Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 5177 14 pikir 16 Mamyr, 2019 saghat 13:21

Ontýstik Koreya ghylym men tehnologiyagha JIÓ-ning 3,5 payyzyn júmsady

Ontýstik Koreya - ghylymy men tehnologiyasy damyghan memleket. Búl elde ózim bolghanmyn. Tazalyghy tang qaldyrady. Negizi elding órkendep damuy kórshilerine de tikeley baylanysty bolady. Kórshing qanday bolsa, bir túsyng solargha tartpay túrmaytyn siyaqty. Nemese olardan qanday da bir jaqsy, jaman tústary júghady. Bizding kórshimiz orys pen qytay. Olardyng kim ekenin dýnie biledi.

Mysaly, Ontýstik Koreyanyng tehnologiyasy men elektornikasynyng damuyna Japoniyanyng ýlesi óte kóp bolghan. Japoniyanyng tehnologiya men elektronika industriyasy Singapurding órkendeuine de barynsha septigin tiygizdi. Odan keyin kәrister izdenimpaz, ýirenuge asyghyp túratyn últ ekeni ras. Olar enbekqor bolady. Tipti 80-ge kelgenine deyin jasyna qaramay, typyrlap, tynym tappay júmys jasap jýredi. 1980-2000 jj aralyghynda Koreyanyng tehnologiyalyq industriyasy Japoniyanyng óte joghary ghylymy potensialyn paydalana bildi. Sonyng saldarynan Ontýstik Koreya eli ózderining Europadaghy kóptegen konkurentterinen ozyp, algha shyghyp ketti. Qazirgi uaqytta Ontýstik Koreyada tórt kýn sayyn iri teniz kemelerimen Europa elderine Hyundai avtokólikteri tasymaldanyp otyrady. Al Hyundai bolsa, əlemdegi 5-shi mashina jasau industriyasynyng oshaghyna ainalghan. Búl óte ýlken jetistik.

Al, ótken jyly ataqty Samsung kampaniyasy HP, IBM, Nokia jәne Microsoft-tyng aldyn orap, әlemning IT salasy boyynsha liyderi atanghan bolatyn. Samsung Electronics 2009 jyldyng ózinde әlemdegi «IT top-10»-dyqtyng ishine enip, jyldyq tabysy 117 milliard AQSh dollaryna artqan edi. Bayqap qarasanyz, Samsung Electronics-ting tabysy iri teniz sudalaryn (sudostroeniye) jasaytyn kompaniyalardan da asyp ketken. Dәl qazirgi uaqytta Samsung-ting dýniyeni auzyna qaratqan – Petronas Towers, Taipei 101, Burj Khalifa-da óndiris ghimarattary salynghan. POSCO men LG-di auyzgha almay-aq qoysa da bolady. Olar qazir әskery tehnikalardy jasaugha kóshken. Tehnologiyasy men ghylymy damyghan elder ghylymy progresting arqasynda osynshalyqty dengeyge ótip, әleuetin barghan sayyn arttyryp barady. Biz bayaghyda bala kezimizde úshatyn kilem turaly esitip, qiyal-ghajayypqa senetinbiz. Sol ghajayyptyng barlyghy ghylym men tehnologiyany pir tútqan elderde iske asyp qoyghan.

2015 jyly Koreya men Qytay arasynda teniz kemelerin shygharu boyynsha bәsekelistik jýrgen. Sonda Ontýstik Koreya qazirgi tehnologiya әleminde joq kemelerding (sverhtehnologichnye proekty) jobalaryn dayyndap, iske asyrugha kirisken. Sebebi, sol uaqytta Qytay keme jasau industriyasy boyynsha Japoniyany basyp ozyp ketken.

