Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2232 0 pikir 14 Mausym, 2011 saghat 05:07

Qazaq mәdeniyetin strategiyalyq institutsyz qaldyrmayyq!

Senator, akademiyk, filosofiya ghylymdarynyng doktory Gharifolla Esimge!
QR Parlamentining Mәjilis deputaty, әleumettik-mәdeny damu tobynyng mýshesi Bekbolat Tileuhangha!

Qazaq mәdeniyetining damu tarihyna ýlken әser etken Mәdeny sayasat jәne ónertanu Instituty jabylady degen sybys realdyqqa ainalyp keledi. Instittutyn  ofis jihazdary jauapty saqtalugha berilip,  Institut Almaty qalasyndaghy (Dostyq, 15) ghimaratynan kóshirildi. Kezinde búl Institut qazaq mәdeniyetining strategiyalyq shtaby bolyp qyzmet atqardy. Osy jerde últ ziyalylary Ahmet Baytúrsynúly, Álihan Bókeyhanov, Sәken Seyfulliyn, Súltanmahmút Torayghyrov, Múhtar Áuezov bas qosty. Bolashaq Mәdeny sayasat Instituty 1934 jyly Últ mәdeniyetin zertteu instituty retinde ashylyp qazaq mәdeniyetining altyn ordasyna  ainaldy. Kenestik jýie  búl institutty 1936 jyly KRSO akademiyasynyn  Qazaq filialyna qosyp jiberip, qazaq  últshyldyghyna soqqy berdi.

Senator, akademiyk, filosofiya ghylymdarynyng doktory Gharifolla Esimge!
QR Parlamentining Mәjilis deputaty, әleumettik-mәdeny damu tobynyng mýshesi Bekbolat Tileuhangha!

Qazaq mәdeniyetining damu tarihyna ýlken әser etken Mәdeny sayasat jәne ónertanu Instituty jabylady degen sybys realdyqqa ainalyp keledi. Instittutyn  ofis jihazdary jauapty saqtalugha berilip,  Institut Almaty qalasyndaghy (Dostyq, 15) ghimaratynan kóshirildi. Kezinde búl Institut qazaq mәdeniyetining strategiyalyq shtaby bolyp qyzmet atqardy. Osy jerde últ ziyalylary Ahmet Baytúrsynúly, Álihan Bókeyhanov, Sәken Seyfulliyn, Súltanmahmút Torayghyrov, Múhtar Áuezov bas qosty. Bolashaq Mәdeny sayasat Instituty 1934 jyly Últ mәdeniyetin zertteu instituty retinde ashylyp qazaq mәdeniyetining altyn ordasyna  ainaldy. Kenestik jýie  búl institutty 1936 jyly KRSO akademiyasynyn  Qazaq filialyna qosyp jiberip, qazaq  últshyldyghyna soqqy berdi.

Egemen  el bolghan tústa qazaq ruhaniyatynyng shtaby qayta týledi. Janashyry tabylyp  sol kezdegi Ministr Qyrymbek Kósherbaev pen onyng orynbasyry Erlan Aryn tarihi  әdilettikti  qalpyna keltirip, institutty qaytadan ashty. Búl  1998-jyl bolatyn. Dulat Isabekov diyrektor bolyp túrghan kezde  instituttyng júldyzdy sәti tuyp, ol ketisimen qayta qúldyrady. Mәselen songhy toghyz aida institut qyzmetkerlerine ailyq tólenbegen, júmystan bosamaghan  qyzmetker aqysyz demalysqa quylghan. Alty ghylymy baghdarlama týgeldey jabylghan. Onyng ishinde qazaqtyn  dәstýrli muzykalyq folkloryn-eski әnder men kýilerdi  jinaugha jәne óndeuge qatysty, sonday-aq qazaq dombyrasynyng akustikalyq erekshelikterin zertteuge baghyttalghan baghdarlamalar bolatyn. Sonyng saldarynan  qazaq mәdeniyetining baghyt-baghdaryn aiqyndap, ózge mәdeniyetterge jútylyp ketpeu jolyn kórsetetin, býtin bir elding mәdeny sayasatyn zerdeleytin    Mәdeny sayasat jәne ónertanu instituty jabylmaq.Búl mәsele jóninde birneshe basylymda últ ziyalylary habarlaghan bolatyn. (M.Shahanov, D.Isabekov,Á.Mendeke,Sh.Patteev«Týrkistan» gazeti 3 nauryz 2011,«Delovaya nedelya» gazeti 4 nauryz 2011).

