(syqaq әngime)

Tanghy tәtti úiqysyn qimaghan Dýrmek endi túru kerek ekenin, tipti júmysqa baratynyn oilaghanda jylarman halge týsti. Bala kezinde osynday sәtte baqyryp qoya berushi edi. Sheshesi bayghús jany qalmay elpektep, jalghyz úlyn ainalyp-tolghanyp, júbatyp jatatyn. Endi, alpysty alqymdaghanda onday kýn qayda? Degenmen, «auru qalsa da, әdet qalmaydynyn» kerimen ynyranyp, kerilip, oyanghany jayyndaghy habardy ýy ishine jariya etti. Sol sәtte kelesi bólmeden әieli Gulyanyng :

-    Qane, televizordyng dausyn bәsendetinder! Ákelerin  jeksenbi kýni jaqsylap bir tynyqsyn, - degen qonyr ýni qúlaqqa kelip jetti.

(syqaq әngime)

Tanghy tәtti úiqysyn qimaghan Dýrmek endi túru kerek ekenin, tipti júmysqa baratynyn oilaghanda jylarman halge týsti. Bala kezinde osynday sәtte baqyryp qoya berushi edi. Sheshesi bayghús jany qalmay elpektep, jalghyz úlyn ainalyp-tolghanyp, júbatyp jatatyn. Endi, alpysty alqymdaghanda onday kýn qayda? Degenmen, «auru qalsa da, әdet qalmaydynyn» kerimen ynyranyp, kerilip, oyanghany jayyndaghy habardy ýy ishine jariya etti. Sol sәtte kelesi bólmeden әieli Gulyanyng :

-    Qane, televizordyng dausyn bәsendetinder! Ákelerin  jeksenbi kýni jaqsylap bir tynyqsyn, - degen qonyr ýni qúlaqqa kelip jetti.

«Rasynda, býgin demalys eken ghoy» dep ol ólgen әkesi tirilgendey quanyp, kórpege qayta orandy. Qyrsyqqanda úiqysy kelmey mazasy ketti. Ótken-ketkeni eske týsip, taghy eriksiz dónbekshitedi. Dýrmekting júmys orny ýiining irgesinde. Osy kýnge deyin tanghy saghat segizden búryn oyanyp kórmegen eken. Bala kezinde oilaushy edi, eseygen song erte túryp, suyq sumen juynamyn, dalagha shyghyp jýgiremin, dene jattyghularyn jasaymyn, sekiremin anau-mynau dep. Sóitip maujyrap jýrgende jiyrmagha keldi. Endi oqudy syrttay bitirip, qyzmetker bolghan song bastayyn dep sheshti. Ol jyldar da óte shyghyp, júmysqa ornalasqan kýni endi, aldymen ýili-jayly bolayyn, ýileneyin, erte túru, shynyghu qayda qashady deysin, - dep taghy shegerip tastady. Oghan qosymsha mindettemelerdi de moynyna jýktedi: ýilengen kýnnen bastap temekini tastau, bes uaq namaz oqu, әieline kómektesu, jyl sayyn oraza ústau.

Keshikpey Gulyamen bas qosyp,ýsh bólmeli jayly pәterde týtin týtetti, balaly-shaghaly boldy. Jýrdek uaqyt onymen de toqtap túrmady. Úl eseydi, qyz boy jetti. Endi mine, qarny qabaqtay, beti tabaqtay bolyp jatqan keyipi. Ómirinde bir mәrte erte túryp kórmedi, terlep-tepship qara júmys istemedi, jauaptanghan qyzmeti ýshin de bas qatyrmady, namaz oqu túrmaq bes attam jerdegi meshitting esiginen de syghalaghan joq. Sóite túra demeushilerding úshaghyna minip, qajylyqqa da baryp kórdi. Odan oralghan song osy saparyn juyp, araq iship toylady.

Ómirde ne kórdin? - dep súrasa onyng aitary kóp-aq. Barmaghan toyy, jasamaghan bayandamasy, jemegen tamaghy, ishpegen araghy, tappaghan aqshasy joq sekildi seziledi.

