Densaulyq saqtau ministri Eljan Birtanovtyng mәlimdemesine sәikes 2020 jyly elimizde kez kelgen dәri-dәrmek dәrigerding rúqsatynsyz satylmauy mýmkin. Búl - býgingi kýni densaulyq saqtau salasyndaghy olqylyqtardy sheshuding birden bir joly bolar. Biraq dәri-dәrmekke qatysty ózekti mәseleler múnymen bitpeydi.

Jyldyng basynda barlyq emhanalarda dәri-dәrmek tapshylyghy bayqalady. Biz jyl sayyn tyghyryqtan shyghar jol tappaytyn dәrigerlerdi, dәrini óz qaltasynan tóleuge mәjbýr nauqastardy kóremiz. Jyl sayyn qaytalanatyn búl ýrdis qashan toqtaydy?. Dәri tapshylyghy tek kóktemge qaray azayady. Densaulyq saqtau ministrligi osy mәseleni tenderding kesh ótkiziluimen týsindiredi. Sonda tenderge bola halyqqa jyl basynda auyrmaytyn jol izdeu kerek pe?

Al emhanalargha osynday tosqauyldarmen jetetin dәri-dәrmekting sapasy qanday? Jaqynda ghana qazaqstandyq dәrihanalardan qan qysymyna qarsy dәrilerdi satylymnan alyp tastaydy degen habar tarady. Últtyq saraptama ortalyghynyng sarapshylary belgili bir dәri qúramynda qan ainalym jýiesine keri әserin tiygizetin qospalardyng baryn anyqtady. Naqtyraq aitsaq, qytaylyq “varstan” qospasynyng negizinde jasalghan búl dәrining adam ómirine degen qauipi joghary. Osynyng negizinde “Vazar”, “Vazar N” jәne “Nortivan” dәrileri satylymnan alyndy. Tipti búl dәriler adam aghzasynda “rak” auruynyng qozuyn jedeldetedi eken.

Dәri-dәrmek naryghynda qazaqstandyq óndiristing ýlesi artyp jatsa da, importtan bas tartugha әli erte. Euraziyalyq ekonomikalyq odaqqa kiretin memleketterding ishinde Qazaqstan farmasevtikalyq preparattardy eng kóp importtaytyn el bolyp otyr. Osy orayda tuyndaytyn súraq: “Otandyq ónimning sapasy qanday?”. Búl súraqqa jauap izdeu barysynda birqatar týitkilderge tap boldyq. Býginde elimizde dәrilik zattardyng 7690 atauy tirkelgen eken. Sonyng ishinde otandyq 80 kәsiporyn 11 myng tonnadan asa dәrilik zattar men jylyna 42,4 mlrd tengening medisinalyq búiymdaryn óndiredi.

San jaghynan kóbeyip jatqan dәri-dәrmekterding sapasy kónil qónshitpeydi. Sebebi dәrigirler nauqastargha Qazaqstanda jasalghan dәrilerdi emes, sheteldik dәrilerdi úsynghandy jón kóredi. Múnynyng sebebi nede? Keybir dәrigerlerding aituynsha, otandyq dәrilerding adam aghzasyna degen әseri bayau bolady. Shúghyl týrde kómekke zәru adamdar ýshin múnday dәrilerden payda joq. Sondyqtan uaqyt kýttirmeytin sәtterde sheteldik ónimdi qoldanugha tura keledi. Sonymen qatar, nauqastardyng tarapynan da bizding dәri-dәrmekke degen senim azayghan.

Sapasy tómen osynday dәrilerding baghasyna keleyik. Kóktemde dәri-dәrmek baghasy 7 payyzgha qymbattady dep bir shulap alghan edik. Tamyz aiynda da bagha, ótken jylmen salystyrghanda, 7 payyzgha ósipti. Osydan song 7 sanyn qasiyetti dep aityp kór. Farmasevtikalyq ónir sanalatyn Almaty oblysyndaghy preparattar baghasy tipti 16 payyzgha sharyqtaghan. Dәri-dәrmek baghasynyng ósuin ten­gening qúldyrauymen týsindiruge bolar, alayda ol da naqty jauap emes eken. Parlament Senatynyng deputaty, Áleu­mettik-mәdeny damu jәne ghylym komiytetining mýshesi Múrat Baqtiyarúly­nyng aituynsha, otandyq farmasevtika damymay qymbatshylyqty shiderleu mýmkin bolmaydy. «Biyldyng ózinde dәri-dәrmek mәselesi Mәjiliste de, Senatta da qaraldy. Songhy ýsh jylda tegin beriletin dәriler baghasy 5 ese qymbattap ketken jayy bar. Onyng negizgi sebebi, «SK farmasiya» dәrilerdi ózge elderden shetel valutasyna satyp alady. Sondyqtan da dollardyng baghasy ósken sayyn shetten alynatyn dәri-dәrmekting baghasy qymbattay beredi. Búl – bir sebebi. Ekinshi sebebi, bizde osy dәri-dәrmekti satatyn dәrihanalar óz bagha­laryn ózderi qoyady jәne oghan qúqyly. Bir dәrihanada 500 tenge túratyn dәri ekinshi dәrihanada 800 tengege satylyp jatady. Dәl qazir olardy osy qylyghy ýshin jazghyra almaysyz. Ol ýshin tiyisti zannama kerek. Bizde osy mәseleni retteu ýshin arnayy normativtik qú­qyqtyq aktiler dayyndalyp jatyr. Sol kezde dәrilerding shekti baghasy belgilenedi. Múnyng ózi naryq zanyna qayshy, biraq amal joq. Sondyqtan ózimizdegi otandyq dәri-dәrmek óndi­risin jolgha qoymay, búl mәsele aldy­myzdan shygha beredi». – deydi senator.