2000-2008 jyldar aralyghynda Ontýstik Koreya tehnologiya industriyasyna búrynghysymen salystyrghanda 2,5 ese qarajat bóludi arttyra otyryp, 27,5 milliard AQSh dollaryn júmsady. Ghylym men tehnologiyagha odan keyingi jyldarda memleketting JIÓ-ning 3,5 payyzyn júmsap otyrdy. Búl budjeti trilliondaghan dollardy qúraytyn el ýshin ghylym salasyna júmsalghan óte kóp qarajat boldy. Sonyng saldarynan elding ghylymiy-tehnologiyalyq әleueti Finlyandiyany, Shvesiyany, Izrailidi basyp ozdy. Al, satyp alu boyynsha AQSh, Japoniya, Germaniyadan keyingi oryndardy iyelendi. Mine, alaqanday ghana territoriyada órkeniyetting kóshin jalghaghan elding múraty men maqsatyna qaranyz.

Búl elde ghylymy ónerkәsip jeke kәsipke ainalghan. Qarjynyng asa kóp bóligi sol salanyng enshisinde. Ghylymy óndiris pen ónerkәsip oryndaryna ózderining studentterin ýnemi tәjiriybeden ótkizip otyrady. Astanasy Seul qalasynda Seul últtyq uniyversiyteti elding basty ghylymy prioriyteti bolyp sanalady. Onda AQSh-tan, basqa da órkeniyetti elderden kelgen nobeli syilyghynyng iyegerleri studentterge leksiyalar jýrgizedi. Oqu oryndarynda aghylshyn tili joghary dengeyde qolgha alynghan. Al, uniyversiytetting ishki budjeti 560 million AQSh dollaryn qúraydy. Odan keyin bir qyzyghy, Ontýstik Koreyadaghy kóptegen uniyversiytetter men ghylymy instituttar AQSh-tyng uniyversiytetterining modelimen júmys jasaydy.

Búl elding ghylymy әleueti jayynda óte kóp qyzyqty әri órkeniyetti әngimelerdi aita beruge bolady. Biraq ol bir ghana postqa syimaydy. Óte qyzyqty ghylym men tehnologiya jayynda posttardy aldaghy uaqyttarda da jaza jatarmyn. Tek bizding azamattar osy posttardy oqyp, mәn berse eken degen niyetim bar.

Qazaqqa ghylym men tehnologiya kerek dep kózi qaraqty azamattar qaqsaumen әli kele jatyr. Olardy tyndap, qúlaq asatyn ókimetining týri anau. Qazaqtyng ókimeti qazaqty ghylym men bilimge layyq kórmeytin siyaqty. Jalpy, jemqorlyq shash etekten beleng alghan elde eshqanday da reformany jýzege asyru mýmkin emes. Bolmaydy da. Nege bizding tehnokrat jastarymyz shetel asyp ketip jatyr? Mine, olardyng baghyn baylap, jolyn bógep otyrghan da osy jemqorlyq. Olargha memleketting tarapynan dúrys qamqorlyq jasap, daryndy jastardyng shygharmashylyghyna molynan qarajat bólsek, ghylymy potensialdaryn dúrys paydalansaq, mynau toqyraghan elding әleumettik jaghdayyn gýldendirip jiberuge bolatyn edi. Onyng ýstine biz jerining asty men ýsti baylyqqa shylqyghan el edik. Ókinishti!

Keyde, qazaqqa Qúday múnay men qazba baylyqtardy beker beripti dep te oilaymyn. Ózine emes, ózgege búiyryp ketti. Ony joqtap, aiqaylay bergennen biz ne úttyq? Uaqyttan da útyldyq. Qazir qazaqtyng oilaghany toy men oiyn-kýlki. Qashangha deyin jalghasatynyn oilap bile alatyn emespin. Áleumettik jeli tannan keshke deyin úrys pen tartys.

O, Qúday! Biz qashan onalady ekenbiz osy... Qazaqtyng qazirgi kýii – shyryldauyq shegertkening kýii. Senseniz de, senbeseniz de óziniz bilesiz. Bar shyndyq osy.

Bekbolat Qarjannyng facebook paraqshasynan

Abai.kz

14 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5502