Qazaqstanda qazaq tilin memleketting tili retinde qorghau mýmkin emes, oghan zandamalyq negiz joq. Konstitusiyada kórsetilgen mәrtebe tek qana deklarasiya týrinde, ony jýzege asyratyn, retteytin zang men normativtik sәikes aktler jәne joq. Deputattar qolgha alyp, zanjoba jasaytynday jiger men kýreskerlik ruh olardyng boylarynan tabylmay túr. Óz erkin bildire bastaghan deputat týrli qysymgha úshyraydy. Juyrda alfavitti latynshagha audarudy qoldaghan deputatqa jan jaqtan orystildi qazaqtar jan úshyryp qarsy pikir bildirip, óz mýddelerining qarsy ekenin bildire bastady. Al, múnyng bәrine qarsy túrarlyq qazaqtildi qauymda qauqar bar ma? Bolsa, qayda?

Mәselen, qazaqtildiler býginde memlekettik tildi emes, óz mýddelerin qolgha aluy kerek. Ózderine qazaq tilindegi aqparattyng tapshylyghyn, kóringen jerde abyroylaryn taptap, elemeytindey jaghdaydy kýnde bastan keship jatady. Jarnama men ýlkendi-kishili aqparat bitken tek qana orys tilinde. Sonyng kesirinen qazaqtildi BAQ-tar qarjy taba almay zardap shegude. Jogharydaghy habarlandyru  tek qazaq tilinde ghana jazylyp, ony orys әjey betterine laqtyrsa, qazaq úlyqtary búttaryna kish etip qoyar edi...

Qazaqstanda qazaq tilin memleketting tili retinde qorghau mýmkin emes, oghan zandamalyq negiz joq. Konstitusiyada kórsetilgen mәrtebe tek qana deklarasiya týrinde, ony jýzege asyratyn, retteytin zang men normativtik sәikes aktler jәne joq. Deputattar qolgha alyp, zanjoba jasaytynday jiger men kýreskerlik ruh olardyng boylarynan tabylmay túr. Óz erkin bildire bastaghan deputat týrli qysymgha úshyraydy. Juyrda alfavitti latynshagha audarudy qoldaghan deputatqa jan jaqtan orystildi qazaqtar jan úshyryp qarsy pikir bildirip, óz mýddelerining qarsy ekenin bildire bastady. Al, múnyng bәrine qarsy túrarlyq qazaqtildi qauymda qauqar bar ma? Bolsa, qayda?

Mәselen, qazaqtildiler býginde memlekettik tildi emes, óz mýddelerin qolgha aluy kerek. Ózderine qazaq tilindegi aqparattyng tapshylyghyn, kóringen jerde abyroylaryn taptap, elemeytindey jaghdaydy kýnde bastan keship jatady. Jarnama men ýlkendi-kishili aqparat bitken tek qana orys tilinde. Sonyng kesirinen qazaqtildi BAQ-tar qarjy taba almay zardap shegude. Jogharydaghy habarlandyru  tek qazaq tilinde ghana jazylyp, ony orys әjey betterine laqtyrsa, qazaq úlyqtary búttaryna kish etip qoyar edi...

Múnday habarlandyrular, shyn mәninde eldegi qazaq degen últty ghana emes, qazaq tilinde sóileytin milliondaghan adamdardyng qúqyghyn taptap jatady. Ony qorghap otyrghan ombudsmen de joq, oghan shaghynatyn qazaqtildi azamattar da әbden sharasyz haldy bastan keshude. Dәliregin aitqanda, jigersizdik pen dýbәrәlik enseni basuda. Áytpese, myna habarlandyru jóninde әkimdikke keminde on adam qonyrau shalyp, prokuraturagha bes adam hat jazyp, eki adam eki jerden sotqa shaghymdansa, kórinis,tipti basqasha bolar edi!

Elde adam qúqyghyn qorghaytyn qoghamdyq úiymdar jýzden asady desek, qate emes. Alayda, olardyng qazaqtildi azamattar qúqyghymen saudasy joq. Al, últshyl bolyp tirkelgen úiymdarda da esep joq, olardyng múnday isti qolgha aluyna sauattary men qúnttary jetpeydi, qarjy kerek. Búl úiymdardy oqytyp, seminarlargha shaqyryp dәris beretin donor-úiymdar men qyruar aqsha bólip, azamattyq qoghamdy damytugha peyildi ministrlik tapsyrysy qúrdymgha ketip jatqany óz aldyna bólek әngime.

Sayyp kelgende, kapitalistik qoghamda últtyq mýdde taptyq, әleumettik mýddelerden tómen bolady. Alayda, biylikke yqpal ete alatyn últshyl kýshter ghana degenin istetedi. Biylikke jayghasqan keshegi kommunister men komsomoldar eng әueli óz mansaptary men bala-shaghalarynyng attaryndaghy biznesterin birinshi oilaytyny týsinikti. Ágәrәki, orystildi qauym tarapynan әldebir pikir bildirilse, әlgi «elitamyz» qayyghan ingendey siygektep ketedi. Nege? Óitkeni ózderi sol  qauymnyng yqpalynda!  Qazaqtyng qamyn kýittegen mýiizi qaraghayday aqsaqaldarymyzdyng ózi orystildi ortanyng gói-góiimen qartaydy. Osynyng bәrin qarastyra kelgende, óz qotyryn ózi qasityn qazaqtildi sayasy qauym bar ma, qalyptasty ma? Bolsa, olar óz mýddelerin nege qorghay almaydy? Tizgini onjaqtaghy kólikterding qojayyndaryn biriktirgen orystildi azamattar ministrlikti betine jibermey, der kezinde tosqauyl bola alghanda, milliondaghan qazaqtildi adamdar qauymy ortaq mýddeni bylay qoyghanda, memlekettik mýddege jatatyn tildi qorghauda nege әljuaz bolyp otyr?   Búl - tobyrlyq sananyng nәtiyjesi emes pe?... Sonda ne isteu kerek, ashtyq jariyalau taktikasy ghana ma, qazaqtardyng mengergeni?

«Abay-aqparat»