Hafiz Horezmy (shyn esimi – Abdulrahiym) XIV ghasyrdyng ekinshi jartysynda Horezmde dýniyege kelgen. XV ghasyrdyng 30-40 jyldary Shiraz qalasynda dýniyeden ótken. Kóne ózbek tiline ýlken ýles qosqan. Jastyq shaghy Horezm shaharynda ótti. Múndaghy tynyshtyqsyz kýnderding әserinen XIV ghasyrdyng sonynda tughan Otanyn tastap ketuge mәjbýr bolady. Samarqand, Búhara, Hojand, Irak, Qyrym, Isfahan, Tebrizde bolyp, Shirazdy mekendeydi. Ibrahim Súltannyng sarayyna jaqyn bolghan. Hafiz Shirazy ólenderine qúrmetpen qarap, onyng shygharmalaryn ózbek sheriyatyna alyp kelgen. Ózbek halqyn Shirazy shygharmalarymen tabystyru niyetimen «Hafiyz» laqabatyn tandaghan. Hafiz Horezmy hәm óz zamanynda adamdyqtyng jarshysy, izgilikti Hafiz Shirazi, Jәmi, Navoy syndy diny kózqarastaghy ókilderining biri. Ólenderinde Mansúr Hallajdy tereng qúrmetpen tilge tiyek etedi.

Hafiz Horezmy týrki tilinde bay әdeby múra qaldyrghan. Ólenderinen diuan týzgen. Diuan - jinaq, toptama maghynasynda. Diuanynda 1052 ghazal, 9 qasida hәm muqammas, audarma, zertteuler men rubaidan bólek 37 264 joldan túratyn sheri bar. Ólende insan (adam) baqyt-saulyghy, erkindigi, dýniyauy mahabbaty ashyq aitylghan. Zamanasyndaghy týrli oqighalar, ashyq kórsetilgen. Sherleri (ólenderi) mazmún-maghynasynyng kendigi, pәlsapasynyng terendigi, insanpәruarlyq ruhy, jan-jaqtylyghymen erekshelenip túrady. Tili taza, jenil, halyq tiline jaqyn, Horezm sarynyna has sózder kóp kezdesedi. Diuanynyng XV ghasyrdyng 30 jyldaryndaghy kóshirmeleri Ýndistannyng Haydarabad shaharynyng Salardjang múrajayynyng kitaphanasynda. Al, fotonúsqasy Ózbekstan Ghylym akademiyasynyng shyghystanu institutynda saqtalghan.

 

Birinshi ghazal

 

Ey, jan, saghan kim jolady, naz qylma,

Myna maghan nazdanudy az qylma...

 

Niyaz* qylyp, sendik nazdy tilermin,

Niyazyma nazdanbashy gýl óndim.

 

Nesibemdi saghan qúrban eterde,

Meni ózgege auystyrma bekerge.

 

Azap penen qalyng qayghy ishinde,

Óz-ózindi jasyrmashy ishinde...

 

Kónil syryn bólmesin dep tilesen,

Qiyndyqtan alysta da, jýr esen!

 

Saghan ashyq ghashyq bolghan kezimde,

Mazalama, nazar sal da, kóz ilme.

 

Hafiz janyn otqa qaryp tasada,

Jәhannamnyng zan-jarghysyn jasama!

Niyaz* – ýmit, tilek

 

 

Ekinshi ghazal

 

Qara kózing ainymaghan móp-móldir,

Jarqylynan óli kónil etken dir.

 

Jaryq jýzing mәngilikti menzeydi,

Kózim saghan qaraghanyn sezbeydi...

 

Ishim jandy móp-móldir bir kóz arbap,

Eger ony jaqsy kórsem ne bolmaq?..

 

 

Ýshinshi ghazal

Didar izdeniz búl týni, ei, kózderi ashyqtar,

Móldir janargha razy-dýr shyn mәninde ghashyqtar...

 

Sezim otyna qúmardy órteymiz endi qay kýni,

Kózine erkekting kórseter jýzin gýlzardyng baylyghy...

 

Sýiemin әri dýniyeni, ýrey әlemi kýlmeydi...

Aq jýzim menen janarym, gýlzarymmenen gýldeydi...

 

Eger sen joldy izdesen, uayymgha salma basyndy,

Artqa emes, jýrgen bú jolyng algha jýrgennen ashyldy!

 

Bazargha kirseng keshkisin, eki ómirge tenersin,

Sauda ziyanyn sezinbey, paydanyng joghyn sezersin.

 

Ákimshi bolghan bir kisi, mingilik әlemge ketti,

Ne qyldy fәny dýniyede, ne tastap, neni әketti?

 

Kónilinning núry janghanda, meyiring tasyp baq tile,

Didary jaryq bar mangha, kózi de bizge jaqty de...

 

Jighanyng qanday paydany kórsetti saghan ashylyp,

Úsaqtay janyng belinde, tósinnen shyghar shashylyp...

 

Álem – әlemning alghashqy mәdeniyetining bir týri,

Búl dúrys, jәne nege ony qaytalau kerek? Kýlkili!..

 

Myna әlemde ózindik sana bolmaghan... saghynba,

Sanaly kýndi dep oilap, sanasyz kýnge shalynba...

 

Kim edi ol saghan ózge emes, Alladan jannyng bәri-dýr,

Ey, insan dedim, ei, insan, esitpeding be? Ary jýr!

 

Qadamyn bassang paqyrdyn, jolynan kespe soqyrdy,

Keskektep shyghar aldynnan kýtip jýr synaq ne týrli.

 

Aqyl hәm parasatpenen oina mahabbat jolynda,

Basynda baqtyng barynda, keudende oinap janyng da.

 

Jaqsy-jaman dep Hafizdi eshkimge inkәr etpesen,

Momyn erlermen qadirli kórinesing de kópke sen...

 

Tórtinshi ghazal

Hayuanattar baghynda diuana boldym aqyry,

Kór, endi elding ishinde әpsana boldym aqyry...

 

Dýniya syryn úghynyp, sýiispenshilik jolynda,

Jan qúrbyma jan berip, jansyrap qaldym aqyry...

 

Esigining iytine ashyna bolyp kóriniz...

Hәmma dosyma jarly bop, begene boldym aqyry...

 

Janyp-janbay sabyrdyng otyna týsip, jan keship,

Shәmil rúqsaty ýshin de pәrvona* boldym aqyry...

 

Jihankez bolyp jahandy týgeldey kezdim, әtten-ay,

Ganji qúsyn da taba almay, sarsangha týstim aqyry...

 

Dariya qylyp kóz jasty jylaghanymdy kórgensin,

Ishi bauyryna bir shomyp dýrdana boldym aqyry...

 

Dilbar elimnen kóshtirip, hayatym әure etti-dýr,

Miskin Hafizdey atymmen qanqúsa boldym aqyry...

Pәrvona* – kómekshi, qoldaushy

 Shaghatay tilinen audarghan jas aqyn Sýndet Seyitov

Abai.kz