Ramazan aiynda músylmandar otyz kýn auyz bekitip, tannan qara keshke deyin ash jýredi. Osyghan oray oraza ústaugha ýgittegen jәne onyng sharapaty men sauaby turaly uaghyz-nasihat kóbeyedi. Biraq osy jerde bir mәsele bar. Smartfon ústaghan qazaq júrty qazir әlem halqymen aralasyp, aluan týrli din men mәdeniyetti tanyghan sayyn, Islamnyng auyr sharttaryn basqasha payymdaytyn boldy. Orazagha qatysty kózqarasy da ózgergen. Ghylymgha sýngigen jastar aldynghy aghalary siyaqty búl qúlshylyqqa qúlshynyp túrmaydy. Kóbi ony kereksiz dep biledi. Olardy әbden týsinem. Sebebi Viktor Frankl aitqan «Moralidyq tanym» eskirdi. Naqty ghylymnan nәr alyp, qúbylystyng týpki nәtiyjesin úghynyp, әr nәrsening songhy sheshimin ghylymmen týiip ýirengen sauatty jastar «oraza ústasang kýnәndi joyylady», «oraza ústasang peyishke kiresin. Hor qyzdaryn qúshasyn», «auyz bekitpeseng Rabbymyz seni otqa qaqtaydy» degen siyaqty júpyny uaghyzdy qabylday almaydy. Múnday uaghyz olardyng jýikesin júqartyp, mazasyn qashyruy mýmkin. Uaghyz aityp jynyna tie bersen, ózinmen qosyp dinindi de jeti qyrdan asyryp boqtap tastauy bek mýmkin.

Sondyqtan, oraza turaly basqasha oitolghap kóru kerek. Logoterapiyagha sýienip, súraqty bylay qoyalyq: Otyz kýn ash jýruding hikmeti ne? Úlyq Alla ashtyqty ne ýshin paryz etip jýktedi? Ashtyq ústap, kýni boyy qaljyrap jýruding jeke basqa nemese qoghamgha qanday paydasy bar? Tәniri taghalanyng osy әmirin búljytpay oryndasaq rasymen de sanada ong ózgeris bola ma? Payghambar nelikten orazanyng sharapaty turaly hadisterdi kóp aitqan?

Logoterapiya býy deydi. Adam - ruhany bolmys. Týpting týbinde kisining taghdyryn ómir sahnasynda osy tabighaty anyqtaydy. Yaghny Ruhany Bolmys qanshalyqty qayrat kórsetip aiqasady, taghdyry sonshalyqty hikmetpen óriledi. Jaratylysy boyynsha qúmarlyq degen qyzyl it Ruhtyng baqylauynda túruy tiyis. Ruh maqsat-múratyna jetu ýshin qúmarlyqty quat kózi retinde sәtti qoldanghan sayyn, kisi balasy aqyldy túlghagha ainalady. Qúmarlyqty dinde nәpsi deydi. Diny mazmúnda maghynasy tym keng jәne óte teren. Logoterapiya oghan akademiyalyq anyqtama beredi. Nәpsi dep instinkt arqyly adamdy raqatqa tartatyn fiziologiyalyq jәne psihologiyalyq impulisterding qaynaghan quat kózin aitady. Búl quatty impulisterdi Ruh asqan sergektikpen basqaryp, qúndylyq óndiretin mәdeny salagha jegip otyrmasa, kórsoqyr qúmarlyq pende shirkindi taqyrgha otyrghyzady. Pende paqyr Adam degen abyroyly atynan taban astynda airylyp qalady. Adam men aiuan da osy nýktede ajyraydy. Jan-januardy instinkt jetekke alghan. Onyng ýstinen aqyldy ruh aralasyp, kirisip, basqaryp túrmaydy. Sondyqtan aiuandy qúmarlyghy qalay sýirese, solay qaray jýre beredi. Ol ýshin ony eshkim kinәlamaydy.

Adam – qúmarlyghy túla boyyn qysqan kezde oghan «Joq!» dep aita alatyn jalghyz tirshilik iyesi. Nemese nәpsini aqyly shegine deyin erkine jiberip qadaghalay alady. (Mysaly kýndelikti iship-jemin, nekeli jarymen adalymen oinap-kýluin sauatty jolmen rettep otyru) Neghúrlym nәpsini qatang qadaghalasa, soghúrlyq túlghalyq iydentifikasiyasy abyroyly qalyptasady. Yaghny nәpsisin it siyaqty jetekke alghan tastay taqua, qyzyq pen qúmarlyqqa jenilgen qalyng toptan daralanyp túrady. Al, jan-januardy múnday әdispen iydentifikasiya jasay almaysyn. Olardy tek asyl túqymyna qarap baghalaysyn. Ayuandy basqasha baghalau mýmkin emes. Osyghan qarap adamda Erkindik nyghmeti baryn bilemiz.