Dýrmek aqyry barlyq armanyn dәl qazir jýzege asyrugha bel baylady. Biraq, keshe de óstip oilaghanyn esine týsirdi.Túryp dalagha shyghyp jýgirmekke bir oqtaldy da «Tang sәri emes, tal týste taltandap jýrgenim úyat bolar, erteng bastayyn», degen oigha kelip, juynugha kiristi. Aldymen suyq sudy aghatty da sәl bógeldi. Birden suyq sumen juynu qauipti boluy mýmkin. Deneni ýiretip birte-birte beyimdelmese bolmas. Suyq sudy alaqangha qúiyp denesine  tiygizbek boldy da rayynan dereu qaytty. Jýgirmegen song onyng qajeti qansha? Ol jyly sugha qolyn malyp, asyqpay beti-qolyn judy. Al, erteng bәrin retimen týgeldey oryndaytyn bolady.

Tanghy shay men týski tamaqty qosyp, iship-jey otyryp, býgin bir jana bastama jasaugha әzirlenumen boldy. Sonda Gulya balalaryna:

-    Býgin tym qúryghanda terezelerimizdi juyp, tazartyp, bir bólmening oboiyn auystyryp alugha tyrysayyq, - dedi.

Múny estigen Dýrmek:

-    Ne?! Barlyq bólmening qabyrghalaryn janartamyz. Terezelerdi juyp qana qoymay, syrlaymyz. Edenge janadan linolium tóseymiz,-dep jelpindi.

Áyeli oghan:

-    Bәrin solay jasap alsaq, әriyne, jaqsy bolar edi. Biraq, oghan ýlgermeymiz ghoy. Sen ózing istemegen song bilmeysin. Onday qyruar júmysty eshkim de jarty kýnde tyndyra almaydy,- degen uәj aitty.

-    Men jasaymyn. Elding bәri sen emes qoy. Mәdeniyetti, taza túrudy qazirgi zaman talap etip otyr. Ýlgeruimiz kerek. Týsinding be?

-    Týsinbeytin ne bar? Biraq, bir-jarym kýnde onday sharuany tyndyru qiyn. Birtindep retimen isteuge bolady ghoy.

-    Joq, bәrine ýlgeremiz. Týgel jasau kerek, - dep Baqjalau barlyq bólmelerding oboilaryn júlyp tastady da әieli men balalaryna júmys bólip berdi. Ózi tereze juatyn boldy. Sonymen bәri óz isterine qyzu kirisip ketti.

Dýrmek tereze aldynda oilanyp biraz túrdy. Kejegesi keyin tartyp, júmysqa zauqy soghatyn týri joq.

-    Áy, Gulya! Terezeni nemen tazalaymyn? - dep aighay saldy, sәlden son.

-    Aldymen sabyndy sumen ju. Sosyn, qúrghaq shýberekpen, qaghazben jaqsylap ysyp, sýrt! - degen qysqa kenes kelesi bólmeden kelip jetti.

-    Oi, ol qúrghaq shýberek pen qaghazyng qayda?

-    Ana qyzyng qaydan aldy, sol jerden al!

-    Áy, Gýljan! Sen qaghaz ben shýberekti qaydan alyp jýrsin?

-    Papa, ana bir kishkentay tubochkanyng tartpasyn ashynyz...

-    Sózdi qoy, qazir maghan әkelip ber!

Gýljan әkesining aitqanyn eki etpey oryndap, qaytarynda kelesi bólmege baryp sheshesine:

-    Papam ózi istemegenimen qoymay, bizge kedergi jasaytyn týri bar. Kenjetay aghaydikine jiberinizshi, karta oinap kelsin, - dedi.

Dýrmek kәdimgi júmystaghy, jalpy qoghamdyq ortadaghy ejelgi әdetinshe qayta-qayta aighaylaumen boldy.

-   Áy, Gulya! Álgi sabyndy suyng qayda?

-   Vannadan almaysyng ba?

-  Qashannan beri vannadan sabyndy su aghatyn bolghan-ey?! Áy, Gýljan! Sen tez әkelip ber!

-  Mening qolym tiymeydi, Samat әkelsin!

-  Men de bos emespin.

Qaqsap bolmaghan song úly baryp, oghan sabyndy su jetkizdi de:

-  Bәrimiz júmysty bólip aldyq emes pe. Endeshe, әrqaysymyz óz sharuamyzben ainalysayyq ta,- dedi.

