Bolystyq jýie qazaqtyng minezin ózgertti

- Mekemtas agha, siz Abaydy zerttep jýrgen irgeli ghalymdar­dyng birisiz. Abay ómirining songhy sәtteri jayly derekter joqtyng qasy deuge de bolady. Bar qazaq­tyng qayghysyn jýregine jamaghan aqyn qazasy júmbaghy­nyng syry nede? Osy arany tarqatyp aityp ótseniz.

Bolystyq jýie qazaqtyng minezin ózgertti

- Mekemtas agha, siz Abaydy zerttep jýrgen irgeli ghalymdar­dyng birisiz. Abay ómirining songhy sәtteri jayly derekter joqtyng qasy deuge de bolady. Bar qazaq­tyng qayghysyn jýregine jamaghan aqyn qazasy júmbaghy­nyng syry nede? Osy arany tarqatyp aityp ótseniz.

- Abay 59 jasynda ómirden ozdy. Úly aqyn ruhany qayghyny kótere almady. Oghan ruhany qayghy eki jaqtan әser etti. Biri - qoghamnan jәne jaghdayynan. Otbasylyq jaghdayynda ózining jaqsy kórgen balalary ózinen búryn qaytys boldy. Búl Abaygha ýlken soqqy, auyr qayghy boldy. Ony jaq­sy bilemiz. Ekinshisi - әleumettik qayghy. Ózining óleninde «Qayghy shyghar ilimnen. Yza shyghar bilimnen. Qayghy men yza qysqan son, Zar shyghady tilimnen» deydi. Abaydyng býkil sayasiy-әleumettik ólenderining tamy­ryn tanyp-bilu ýshin sol zar nege shyqty, qanday jaghdayda tudy degen saualdargha jauap izdeu kerek. Múnyng astarynda patsha ýkimetining «jabayylardy jabayylardyng qolymen túnshyqtyru» degen sayasaty jatyr. Halyqty ózine-ózin aidap salu. Al ol sayasattyng negizi kóp jyl oilastyrylyp baryp 1867 jyly qabyldanghan Jana Nizam erejesi bolatyn. Atalmysh erejede patsha ýkimeti qazaq jerine bolystyq biyleu jýiesin endirdi. Dúrys-aq, Abay da, basqa­lary búghan kóndi. Óitkeni bodan el bolghan song patsha biyligine baghynady. Bolystyq biyleu jýiesinde rulyq-әulettik basqaru jәne territoriyalyq-aumaqtyq basqaru jýiesi bar edi. Abay osy rulyq-әulettik basqarudy qalady. Osy jýie qazaq jerine engizilse, әulettik tútastyqta ómir sýrip ýirengen el tynysh bolady dep týsindi. Rasynda solay edi. Bir ruly eldi bir bolys basqarady. Sol rudyng aqsaqaldary úsyn­ghan adam saylaugha týsedi. Eng bastysy, tynysh otyrghan el alatayday býlinbeydi, talasyp dauryqpaydy. Biraq patsha ýkimeti territoriyalyq-aumaqtyq basqaru tәsilin qoldandy. Nege? Óitkeni olargha bizdi ydy­ra­typ jiberu kerek bolatyn. Maqsattary sol edi. Birinshi ret osy territoriyalyq-aumaq­tyq basqaru jýiesin Syrdariya gene­ral-gubernatory Nikolay Grodekov engizdi. Týlkibas audanynda Maylykent degen bolystyq qúryldy. Tәjiriybe jýzinde. Eks­periyment retinde kórdi. Olar bolystyqqa 12 rudan túratyn 12 auyldy tandap aldy. Qúli, Shylmambet, Qoralas, Sirgeli, Janys sekildi jeke-jeke rulardy biriktirip, bir bolys jasady. Sosyn osy rulardyng arasy­nan bolysty ózdering dauys berip saylap alyndar dedi. Alghashqy jyly halyq biy­lik­ke, oblystyqqa onsha talasa qoymady. Al kelesi saylauda qatty dau boldy. Patsha sayasatkerlerining de kózdegeni osy edi. Mýddeleri qazaqtardy óz ishine syimastay etip, birin-birine aidap salu edi. Qazaqtardy qyryqpyshaq qylyp qoyyp syrttan baqylap otyrdy. 1914 jyly «Ayqapta» «Bizding dertimiz» deytin maqala shyqty. Sonda «Mine, 40 jyl boldy, qazaq halqy aqyl-oyyn, dýniye-mýlkin osy saylaudyng jolyna salyp keledi. Jyl ótken sayyn azyp baramyz, túrmysymyz nasharlap bara jatyr, minez-qúlqymyz búzylyp bara­dy» deydi. Abaydyng qarsy bolghany osy edi. Qazaqtyng minezining ózgerui. Jәne múny ol erte aitty. «Bet bergende shyra­yyng sonday jaqsy, Qaydan ghana búzyldy sartsha syrtyn?» dep. Bylq etpeytin mәrt, nar qazaq endi jylpos, psihologiyasy óz­ger­gen, dala adamyna tәn minezinen aiy­rylghan qazaqqa ainaldy. Osy bolystyq saylaudyng saldarynan. Qazaq ómiri aryz jazyp kórmegen, onyng ne ekenin de bilmey­tin. Esesine, bolystyq saylau ýiretti. Saylau kezinde domalaq aryzdy qarsha boratatyn boldy bir-birining ýstinen.