Onyng aituynsha, kóp dәri shópten jasalady, ol shópter Qazaqstanda bar. Al qazirgi kýni otandyq farmasevtika­lyq kompaniyalar dәri-dәrmekting negizgi shiykizatyn syrttan – Resey, Ukraina, Qytay, Ýndistan, Europadan alyp keledi. Sol shiykizat Qazaqstanda da jetkilikti. Ony damytu ýshin maman­dar kerek. Ýkimet osy baghytta júmysty jan­dandyruy tiyis-aq. Ádette, dәri-dәrmekting baghasy ósse, «SK-Farmasiya» kompaniyasyna habarlasatyn әdetimiz bar. Atalghan kompaniyanyng basqarma tóraghasynyng mindetin atqarushy Berik Shәripting aituynsha, búl kompaniya nauqastargha memleket tarapynan tek tegin beriletin dәri-dәrmekterdi jetkizuge ghana jauap­ty. Soghan qaramastan, preparattar baghasynyng ósu sebebin týsindiruge ty­rysty.

«Jekemenshik farmasevtikalyq kompaniyalar jergilikti jerde dәriha­nalar ashady. Ol dәrihanalar qanday bagha qoyady, ózi sheshedi. Olar naryq zanyna sәikes әreket etedi. Súranysqa qaray úsynys jasaydy. Jergilikti jerde dәrihanalar az bolsa, sәikesinshe bәseke bolmaydy da, farmasevtikalyq kompaniya baghany joghary qoyady. Al bә­sekeles dәrihana kóp bolsa, bir-birin zert­tey otyryp, baghany tómen­detedi», – deydi ol. Eger osy qisyngha salsaq, onda auyl-aymaqtyng barlyghyna dәrihana salyp tastau kerek bolady. Búl logikagha kele me? Qalay desek te, jana jylgha deyin dәri-dәrmek baghasyn retteu mýmkin bolmaytyn týri bar. Sebebi, dәri-dәr­mek baghalarynyng ala-qúlasyn ret­teytin zang jobasy qabyldanghansha birshama uaqyt kerek. Al eger jana qújat kýshine ense, dәri-dәrmekting otandyq nemese sheteldik bolghanyna qaramastan, bәrine birdey talap qoyylady-mys. Al oghan deyin dәri-dәrmek baghasyn ósirip jibergen dәri­hana qojayyndary men tasymaldaushy kompaniyalardyng qúlaghyn shulatudan basqa amal joq.

Sebebi, juyrda ghana dәl osy dәri-dәrmek mәselesine arnal­ghan jiynda Densaulyq saqtau viyse-ministri Aleksey Soy dәri-dәrmek tasymal­daushylardyng 70 payyzy jauapty әri әdil dep baghalaghan. «Kóp jaghdayda olar baghany kóter­meydi. Biraq, naryqtyng óz «tentekteri» de bar. Biz әzirlep jatqan erejeler solardy tyngdy kózdeydi», – degen bola­tyn. Alayda búl tәrtip kelesi jyl­dyng 1 qantarynan bastap engiziletinin eskersek, soghan deyin auyrmaytyn jol izdeuden basqa amal qalmaydy.

Songhy jyldary densaulyq saqtau salasynda kóptegen ondy ózgerister bolghanymen, dәri-dәrmek mәselesi býgingi kýnge deyin ózektiligin joghaltpady. Jogharyda toqtalghan týitkilder búl sózimizding dәleli bolmaq. Halyqtyng narazylyghyn tudyryp, talay ret talqygha týsken búl mәsele sheshimin taba ma?

Ánel Sadyq

Abai.kz