ASTANA.  17 mausym. QazAqparat  - Býgin - Shóleyttenu men quanshylyqqa qarsy kýresudin  dýniyejýzilik kýni.

1995 jylghy 30 qantarda Birikken Últtar Úiymynyng Bas Assambleyasy 1994 jylghy 17 mausymdaghy Shóleyttenuge qarsy kýres jónindegi konvensiyasynyng qabyldanuyna baylanysty 17 mausymdy Dýniyejýzilik shóleyttenu men quanshylyqqa qarsy kýres kýni dep jariyalady.

Shóleyttenu - qorshaghan ortanyng әlem boyynsha asa qauipti kýireu ýderisterining biri. Birikken Últtar Úiymynyng Qorshaghan orta boyynsha baghdarlamasy mәlimetterine say, planetamyzdaghy qúrlyqtyng tórtten biri shól dalagha ainalu qaupinde eken.

Quanshylyq shóleyttenuge úryndyruy mýmkin, biraq basty kinә, әdette, adamnyng is-әreketi bolyp shyghady. Ol  - egistik jerlerdi shekten tys óndeu, maldy bey-bereket jay, ormandardy kesip qúrtu men nәtiyjesiz sulandyru.

Birikken Últtar Úiymynyng Bas Assambleyasynyng qarary barlyq memleketterge Dýniyejýzilik shóleyttenu men quanshylyqqa qarsy kýres kýnin shóleyttenumen jәne quanshylyqtyng zardaptarymen kýrestegi halyqaralyq yntymaqtastyqqa qatysty konferensiyalardyn, «dóngelek ýstel» mәjilisterinin, seminarlar men kórmelerding qújattyq materialdary men úiymdastyru mәselelerin jariyalau jәne taratu arqyly qoghamnyng habardarlyghyn arttyrugha arnaudy úsynady.

ASTANA.  17 mausym. QazAqparat  - Býgin - Shóleyttenu men quanshylyqqa qarsy kýresudin  dýniyejýzilik kýni.

1995 jylghy 30 qantarda Birikken Últtar Úiymynyng Bas Assambleyasy 1994 jylghy 17 mausymdaghy Shóleyttenuge qarsy kýres jónindegi konvensiyasynyng qabyldanuyna baylanysty 17 mausymdy Dýniyejýzilik shóleyttenu men quanshylyqqa qarsy kýres kýni dep jariyalady.

Shóleyttenu - qorshaghan ortanyng әlem boyynsha asa qauipti kýireu ýderisterining biri. Birikken Últtar Úiymynyng Qorshaghan orta boyynsha baghdarlamasy mәlimetterine say, planetamyzdaghy qúrlyqtyng tórtten biri shól dalagha ainalu qaupinde eken.

Quanshylyq shóleyttenuge úryndyruy mýmkin, biraq basty kinә, әdette, adamnyng is-әreketi bolyp shyghady. Ol  - egistik jerlerdi shekten tys óndeu, maldy bey-bereket jay, ormandardy kesip qúrtu men nәtiyjesiz sulandyru.

Birikken Últtar Úiymynyng Bas Assambleyasynyng qarary barlyq memleketterge Dýniyejýzilik shóleyttenu men quanshylyqqa qarsy kýres kýnin shóleyttenumen jәne quanshylyqtyng zardaptarymen kýrestegi halyqaralyq yntymaqtastyqqa qatysty konferensiyalardyn, «dóngelek ýstel» mәjilisterinin, seminarlar men kórmelerding qújattyq materialdary men úiymdastyru mәselelerin jariyalau jәne taratu arqyly qoghamnyng habardarlyghyn arttyrugha arnaudy úsynady.