- Bolystyq basqaru qazaqtyng minezin ghana ózgertip qoyghan joq, sonymen qatar ruaralyq syilas­tyq­ty búzdy, júdyryqtay júmy­lyp, «Attan!» degende bir tudyng astyna jinalatyn halqymyzdyng basyn birikpestey etti ghoy sonda? Abaydyng da qauiptengeni osy emes pe?

- Bolystyqqa talasudyng saldarynan bauyrmal qazaq shoqpar siltesuge, kerek deseniz, birin-biri óltiruge deyin bardy. Qazaqtyng birinshi ishtey búzyluy osydan bastaldy. Abay osynyng bәrin kórdi. Ókiner uaqytymyz boldy ghoy dep qynjyldy. Óitkeni Abaydyng býkil ómiri osy jýiede ótti. 18 jyl ózi de bolys boldy, by boldy. Aqyry, bәrining bayansyz ekenin týsinip, óz erkimen ketti biylikten. Óitkeni patsha ýkime­tining súrqiya sayasatyn tereng týsindi. «Qayran elim, qazaghym, qayran júrtym» óle­ninde «Óz qolynnan ketpese endi óz yrqyn» dep kýnirendi. Qazaq óz yrqynan aiyryldy, bodandyq qamytyn birjolata kiydik dep úqty. Múny Abay bilim arqyly da, ilimi arqyly da bilip otyrdy. Eng basty­sy, qazaqtyn, óz halqynyng minez-qúlqynyng ózgergenin, úsaqtalghanyn kózimen kórdi. Mine, osydan kelip onyng jýreginen zar shyqty. Búl da Abaydyng qayghysyna qayghy jamady.

- Alayda Abaydyng jýregine salmaq salghan búdan da auyr dýnie bar siyaqty ghoy agha. Ózi ýlgi tútqan orys júrtynan birjolata kýderin ýzdirgen ne nәrse?