-  Qaray gór, múny! Ákesine aqyl aitpaq. Áy, Gulya, kórding be, mynany?  Balanyng tәrbiyesine nege mәn bermeysin, sen osy?! Mening qolym ýkimetting júmysynan bir sәt bosamaydy...

Dýrmekting tereze sýrtuinen góri entigui basymdau boldy. Al, tereze әinekteri tazaru ornyna búrynghydan beter aighyzdala týsti. Juan qarnyn solqyldatyp, úzyn túra boyyn iymendetip, bar kýshimen ysqylap kórdi. Eki qoly talyp ketedi. Qap-qara jýzi qoshqyldana qyzaryp, jýregi auzynan shyghyp kete jazdap, ókpesi syryldaydy. Ysqylady. Sýrtti. Bәribir aighyz-ayghyz, saltaq-saltaq.

Baryn salyp kirsse de týk bitire almady. «Ayaday tar bólmege ne ýshin múnday ýlken terezeni qabat-qabatymen saldy eken» - dep ishtey qatty kýiinip kýizeldi. Juyp bitken song onyng jaqtaularyn syrlau kerek ekenin oilaghanda, tipti dinkesi qúryp ketti.

-  Gulya, býginshe syrlaudy qoya túrayyqshy, - dep jalynugha mәjbýr boldy.

Áyeli qarsylasqan joq, «e, meyli» dedi.

Bir týrli jenildep qalghanday bolyp, bar dәrmenimen әinekti ýikeley bastady. Qara júmys kórmegen eki qoly iyliger emes. Bәrin tastap tósekke qúlay ketkisi keldi de:

-  Gulya, myna kýnning týrin qarashy!

-  Ne bolyp qaldy?

-  Aua rayy búzylyp, shandatayyn dep túr ghoy.

-  Endeshe, shandatpay túryp terezendi tazalap tasta.

-  Áy, onda qanday payda bar?

- Nege?

- Jughan terezeni bylghap tastaydy ghoy. Bile túryp paydasyz sәtte júmys isteu degen aqymaqtardyng ghana әdeti. Bәribir qaytadan juugha tura keledi. Sondyqtan keyinge qaldyra túrayyq. Tamaq әzirlender!

Balalary aqyryn kýlip, ózara ymdasty. Áyeli tamaq әzirleuge kiristi. Úly men qyzy júmysty qyzu qolgha alghan synayly. Toqtaytyn týrleri joq. Jýzderinen sharshaghan keyip bayqalmaydy. Isteri ónimdi bolghan sayyn rahattana týsetin sekildi.

Dýrmek tósekke baryp qisaya ketti. Sol-aq eken, ejelden iyektegen jalqaulyq endi ony tyrp etkizbey basyp aldy da qozghaltpady. Áyeli tamaqqa shaqyrghanda da moyny jar bermey aldyna aldyryp alyp, jatyp ishti. Eng tәuiri - eshkimdi júmsamay-aq, ózi shaynap, ózi jútty.

Tamaqtan keyin shalqalay qúlady. Osy sәtte әieli kelip onyng terezesin sýrte bastady.  Áynekting shiqyly tura ózining miyn sýrtip jatqanday әser etti.

-  Adamgha maza bermey, ne ýshin әuirege týsip jýrsinder, qoysandarshy! - degende dausy bayaulap baryp, ýni óshti.

Qatty úiqyda jatyp týs kóruding ózi ony sharshatyn sekildi. Birazdan song jýregi maza bermey keudesin dýrsildetip úra beretini janyna qatty batty. «Ne degen tynymsyz nәrse». Sәlden song biyik qúzdan qúlaghanday kýy keship, qimylsyz qaldy. «Búl jalghan dýniyede eshtenege ýlgermedim. Endi o dýniyege barghan song bәrin nólden bastaymyn!» - dep Dýrmek qas-qaghym sәtte aqyrghy uәdesin berdi de, mәngilik «demalysqa» attanyp ketti.

Erteninde gazetter halyqqa jarysa kónil aityp, qazanamasynda «marqúmnyng enbeksýigishtik qasiyeti jadymyzda mәngi saqtalatyn bolady» - dep badyraytyp jazyp jatty. Oghan televiziya men radio da qosylyp aighaygha sýreng qosyp, bәri marqúmnyng eren enbegin aityp tauysa almay әuire.

«Abay-aqparat»