Beysenbi, 7 Qarasha 2024
Áleumet 7491 12 pikir 8 Mamyr, 2019 saghat 17:11

Múhtar Qúl-Múhammedting әkesi Abrar Áketayúly dýniyeden ozdy

Býgin QR memleket jәne sayasat qayratkeri, Senattyng Halyqaralyq qatynastar, qorghanys komiytetining basshysy Múhtar Qúl-Múhammedting әkesi Abrar Áketayúly Qúl-Múhamed toqsannan asqan shaghynda ómirden ótti. On perzent tәrbiyelep tútas bir әuletting әkesi atanghan Abrar Áketayúly úrpaghyna «Álippeden» búryn qasiyetti «Qúrannyn» ayattaryn ýiretken qazynaly qariya edi.

Ata-baba esimderin jattatqyzyp, halyq әdebiyetinin mol múrasymen susyndatqan әkening tәrbiyesin kórgen úl men qyz býginde qoghamnyng әr salasynda el ýshin qyzmet etip keledi. Ákesi turaly Múhtar Abrarúly:

"Ákemning abayshyldyghyna arnayy toqtalmasam bolmas. Atamekenge oralghan 1961  jyly Múhtar Áuezovting basshylyghymen, Á.Jiyrenshinning qúrastyruymen Abaydyng qalyng bir tomdyghy shyghypty. Ákey osyny qolynan, jastyghynyng astynan tastaghan emes. San mәrtebe qayyra, tamsana oqyp: «Jaryqtyq Abaydan bar súraghyna jauap tabasyn. Osynshama danyshpandyq bir adamgha qalay ghana bitti eken!», – dep tamsanyp otyratyn.  M.Áuezovting «Abay joly» jóninde: «Abay turaly jazghanda Múhannyng qalamyn danyshpannyng aruaghy jetelep otyrghan ghoy. Áytpese múnday ghajayyp kitap dýniyege keler me edi», – degen sózin de talay estidim.

Orta mektepti bitirip, Almatygha oqugha attanghanda, maghan ózining teri sinip, qolynyng taby qalghan sol Abaydyng bir tomdyghyn ústatyp: «Qysylsang da, qinalsang da, ósseng de, órkendeseng de bar súraqty osy kitaptan tabasyn», – degeni әli kýnge deyin esimde. Solay boldy da,- dep jazady.

Biz Múhtar Qúl-Múhamed myrzanyng qayghysyna ortaqtasyp, kónil aitamyz!

Abai.kz

12 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1095
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 1927
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 1908