- Ras, Abaydyng bilimin ýirenu kerek dep sanaghan orys biyliginen birjolata kýde­rin ýzdirgen, búl 1902 jyly Nikolay pat­sha II-ning jazghan raskrivti edi. Basqa qújattardy patshanyng qol astyndaghy qyzmetkerleri jazady da, patsha tek qolyn qoyyp beredi. Al raskrivtti patshanyng ózi erekshe mәn berip, asa qúpiya jaghdayda óz qolymen jazady. Osy 1902 jyly jazyl­ghan raskrivtte patsha «Qazaqtardy tez ara­da orystandyryp, shoqyndyru kerek. Kón­bese, jer betinen joyyp jiberinder» dep búiryq berdi. Osy asa qúpiya búiryqty Duma­gha deputat bolghan Shәimerden Qos­shyghúlov qolyna týsirdi. Sóitti de, onyng eki kóshirmesining bireuin Abaygha, ekinshisin Mәshhýr Jýsip Kópeyge salyp jiberdi. Bas­qa da qazaqtyng ziyaly qauymdaryna, bas kóterer azamattaryna hat jazyp, jaghdaydy týsindirdi. Alayda múny patsha ýkimetining adamdary bilip qoydy da, býkil jandar­me­riya, guberniya basshylary Abaydyng qolyn­daghy asa qúpiya raskrivtti alugha tyrysty. Abaydyng ýiin tintidi. Biraq ol hat Aqylbay­dyng ýiinde bolyp shyqty. Aqylbay «men búl qaghazdy temeki oraugha alyp edim» dedi. Abaydyng sengen bir tiregi bar edi, «orystyng tilin bilu kerek, mәdeniyetin úghu kerek» degen. Osy tiregi qúlady. Abaydyng qúsa bolghany osy jәit. Aqyn óler sәtinde ýsh-tórt kýn eshkimmen sóilespey, batysqa qarap jatyp alghany da osy sebepten.

Abaydyng últtyq sanasy Alashty oyatty

- Ýiin tintu kezinde orys ofiy­ser­lerining Abaygha tizesi batqan degen de sóz bar. Búl qanshalyqty shyndyqqa janasady?

- Ol turasynda naqty derek joq qolym­da. Alayda Abaydyng Senatqa jazghan hatynda Orazbay bastaghan top ózin sabap ketkende, orys ofiyserining myltyq atyp, arashalap alghandyghyn aitady.

Qazaqta eng birinshi últtyq sanasy oyanghan Dulat Babatayúly. Abay da erte oyandy, terennen tolghady. Orystargha jaqyndau arqyly olardyng jymysqy oiyn týsindi. Keyinnen baryp Abaydyng últtyq sanasy Alashty oyatty. Qazaqtyng patsha biyligi qol astynda otyryp jeke avtonomiya qúru iydeya­sy Abaydan bastau alghan. Óitkeni qa­zaqtyng basyna kýn tughanyn, halyq retinde joyylyp ketu qaupi jaqyndaghan song Abay osynday sayasy maqsat qoyghan aldyna. Patsha ýkimetine qarasty týrki elderining ishinde basqa elder búlay jasay alghan joq.

Resey eki nәrseden qoryqty. Birinshisi, mayda últtardyng últtyq sanasynyng oyanyp ketuinen, ekinshisi, osy halyqtardyng avtonomiya alyp, óz aldyna jeke týtin týtetuinen. Búdan keyin ornaghan Kenes ókimeti de osydan qauiptendi. Qarasanyz, kenes túsynda bas kóterer Alashtyng arystary últshyl dep aiyptalyp, atylyp ketti. Biylik osy azamattardyng últtyq sanasynyng oyanyp ketuinen sekem aldy. Tarihy sanasy qayta oralghan halyq eshqashan bodandyqta bolmaydy. Qúldyq qamytty kiymeydi.

Patsha ýkimeti qol astynda erte oyanghan, bas kótergen halyq - qazaq halqy. Halyqtyng tarihy sanasynyng qayta oraluyna yqpal etken túlgha - Abay. Osy túrghydan baryp Abaydyng qaytys bolghan jaghdayyn da tanyp-biluimizge bolady. Óitkeni Múhtar Áuezovting «Abaydy tanudyng bir qiynshylyghy - ol ómir sýrgen zamandy bilu» degeni bar. Sebebi Abay ómir sýrgen zaman qazaqty óz qolymen túnshyqtyrudyng bastalghan túsy bolatyn. Túp-túnyq sanasy laylanyp, últtyq ruhynyng әlsiregen sәti edi. Abaydyng ómiri qazaq jerine ayarlyq sayasy mehanizmdi engizgen kezge túspa-tús keldi. Osynyng bәrin kórip-bilip, sezip otyrghan sanaly adamnyng jýregi qalay auyrmaydy, qalay ashynbaydy, qalay zar jútpaydy?!