Erkindik adamgha ozaldan daryghan qasiyet. Ony dinde «adamnyng basyndaghy altyn tajy - Erkindigi» dep әspettep jatady. Biraq qúmarlyqqa óz erkimen jenilgen sәtinde adam osy nyghmetinen taban astynda airylady. Sol kezde pende bayghús maqau maqúlyqqa úqsap qalady. Shyndyghynda eshkim de «meni qúmarlyq erkimnen tys biylep aldy» dey almaydy. Qúmarlyq túla boydy qozdyryp, aqylyndy shyrmau ýshin әueli Erkindik  alanyn kesip ótui kerek. Bolmystyng mehanizmi solay jasalghan. Yaghny adam ózi oghan «IYә, biylep tóstey ber» dep kelisim bermeyinshe qúmarlyq qútyryna qozbaydy. Adam ózi «maqúl, jaraydy!» dep kelisken sәtten bastap, qúmarlyq onyng túla boyyn qalshyldatyp, tamyrlaryn býlkildetip, sanasyn túmshalap әkete jóneledi.

Erkindik pen Qúmarlyq tarazy basynda teng túr. Qay jaghy basady, soghan sәikes adamnyng túlghalyq sureti syzylady. Yaghny qaharmandardy osyghan qarap úlyqtaymyz. Qay túlgha qúmarlyghyn auyzdyqtap, erkindigin elining baghy ýshin tiyimdi paydalansa, sonyng atyn tariyhqa altyn әrippen jazady. Kerisinshe erkindigin qoldan berip, qúmarlyghyn qandyru ýshin qara halyqtyng qanyn ishse «atyng óshsin, atyng óshkir» dep ólgenshe qarghaydy.
Qomaghay qúmarlyq pen toyymsyz nәpsi adamdy týrli sharttargha matap, ayaghyn túsap túrady. Momynnyng mindeti osy arada aiqyn. Qalayda osy qúrsaudy búzyp ótip, ózektegi ózin ghayypqa samghatuy kerek. Ony ghylymda «transsendensiya jasau» deydi. Maghynasy bolmystyng damu jolyn tәnirlik әlemge qaray baghyttau. Yaghny qas taqua kirpish tәni men psihologiyalyq qabatynan bosap shyghuy kerek. Osy kýresti túraqty jýrgizgen taquagha Qaysar Ruh degen termin qoldanamyz. Qaysar Ruh qana adamda erkindik baryn әigilep túr. Ol erkin bolghandyqtan da instinkt qalauyna qarsy túra alady.

Otyz kýn oraza bolmysta bar Erkindik nyghmetin praktikada qoldanyp kóruge mýmkindik beredi. Qansha jerden qinalyp, neshe jerden tiling auzyna simay qatalap otyrsang da ózine ózing qarsy shyghyp «Joq» dep otyra beresin. Joq – degen sayyn ózindi ontologiyalyq túrghyda mәngilik bolmys ekenindi sezinesin. Ár kýn bitken sayyn jaudy jengen batyr qúsap marqayyp qalasyn.

V. Frankldyng osy oilaryn oraza jayly mynaday tamasha qissamen týiindeuge bolady:
Bir kýni Músa Túr tauynda túryp:
– IYә, Alla, men ghoy senimen tikeley tildesip túrmyn. Saghan menen de jaqyn keletin qúldaryng bar ma? – dep súrady. Alla:
– Áy, Músa, ózindi maghan jaqyn túrmyn dep oilaysyng ba? Dәl qazir ekeumizding aramyzda jetpis myng qabat perde bólip túr. Sen mening qúdiretimmen ghana dauysymdy estip túrsyn. Maghan senen de jaqyn keletin qúldarym bar, – dep jauap berdi. Músa:
– Olar kimder? – dedi. Úlyq Alla:
– Aqyrdyng sonynda Múhambet atty eng songhy sýiikti payghambarym dýniyege keledi. Onyng ýmbeti eng qiyn kezde haqtyng jolyn ústanady. Aptap ystyqta otyz kýn oraza ústaydy. Auyzashargha jinalghanda, olardyng dastarqanynda san týrli dәmdi tagham samsap túrady. Biraq olar qatalap, qarny ashsa da, kýn batpay auyzyn ashpaydy. Mening razylyghymdy tabu ýshin, mol dastarqangha qol sozbaydy. Sol kezde Mening rahmetim men sharapatym olargha barynsha jaqynday týsedi, – depti. Músa tang qalyp ýiine qaytty.

