Qanday da qoghamnyng damuy, al memleketining bay boluy, týptep kelgende, ol jerde әleumettik әdilettikting qanshalyqty saltanat qúruyna tikeley baylanysty. Ol neden kórinedi? Eng aldymen baydyng da, kedeyding de ol memleketting órkendeuine qanshalyqty ýles qosuyna kelip tireledi. Al ol zannyng kýshimen rettelui tiyis. Mәselen, memleketting sarqylmas baylyghynyng bir ólshemi ondaghy enbek etetin jandardyng tabys salyghyn qalay tóleytindiginen bayqalady. Damyghan elderde búl óte qatang qadaghalanady. Odan jaltarghan jandardyng kýni qaran. Kim bolsang da ayamaydy.

Óitkeni sol tabys salyghy ghana әskerdi de, múghalimdi de, dәrigerdi de, odan qaldy sol sheneunikterding ózderin de jarylqap túrady. Ol tabystyng kólemi azayyp ketse, janaghyday jandardan kýy ketedi. Óitkeni memleket budjet degen qazynagha týsetin qarjydan qaghylady. Mine, sondyqtan da qaghanaghy qarq, saghanaghy sarq degen memleketting ózi tabys salyghyn esh uaqytta kózden tasa etken emes. Mәselen, AQSh-ta «Dýniyede eki nәrseden qútyla almaysyn. Birinshisi ajal, ekinshisi salyq» dep qaljyndaydy eken. Búl әzilding astarynda da ýlken syr jatyr-au.

Jalpy, damyghan elderde tabysy az jandargha salynatyn salyq azdau bolady da, baylargha salynatyn salyq enbekaqysy kóbeygen sayyn ósip túrady. Mәselen, Shvesiya sekildi elde tabysy mol jandar budjetke ailyghynyng 80 payyzyna deyin audarugha mәjbýr. Oghan múndaghylar qynq etpeydi. Óitkeni búl elde bilim alu da, emdelu de su tegin. «Shvesiyalyq sosializm» dep aidar taqqan ekonomikalyq modeliding syry osynda.

Al bizdegi jaghday qanday? Ókinishtisi, bizde bәri kerisinshe. Elimizde shylqyghan baygha da, siniri shyqqan kedeyge  de salynatyn tabys salyghy birdey. Enbekaqynnyng 10 payyzyn tóle de, alandamay jýre ber. Yaghny 100 myng tenge alatyn adam 10 myng tenge, al 1 million tenge alatyn 100 myng tólese boldy, eshkimning sharuasy joq. Al endi osyny әleumettik әdilettilikke jatqyza alamyz ba? Joq, әriyne. Óitkeni kedeyge 10 myng tenge әjeptәuir aqsha bolghanymen, janaghy millionerge 100 mynge degen týk te emes. Dúrysy, kedeydi qozghamay, әlgi myqtynyng tabys salyghyn 10 payyz emes, 20 tipti odan da joghary kótersek, budjetke qosymsha qanshama qarjy qúiylar edi.

Millionnan astam alatyndar 600-700 myng tengeni qanaghanat tútsa, taghynan týsip qalmas.  Sonda ana kópbalaly otbasylardy demeuge de, ýisiz-kýisiz jýrgen jandardy baspanamen qamtamasyz etuge de mýmkindik tuar edi. Mýmkin, múnday bastamany aldymen ózimiz «halyq qalaulary» dep alaqangha salyp ayalap jýrgen deputattarymyz ilip alyp keter. Óitkeni zang shygharatyn da solar ghoy. Endeshe, osyny nege aldymen qolgha almasqa? Bizding biluimizshe, byltyrghy jylghy derek boyynsha olardyng ailyghy 700 mynge kóleminde kórinedi. Eger onyng qazirgi 70 myng tengesin emes, eng bolmaghanda 200 myng tengesin salyq esebinde tólese, kedeylene qoymas. Onyng ýstine isher tamaghy men miner kóligi de su tegin derlik qoy. Osylaysha ónege kórsetse, anau últtyq kompaniyalarda qomaqty-qomaqty ailyq alatyndar da tәubege keler, bәlkim.

Key-keyde ekonomikasy ozyq elderding tәjiriybesine kóz salyp qoyghan da artyq emes sekildi. Olar adamdardyng arasyndaghy tabys mólsherining tym alshaqtap ketuine әste jol bermeydi. Tym bay men óte kedey jandardyng әleumettik qayshylyqqa úshyramauyn qatang qadaghalal otyrady. Búl jolda keyde júrt maqúl kóre bermeytin qadamdargha da barady. Mәselen, jaqynda Fransiya men Norvegiya memlekettik qyzmetshilerdin, әsirese basshylyq qyzmetterdegilerding jalaqysyn eldegi ortasha ailyq kóleminen nebәri 50 payyz ghana artyq alatyn qylyp bekitti. Ony bizdegi jaghdaygha beyimdesek bylay bolyp shyghady. Eger elimizde ortasha ailyq 160 myng tenge kóleminde desek, onda tórelerimizding jalaqysy 250 myng tenge kóleminen aspauy kerek. Alayda búl bastamanyng bizde qoldau taba qongy neghaybyl sekildi. Múnday azghantay ailyqty oblys, audan men qala әkimderi, últtyq kompaniya basshylary mensine qoyar ma eken? Men búl jerde ministrler men deputattardy tipti de sóz etip otyrghanym joq. IYә, key-keyde oiymyzgha ózbek akanyng «Ár kәllada bir qiyal» degen maqaly eske týsip ketedi. Bizdiki de sol shyghar.

Jalpy, bireuler oilaytynday tabys salyghy oiynshyq emes. Búl qanday da memleketting kemeldengeninin, aldymen ózderining kedey-kepshikterin oilaytynynyng anyq belgisi. Mýmkin, biz de osy joldy tandaugha bel buarmyz?

Jaybergen Bolatov, Qostanay

Abai.kz