- Qazaq halqyna qatysty patsha ýkimeti jýrgizgen zymystan sayasattyng taghy da qanday parasy bar? Sizdi patsha arhiyvining rúqsat etilmegen ýsteline otyrghan dep estigen edik...

- Patshanyng arhiyvi bes ýstelden túrady. Birinshi, ýstelde patsha men ishki ister ministrligi arasyndaghy qújattar saqtalady. Búghan eshkim kire almaydy. Tipti Shoqan da kire almady búl jerge. Ekinshi ýstelde general-gubernatorlardyng qújattary saqtalghan. Osy ekeuine eshkimdi kirgizbeydi, basqalaryna kiruge rúqsat. Men Orynborgha, Ombygha barghan kezde general-gubernatordyng arhiyvine kire almadym. Keyinnen bastyghym Lәilә Múhtarqyzy aralasyp, rúqsat alyp berdi. Arhivti arshu barysynda kóptegen manyzdy qújattardy taptym. Solardy arqau etip «Qazaq qalay orystandy?» degen kitap jazyp shyqtym. Oqyp otyrsang tóbe shashyng tik túrady, qanyng qaynaydy. Ishinde bir maqala bar. «Halyq sanaghynyng astarly syry ýn qatsa» degen. Yaghny patsha ýkimeti jer betinen ýsh halyqty typ-tipyl etip joyyp jiberudi maqsat tútty. Sanaly týrde, memlekettik túrghyda. Olardyng birinshisi - noghay halqy. Olardy azaytyp, qúrtyp jiberuden әli de bas tartar emes. Qazir olardyng kóbi shoqynyp ketti. Ekinshisi - orystardyng 50 payyzyn qúrghan Qyrym tatarlary. Olardy da qúrdymgha jiberdi. Qazir kóp bolsa, jarty milliongha jetpey­tin halyq qaldy. Ýshinshisi - qazaqtar. Búl - tarihy derek. 1897 jyly qazaqtar Býkil Reseyge qaraghan týrki halyqtarynyng 57 payyzyn qúraghan eken. Súrqiya sayasat bizdi de ondyrmady. Qazaqtar ýsh ese azayyp, 21 payyzgha deyin týsti. Biraq basqa halyqtargha tiyispedi. Áytpese bәrimiz bir memleketting qol astynda boldyq qoy. Arhivten alynghan derekterge qarasaq, úighyrlar alty ese ósti, tәjik bes ese, qyrghyz alty ese, týrkimen alty ese, ózbek tipten 12,5 ese ósti. Al qazaqtar ýsh ese kemidi. Nege? Qazaqtardan patsha ýkimeti nege ólerdey qoryqty? Sebebi úlan-ghayyr jeri bar, baylyghy mol, ruhy myqty halyq biz edik. Qazaqty túqyrtyp, saghyn syn­dyr­saq, basqa halyqtar bas kótere almaydy dep sanady. Mine, búl sol Abay ómir sýrgen kezde bastalghan patsha ýkimetining solaqay sayasatynyng salqyny.

- Abay tóbe by bolyp sayla­nyp, ózi basqarghan komissiya ýsh kýn, ýsh týn әzirlegen 93 baptan túratyn «Semey qazaqtary ýshin qylmystyq isterge qarsy zang erejesine» qatysty týrli pikirler bar. Búl ereje Abaydiki me, әlde?..

- Búl erejeni Abay jazghan joq. Tek týze­tuler engizip, qolyn qoyghan boluy mým­kin. Óitkeni ereje orys tilinde jazy­lyp, tatarshagha audarylghan. Otar bolghan elding qolyna múnday sayasy qújatty ber­meydi. Áu basta biz de búl erejeni Abaydiki dep jýrgenbiz. Keyin mening shәkirtim osy erejeni arhivten tauyp, aqiqatyn anyqta­dy. Abaydyng túsynda múnday sayasy qújat­tardy patsha ýkimeti dayyndap, dala qazaq­tarynyng barmaghyn bastyryp, maqúldat­tyryp alatyn bolghan.