Bizding oiymyzsha, Mәdeniyet minstrligi búl Institutty jappay, kerisinshe qayta rekonstruksiyalap , shtatpen jaraqtandyryp , qarjylandyryp , kýn tәrtibine sәikes taqyryptarmen kýsheytip iske qosqany abzal.Biz tómendegidey úsynys jasaymyz.
Eng aldymen Institutta ýsh baghyt bolu kerek. Birinshiden, ol  til sayasaty men qazaq jazu grafikasyn zerttep tiyanaqty ghylymy úsynys beru. Songhy jiyrma jylda qazaq tili memlekettik til bola túra tek de-ire memlekettik til  boldy. Al memlekettik til tildi de-fakto  memlekettik statusyna say qylu qosymsha zertteu kerek etedi.Ýsh túghyrly til sayasaty taqyryby týbegeyli zertteu qajet etedi. Qazaq tilin qalay órkendetemiz degen oimen qalyng búqara qazaqtyng aghylshyn tildik  dýniyejýzilik kommunikasiya aghymyna qosu manyzdy.Aghylshyn tili - alpauyt til retinde býgingi kýni Qazaqstan mektebinde jәne joghary oqu oryndarynda nemis pen fransuz tilderin tolyq tyqsyrdy.Endi az uaqyttyng ishinde ekinshi til retinde orys tilining ornyn jaulap almaq. Sonda Qazaqstannyn  til prioriyteti : aldymen memlekettik til-qazaq tili, ekinshi til ornynda  aghylshyn tilining júldyzy janbaq. Orys tili belgili kommunikativtik funksiyalaryn saqtauy әbden mýmkin. Qazaq memleketi orys pen aghylshyn tilderining erkin konkurensiyasyna jaghday tughyzuy jón. Anglosakson әlemi men orys әlemi men geosayasaty Qazaqstan memleketi kenistiginde  óz tilderi men ruhaniyat qúndylyqtaryn ornyqtyru  ýshin mass-mediya men kommunikasiyada baqtalasyp kórsin. Qazaqstangha keregi til diyvesifikasiyasy. Bizge eshbir bógde tilge tolyq baylanbay ózimizge  kerek bolsa aghylshynsha, kerek bolsa oryssha ,әitpese qytaysha sóileytin, biraq tól tilimizge  berik  qazaq ziyalysy ótimdi boluy zandy. Tek aghylshyn tilinin  dýniyejýzilik til retinde tanymdylyghy bar, orys tili, mәselenki, tek lokaldy tilderding biri, qytay, japon, portugal, arab, ispan, nemis, fransuz, suahili, hindi, urdu tilderimen qatar. Latynshagha kóshirgisi keletinder men kóshkisi kelmeytinderdin  argumentterin ghylymy jýiege keltirip, mәselening geosayasy jәne ruhaniyattyq astaryn tereng qarastyryp tiyanaqty sheshim aitatyn kez keldi. Ekinshi baghyt -qazaq mәdeniyetin Qazaqstanda tól últ mәdeniyeti, egemendi el mәdeniyeti retinde negizgi obekt  pen subekt  retinde moyyndap zandy  dominasiya beru.Dýnie jýzinde mulitikulituralizm konsepsiyasy abyroy tappay jenilgen tústa qazaq mәdeniyeti Qazaqstandaghy az etnostar mәdeniyetining biriktirushi jәne  integrativti mәdeniyet retinde tanytu.Qazaq mәdeniyeti qazaq últynyng ruhany azyghy bola túra jahandanu zamanyda jýzdegen az etnostardy da susyndyrady. Ýshinshi baghyt-diny tózimdilik pen últtyq diny ruhaniyatty saqtau men damytu.Diny ekstremizm men araby -parsy-pushtu islamizmine qarsy túru onay týspes, oghan tereng zertteuler ózek boluy kerek.Ghylymy zertteuler tól ruhaniyatymyzdan,tól mashabymyzdan  túraq  izdegeni dúrys.

Biz Mәdeny sayasat institutyn jabyluyn qúptamaymyz. Sondyqtan kóterilgen jәitqa ziyaly qauym ókilderining de nazaryn audaryp, tiyisti mәselening ong sheshimin tabuyna yqpal etuin qalaymyz. Sonday-aq joghary biylik te búl mәselege nazar audarady dep oilaymyz.

Ghaly Ázimbay,
tarih ghylymdarynyng doktory, dosent, Mәdeny sayasat jәne ónertanu institutynyng jetkshi ghylymy qyzmetkeri,

87015230568, ýy telefony  -  2243110

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1487
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3256
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5522