Men Múhtar Áuezovting "Abay joly" romanyn alghash ret mektepte oqyghan edim. Sol kezde bizding qazaq tili jәne әdebiyet múghalimimiz, qazaq halqynyng úly aghartushysy, Abaydyng әkesi - Qúnanbay turaly óz pikirin bildirgen-di. Onyng payymdauynsha, Qúnanbay kitapta sipattalghanday qatygez, әdildigi kýmәn tudyrarlyqtay adam emes. Qúnanbay Agha Cúltan bolghan (qazirgi oblys әkiminen sәl joghary).

Kitap Kenes ýkimetining ornaqqan zamanynda shyqqandyqtan, shygharylym ýshin Mәskeuden maqúldau alu kerek boldy. Sondyqtan, M. Áuezov qazaq biyleushisin dәl osylay sipattaugha mәjbýr bolghany da shyndyqqa say keledi.

Jaqynda Mekkege baryp, kitaptaghy Qúnanbay turaly bir sәti eske týsti.
Mekke-jyl sayyn 50 millionnan astam adam qajylyq jasaytyn barlyq músylmandardyng qasiyetti qalasy. Qajylyq Qúrban aitqa deyin 4-5 kýn qalghanda jasalady. Qúnanbaydyng qajylyqty qalay ótkergeni turaly Gidtan súrastyra bastadym.

Onyng tarihy meni tang qaldyrdy: Qúnanbay keruenmen attanyp, keybir jaghdaylargha baylanysty qajylyqqa kesh kelgen. Sodan keyin ol kelesi jylgha deyin kýtu turaly sheshim qabyldaydy.

Sol uaqyt aralyghynda jergilikti biyleushilermen qajylyq jasau ýshin kelgen qazaqtar toqtay alatyn qonaq ýy salu turaly kelisim jasaydy.

Ýiding qazirgi kýnge deyin saqtalmaghanyna qaramastan (eger Abay 1845 jyly dýniyege kelse, onda búl 1865 jyldary bolghan), búl jaghday әli de kópshilikting esinde. Tipti ol ýiding ornalasqan ornyn da anyqtaghan adamdar bar.

Osy jaghdaydy bilgen ózim kelesi tújyrymgha keldim: Mekkege jol jýretin qazaq halqyn oilaghan, әri dindarlyghynyng arqasynda Mekkede bir jylgha qalghan adam kitapta surettelgendey ozbyr boluy mýmkin emes.

Ol - Úly Abaydy tәrbiyelep ósirgen adam.

Musin Baghdattyng facebook paraqshasynan 

Abai.kz