- Ómir boyy qysym kórsetip ótken Shormannyng Mústafasy qaytys boldy degendi estigen Jayau Músa auyr kýrsinip, «alysugha da, arpalysugha da túratyn azuy alty qarys er edi. Alyssan, sondaymen alys, ózinning de shamang bayqala­dy» degen eken. Bәlkim, osy Abay­dyng dúshpandary tónireginde ózge­she bir kózqaras qajet emes pe? Qazaqtyng Abayday danasymen arpalysqan Orazbaylar da tegin adam emes qoy. Aqyn ajaly taqa­ghan tústa aldynan ótip, keshirim ótingen, «Abay óldi» dep sýiinshi súray jetken jalshysyn qamshy­men dýrelep jylaghan da Orazbay ghoy.

- Ras, biz kóp nәrseni bilmeymiz әli. My­sa­ly, Abay zamanynda elimizding baty­synda biyleushiler - súltandar boldy. Orta jýzde agha súltandar edi. Al ol kezde Ontýstik Qazaqstan jeri Qoqan handyghyna qarady. Olar eldi datqalar arqyly biyledi. Patsha әskeri Qoqan, Hiua, Búharany jau­lap aldy. Sol kezde ómir sýrgen Bayzaq datqany Qoqan handyghyna ústap berip, attyrghan Batyrbek datqa dep jýretinbiz. Elge solay taraghan. Sóitsek, biz qatelesip jýrippiz. Ony istegen general Mihail Chernyaev eken. Chernyaevting ministrge jaz­ghan hatynda «Búl jerdi biyleytin tórt datqa bar. Ishindegi eng myqtysy, ailakeri, dinshili Batyrbek datqa. Esh ústatpaydy. Qoqan­dyqtardyng ózderin aidap salugha tyrysyp em, nәtiyje shyqpady. Sodan tek Bayzaq datqany «sen bizding elshimiz bolasyn» dep Batyrbekke júmsadym. Bayzaq datqa, «meni olar óltirip tastaydy ghoy» dep aitty. Men onyng janyna ofiyserler qosyp beretinimdi aityp sendirdim. Sóitip, Qoqangha júmsap, Bayzaq datqany óltirtkizdim. Sosyn Batyr­bek datqa Bayzaqty aldap, Qoqan zenbire­gining ishine saldyryp atyp jiberipti degen qaueset taratyp jiberdim. Halyqtyng Batyr­bek datqagha degen senimi joghaldy» dep aitady. Biz songhy kezge deyin osy sózge senip keldik. Alayda tarihy derek basqasha sóileydi. Batyrbek datqa halqyn sýigen jan. Bizding halyq bir-birine qatty sengen. Al halyqtyng seniminen aiyrylu - búl ólimmen teng jaghday. Al osy Batyrbek datqagha jolyqqan Shoqan Uәlihanov ózining búrynghy oiynan ainyp, aryzyn jazyp, otstavkagha ketip qalady. Óitkeni oghan Batyrbek datqa kimning qol astynda júmys istep jýrgendigin týsindirgen. Halyqtyng bolashaghy qalay bolatynyn aitqan.

Sol siyaqty Abaydyng da dúshpany, ai­na­lasynda jaulary kóp boldy. Nadandyq­tan bardy ghoy olar týrli әreketke. Bәlkim, uaqyt óte onyng da dúshpandaryna basqasha kózqaras qalyptasar, aqiqat ashylar, shyndyq aitylar.

- Mekemtas agha, Abay qaytys bolar sәtinde qysymy kóterilip, orys dәrigeri oghan bir dәri úsynghan desedi. Búl jayynda ne aitasyz?

- Abay Bala Shaqpaqta qaytys boldy. Onyng denesin әkesi Qúnanbaydyng qasyna qoymaqshy boldy. Shóp salynghan arbamen әkele jatqanda Shәkәrim sýiekti qarasa iyistenip barady eken. Sodan sýiekti Jiyde­baygha qoyghyzady. Inisi Ospannyng janyna. Alayda orys dәrigeri dәri úsynghan degen derekti esh jerden jolyqtyrmadym.