Rasymen de HHI ghasyr músylmany shyjyghan ystyqta auyz bekitedi. Keshke auyzasharda dastarqanda joq nәrse joq. Sonda da Kýn úyasyna batqansha ózindi tejep, auyzdyqpen alysqan asau qúsap, óz ózinmen arpalysyp otyrasyn. Arpalys artqan sayyn ózindi tәnirlik bir kýshke qol jetkizgen әulie siyaqty sezinip, shabyttanyp jýresin.

Din psihologiyasynda «rasionaldy dindarlyq» degen týsinik bar. Ol ne? Ol dinge imanmen emes, taza logikamen jaqyndau. Kózi ashyq kisiler praktikalyq túrghyda dinning paydasyn taza aqylmen tarazygha tartady. Eger ziyany az, paydasy mol bolsa dindi tútynyp, key sharttaryn ómir saltyna engizedi. Endi taqyrypqa osy taraptan týsip kórelik. Yuval Harariyding «Qúday adam» (Homo Deus) enbeginde mynaday derek bar. Tarihta bertinge deyin «toyyp tamaq jemeu» degen adamzattyng bas auruy boldy. Alysqa barmay-aq kýni keshe dýnie salghan әkemiz 1955 jyldardan bastap qana toyyp as ishkenin emosiyamen әngimelep otyratyn. Áli de ashtyq boluy mýmkin degen qauippen óle-ólgenshe nannyng qaldyghyn keptirip, qapqa jinaudy jolgha qoyyp, qatang baqylap jýrdi. Ótken ghasyrdyng ózinde eginge qúrt týsip, malgha jút kelip, jauyn-shashyn bolmay, quanshylyq úrsa mal sauyp, jer emip otyrghan qara halyq tórt-bes aida ashtyqtan tentirep, júrtyn tastap josyp ketetin.

Asharshylyq adamzatty eriksiz dindar qylatyn. Qolaysyz aua-rayynan qoryqqan halyq Qúdaygha qúrbandyq shaludan jalyqpaytyn. Osyghan oray neshe týrli diny ritualdar shyqty. Orta ghasyrdaghy Europa elderining jylnamasyn oqysan, olardyng da sory osy bolghanyn bilesin. Quanshylyq jyldary elding ýshten ekisi talghajau tappay jer jastanatyn. Biraq HH ghasyrda adamzat osy problemany aqyry sheshti dese de bolady. Tehnologiyalyq, ekonomikalyq janalyqtar men sayasy jýieler ashtyqtyng aldyn aludy jolgha qoydy. Key ólkede quanshylyq bolsa da odan shyghynsyz shyghatyn týrli joldar tabyldy. Gumanitarlyq kómek degen jәne bar. Afrikanyng key ólkesinde әli da adam ashtan ólip jatyr. Biraq onyng negizgi sebebi sayasi. Tiran basshylardyng onbaghan sayasatynyng kesirinen qara halyq ashtan óledi. Qazir kez kelgen elde júmysyn joghaltqan adam tar túrmysqa týsip qaluy mýmkin. Biraq ashtan búratylyp ólmeydi. Damyghan elderde júmyssyzdy eng tómengi dengeyde qúlatpay ústap túratyn týrli әleumettik jobalar júmys istep túr. Tipti damushy elding ózinde adamnyng jappay ashtan óletin jayy joq. Álbette az auqattyng kesirinen densaulyqta problema boluy mýmkin. Biraq onyng ózin ótken dәuirdegi súrapyl jútpen salystyrugha kelmeydi. Qazaqsha aitqanda «Ashtan ólgenning molasy joq».

Mao Dze Dun kókemiz kezinde Qytayda «Ýlken Sekiris» degen jobany qolgha alghan. Topas jobasy az jylda qúrdymgha ketip, sonyng kesirinen milliondaghan qytay qynaday qyrylghan. Soghan oray 1974 jyldary jaghday әli búdan da jaman bolady dep aqyrzamandy boljaghandar bolghan. Biraq tarih dóngelegi basqasha ainaldy. Den Syao Pin reformasynan kýsh alghan Qytay ashtyqtan sytylyp ketti. Qazir olar toyynyp aldy. Endi kerisinshe toqtyqpen kýresedi.

