Elin sýigen er eken, Sary han-ay!
Otryadyn Ahmet Jantórinnin,
Jaypap ótip, attandy ary qaray...

***
Hiua men Búqara handyqtary,
Jaqtaghannan Keneni tarlyqpady.
Ýrdis ústap Tashkentting Qúsbegi de,
Sayasattyng otyrdy mandyp bәri.

Orekenning jarmasty zory jerge,
Túnshyqtyrmaq paqyrdyng tony keng be?
Gubernator edi ghoy Perovskiy,
Hat jazysty hanymyz onymen de!

Kóz alartty qazaqqa kil onbaghan,
Olar ýshin qún emes, qúrdym baghan!
General-moyor shendi Jemchujinov,
Sodyr boldy sardardy qughyndaghan.

Ol sodyrdy sastyrdy kóterilis,
Nýktesine tartpady tóte ibilis.
Qanyna – qan, jangha – jan beriskende,
Patriottyq paryzben ótelding is!

***
Sol ghasyrdyng deregi әli búl az,
Kýz, qys, kóktem, ótti kóp jalyndy jaz.
Senimine Kenening kirip әbden,
Tólek Jәuke ysylyp aldy biraz.

Jiyrma jyl oryspen shabysypty,
Qorlyq-zorlyq qarymyn namys útty.
Qyrghyz alatauyna qyrghyn salyp,
Kenesary-Nauryzbay taghy shyqty.

Bodanshylgha el-júrtyn qyrghyzbaghan,
Artty sonda Torghay men Yrghyz baghan!
Qazaq qamyn oilaghan basyn shauyp,
Han Keneni qorlady qyrghyz jaman!..

Al Jәuke she?..
Osy bir syryn aitty.
Ótken shaqty sholyp, kóz syghyraytty.
...Seksen eki jasqa kep Eki Dinde,
Myng toghyz jýz tórtinshi jyly qaytty.

V

Zamandardy ótkerip aluan-qily,
Beu, Eki Din, qúrsaulap alghan kýidi!..
Aqtandaqty aqtarghan aqylmandar:
«On ekinshi ghasyrdan qalghan»,- deydi.

(Úrpaqtardy keyingi oilandyrsyn),
Aqsaq Temir qarauyl qoyghan Dinsin!
Sen arqyly shandaryn andap alyp,
Jongharlardy Abylay joyghan. Búl – shyn.

Tólek Jәuke jerinde túrghandyqtan,
Osy jerde kazakty qyrghan syrttan –
Úlytau jaq betkeydi sholu ýshin,
Kenesary-Nauryzbay jylda shyqqan.

Belgili ghoy, Eki Din, shamang endi,
Batyrlary әr kezding saghan keldi.
Saghan keldi «qolmergen» Qúlan Keyki
jәne sardar – «qolmergen» Amangeldi.

Ónkey úly, jigitting súltandary,
Boldy, boldy, Eki Din, qyrqamdaghy!
Tәuelsiz el úlany birlik sýigish –
Erkeghaly sen ýshin jyr qamdady.

Auyldyng kóp balasy sonshalyqty,
Tarihynan habarsyz bop qamyqty.
Kartop ýitip, әiteuir, saqa qúiyp,
Keybir tentek ishine ot jaghypty.

Eskertkishin lastauy – qate tipti!
Qylmas syndy kónilin әke kýpti...
Saryghany sabazdyng sezilmes-au,
Kәdimgidey kәkәy ghyp «kәk» etipti!

Qaz-qalpynda kórsetse bireu isin,
Yrjalaqtap, jyrtaqtap kýlemisin?..
«Ashynghannan shyghady ashy dausym»,
Jazylmaydy jyr júrtty mineu ýshin!

Býgilmeuge biligim beyil menin,
Kýigelektik emes týk, kýiingenim!
Shyrmatylghan shyndyqtan úshyn tauyp,
Oy tinderin týisikke týiindedim.

Eki Dinge shyqqanda, arqalandym,
Kól-dariya syryna sarqa qandym.
Ákeldi jel qualap qúlaghyma,
Túyaghynyng dýrsilin tarpandardyn!

Kisinegen dybys ta estiledi,
Shaqyr-shúqyr qylyshtyng keskileui!..
Bas ainalyp ketedi, kóz júmylyp,
Ruhym artyp, sәlden song es kiredi.

Kirispeler ólkeni az ymdaghan,
Júmbaq sheshken birdene jazylmaghan.
Eki Dinnin, halayyq, kiyesi bar!
Sezilude ol kie әzir maghan...

Epilog
Men at izin kóp boldy suytqaly,
Sarghaigha saghynysh juyqtady.
Bir bútaqty tamyry silkintkendey,
Tarttym elge, belimdi buyp taghy!

...Shókken auyl.
Búzylyp bitken ýiler!
Emes eken ishki oy kýtkendey el.
Siyrek týtin qalypty jel shayqaghan,
Jel shayqasa, kónilder kýpti dey ber!

Ketken bәri jastardyng qala kezip,
Shyn-qúzdy da shóktirgen nala, sezik.
Erkinen tys ýlkenning kýrsingenin
Múnayady kez kelgen bala sezip.

Tym júpyny siqyn-ay, tughan jerdin!
Kil myqtylar kezinde túrghan der kim?!
Oty sóngen janarlar iship-jeydi,
Búl týnekke men, sirә, núrdan keldim...

Túl zamannyng ne degen sharty myqty?!
Mәjbýrlikpen laylatty bar túnyqty.
Keypi syndy qausaghan qariyanyn,
Toghay siyrep, ózen de tartylypty.

Joq, shashylghan altynday kiyikteri –
Jyrau jerding túraqty keyipkeri!
Mamont shyqqan mang edi, basqa týgil...
Órtep jatyr ózekti kýiik, tegi!

Ghashyq qayda, jayrandap, sayran qúrar?!.
Ayrylmastay kórindi aidan múnar.
Astanadan asygha jetkenimde,
Basylmay-aq qoydyn-au, qayran, qúmar!

Kele jatsam sharapqa malyp múndy,
Qos nýkte bop kómeski jaryq túndy.
...IYtin qasqyr jep jatyr auylymnyn,
Kóz aldymda Torghay men naryq túrdy...

***
Eki dónning basynda eki Ding túr,
Eskertkishi dalamnyn, eki túldyr!
Shejirendi solargha amanattap,
Sarytorghay, shermende ketilding qúr!

Qayla tisti qabyldap ghasyrlardy,
Ketilding qúr, keudendi jasyn jardy...
Jyr órisin suaryp eki Dinde,
Eki kózden saryqqan jasym qaldy!