- Sh.Qosshyghúlovtyng Abaygha jibergen patshanyng raskrivtine qayta oralsaq. Ózi ruhany qayghyda jýrgen aqyngha myna súmdyqty oqyp-bilu psihologiyalyq túrghydan qatty әser etti ghoy.

- Áriyne, ózi maqtap, arqa sýiep jýrgen orysynyng óz halqy turaly ne oilap otyr­ghandyghyn bilgende Abay ruhaniy-psiholo­giyalyq túrghyda kýiredi. Eng auyr soqqy osy boldy. Eng songhy ýmiti ýzildi.

Abay Shyghysynyng esigin ashtyq, biraq әli ishine kire almadyq

- Abaydyng Shyghysyna qatysty irgeli zertteu júmysy kerek siyaqty әli. Abaydyng ar ilimi desek te bolar, qanshalyqty iygerilude?

- 1949 jyly kosmopolitizm turaly Mәskeu qauly shygharghan. Ol qaulyda Batysqa da, Shyghysqa da bas iygenderdi talqandaymyz delingen. Sóitip, Shyghys turaly maqala jazghan, kitap jazghan adamdardyng barlyghy qudalaugha týsti, atyldy, qúrdymgha ketti. Al Batysqa bas iygen evreylerdi de ayamady. Osy sebepten bizding Abaydyng Shyghysyn zertteuge tos­qauyl qoyyldy, jol jabyldy, tyiym salyndy. Ol taqyrypqa barsan, bәlege qalasyn. Búl taqyrypty eng әueli professor Áuelbek Qonyratbaev zerttep, Abaydyng Shyghysy turaly maqala jazdy. Qyzylor­dagha jer audaryp jiberdi ony osydan keyin. Sol jaqta jeti jyldyq mektepke esekke minip baryp, sabaq berip jýrgen jerinen Pedinstituttyng rektory Ádil Ermekov degen azamat kórip qap, ózine júmysqa shaqyryp, keyinnen Almatygha qaytyp keldi. Sol jaghdaydan song Abaydyng Shyghysy turaly eshqanday zertteu bolghan joq, maqalalar jazylmady. Múhtar Omar­hanúly bastaghan edi, biraq tek teziys­pen qaldyrugha mәjbýr boldy. Kóp nәrseni aita almady. Sondyqtan Abaydyng Shyghysy endi ghana ashylyp jatyr.

1989 jyly men doktorlyq disser­tasiyamdy qorghadym. Sonda monog­rafiyam­nyng bir tarauy osy Abaydyng Shyghysyna arnalghan bolatyn. Qorghau barysynda býkil akademikter osy Abaydyng Shyghysyna qarsy boldy. Óitkeni mening monografiyam 1982 jyly jaryqqa shyqqan. Mening myq­tylyghymnan emes, Lәilә Múhtarqyzynyng tabandylyghynyng arqasynda. Maghan Abay turaly dissertasiyamdy jeti ret qorghat­qyzbady. Aqyry qayta qúru kezinde qorghap shyqtym.

Qazir Abaydyng Shyghysynan bәri taby­lyp jatyr. Tolyq adam turaly ilimi de, islamiyatty tanuy, adamgershilik turaly iydeyasy, morali filosofiyasy da jýieli týrde jazylghan. Qazir osy iygilik ózining jemisin bere bastady.

Abaydyng islamdy tanuyna kóz jibe­reyik­shi. Bizding dalamyzgha taraghan din sopylyq ilim negizinde boldy. Jәne bir qyzyghy, әlemdegi eng úly klassik aqynnyng bәri sopylyq ilimnen susyndaghandar. Abaydy da solardyng qataryna jatqyzugha bolady. Asyp týspese, kem emes. Tolyq adam turaly ilimi de osy sopylyq ilimmen úshtasady. Alayda múny filosoftar әli tolyq ashyp bere almady. Endi asha almaydy. Óitkeni filosofiyanyng tireletin jeri - materiya. Al Shyghystyng pәlsapasy­nyng qaynary - sana. Biz ózimizding pәlsapa­myzgha týspeyinshe, Abaydyng Shyghysyn tolyq úghyna almaymyz. Búl - bolashaqtyng enshisindegi dýniye.