Ángimening toqeteri mynau: Bizding ghasyrda «toyyp as ishpeu» degen problemany «artyq tamaqtanu» degen auru yghystyryp shyghardy. HÝIII ghasyrda halyq jeuge nan tappay ashtan qatyp jatyr degen habardy estigende Mariya Antionette atty Fransiyanyng qatyn patshasy «jeuge nan tappasa ornyna pirog» jesin degen eken. Sol qatynnyng aitqany ainymay dәl keldi-әi. AQSh-tyng baylary qymbat restorannan auqattanyp otyrghanda, kóshede qalghan júmyssyzdar men qayyrshylary dәmdi gamburger men pissa jep jatady. 2014 jylghy esep boyynsha 2,1 milliard adam auqatty artyghymen jep auru tapqan. Osylaysha «Auru astan, dau qaryndastangha» qayta ainalyp keldi. Toya jeuding kesirinen adam úrpaghy toqsan týrli keselge shaldyqqan. Al, toyyp as ishpeytinderding sany 850 millionnyng manayynda. 2030 jyly adam úrpaghynyng teng jartysy ajalyn ashtyqtan emes, toqtyqtan tabady dep boljap otyr. 2010 asharshylyq pen toyyp tamaq ishpeuding kesirinen bir million adam talqany tausylyp, tabytqa týsti. Dәl osy jyly semizdikten ýsh million meshkey o dýniyege mezgilsiz attandy.

Qysqasy, eskide adamzattyng dindarlyghyna asharshylyq sebep boldy dese, endi toqshylyq týrtki bolady deuge tolyq negiz bar. Sondyqtan orazagha imanmen kelseniz de, ghylymmen kelseniz de, logikamen kelseniz de paydasy shash etekten ekeni anyq. Taghdyrgha tystan әser etip, keleshekti óz betinshe aiqyndaghysy keletin barlyq deterministik sebepterge qarsy shaghatyn Ruh qaysarlyghyn óz boyynda óz erkinmen 30 kýn boyy synap kóruding ózi nege túrady desenshi! Áuelden adam qamyn Alla oilaghan degendey Tәniri taghala orazany adamzattyng amandyghy ýshin paryz qylghanyna kýmәn joq әiteuir. Sondyqtan da jazbany oraza jayly qissamen týiindegen eng dúrysy.

Birde úlyq Alla dәrgeyine esepshi perishtesin shaqyrdy. Onyng qúlaghy men kózi jerdegi qúm men aspandaghy júldyzdan jýz ese kóp edi. Úlyq Alla oghan:
- Dereu múhit pen tenizdegi sudyng tamshysyn sanap, esebin aldyma qoy, - dedi. Perishte bógelmedi. Sol zamatta su tamshysyn satyr-sútyr sanap, qisapsyz san-sanaqty Allanyng aldyna jayyp saldy.
- Jaraysyn,- dedi Rabbysy. - Endi әuelden aqyrgha deyin kelip-ketetin býkil aghash pen ósimdik jәne gýlding japyraghyn sana, - dedi. Perishte saspady. Sart-súrt etkizip dәlme-dәl sanyn sol zamatta aityp saldy. Tәnirisi oghan riza bolyp:
- Endi Jerdegi qúmnyng qiyrshyghyn sana. Qisaby qansha eken? -dedi. Perishte bú joly da qinalmady. Kózdi ashyp-júmghansha anyq sanyn sart etkizdi.
- Bәrkeldi! – dedi Tәnirsi. - Endi Ramazanda auyz bekitken momynnyng bir kýndik sauabyn sana, - dedi. Sol kezde súmdyq boldy. Jana ghana esepten janylmay qisapsyz sandy shyr ainaldyryp túrghan qúdiretti perishte tútyqty da qaldy. Sansyz qúlaqtary qybyrlap, esepsiz kózderi jypylyqtap, әbirjip ketti. Myn-milliard erinderi jybyrlap, momynnyng orazadaghy bir kýndik suabyna jete almay zoryghyp ketti. Aqyrynda qisabynan janyldy da sәjdege ózin tastap kep jiberdi. Gýrs etip qúlady da, sәjdeden túrmaghan qalpy:
- Ua, Jaratushy Rabbym! Búl is maghan qol emes. Auyz bekitken qúlynnyng bir kýndik sauabyna jete almadym. Shatasyp kettim. Onyng qisabyn ózing bilmesen, mening shekteuli qabiletim sarqyldy, - dep shynyn aityp jylady. Sol kezde úlyq Alla:
- Jaraydy, basyndy kóter. Ózindi artyq qinama. Onyng sany ózime ghana mәlim. Sol nyghmetterimmen oraza ústaghan momyndy ózim jarylqaymyn, - dedi.

Sanjar Kerimbaydyng facebook paraqshasynan

Abai.kz