- Biz Abaydy taza qazaqy tabighatpen qabyldap, jana bolmyspen tany aldyq pa?

- Alghashqy zertteuding bәri «Abay jәne orys әdebiyeti» degen taqyryp tónireginde bolatyn. Abaydy orys әdebiyetining qaly­byna salugha tyrystyq. Solay úqtyq, qa­byl­dadyq. Filosoftardyng Abay Reseyding progressivti ústanymymen qalyptasty degen tújyrymdary ótirikke shyqty. Búl endi ózgeredi. Biz әli kýnge Abaygha orys әdebiyetining modeli arqyly kirip jýrmiz. Sondyqtan da onyng Shyghysyn asha almay­myz. Qazirgi tanda tek Abay Shyghysynyng esigin ghana asha aldyq. Al ary qaray kirip, kórip, tanugha ilim-bilimimiz jetpeydi. Kadr dayarlau dúrys jolgha qoyylmaghan.

- Rasymen, jastar arasynan Abaydy zerttep, onyng әli tanylmaghan qyrlaryn ashugha úmtylyp jýrgenderi bar ma?

- Bizding shәkirtterimizding ishinde Abaygha den qoyyp, zerttep jýrgenderi barshylyq edi. Ghylym kandidattary. Alatyndary 45 myng tenge. Jaldap alghan pәterlerine jetpeydi. Sondyqtan da bәri ghylymnan qashady. Ayaq baspaydy. Bolashaqta Abay zerttelmey qaluy mýmkin. Teren, irgeli zertteytin ghalymdar shygha qoymas. Mening de qauiptenetinim, qorqatynym osy tús.

- Saliqaly әngimenizge rahmet.

Alashqa aitar datym...

Bizding bilim beru jýiemiz, qoghamdyq ghylymdar әli kýnge eurosentristik relispen jýrip keledi. Sol modeliden shyqpaymyz. Biz Tәuelsiz elmiz, ózimizding salt-sanamyzgha negizdelgen últtyq bilim beru jýiesin qalyptastyryp, jana modelide bilim beruimiz kerek. Eger Europanyng pedagogikasy myqty bolsa olar azbas edi. Biz balalarymyzdy әli sol Europany azdyryp, tozdyrghan pedagogikasymen oqytyp kelemiz. Dereu arada pedagogikamyz últtyq shyghystyq reliske týsui tiyis. Týpting týbinde biz búghan sanaly týrde baramyz.

Oqshau oi

Bir kezderi «qazaqtyng әdeby tili qashan qalyptasty» degen ýlken dau boldy. Ghalymdarymyzdyng kóbi «Abaydan keyin, orysqa qosylyp, alghash kitap shygharghan kezimizden bastaldy» dep orystyng qalybyna saldy. Biraq biz búghan qarsy boldyq. Óitkeni bizding әdebiyetimiz qalammen jazylmady, kóbinde auyzsha aitylyp qalyptasty. Múnyng ózindik ereksheligi bar. Bizding XVI ghasyrda-aq aitylyp ketken jyrlarymyzda nebir keremet obrazdar bar. Basqalarda joq múnday. Sondyqtan da múnyng ózining modeli boluy kerek dep taptyq. Men qazaq әdebiyetining tarihy bizding eramyzdan búrynghy VII ghasyrda qalyptasqan dep aittym. Mahmúd Qashqaridyng kitabynda «Alyp Er Tona» turaly joqtau bar. Sondaghy óleng qúrylysy Dulatta da bar, Abayda da bar.

Súhbattasqan Darhan BEYSENBEKÚLY

"Alash ainasy" gazeti