IYisi músylman balasy asyl aidyng biri – Ramazanda auyz bekitip, bes paryzdyng birin óteude. Qadirli aida azamattar qolynan kelgenshe qayyrymdylyq isterin jasaugha tyrysady. Býginde jer-jerlerde qayyrymdylyq sharalary kóptep jýrgizilude. 

Jaqynda QR Aqparat jәne qoghamdyq damu ministri Dәuren Abaev diny salt-joralghylardyng mәnin terenirek týsingisi keletinderding kóp ekendigin, el arasynda sauap pen qayyrymdylyq turaly týsinikting әraluandyghy turaly pikir bildirgen bolatyn.

Osy orayda, qadirli isting biri qayyrymdylyq turaly Aqparat jәne qoghamdyq damu ministrligi Din isteri komiytetining tóraghasy Erjan Bolatqanúly Nýkejanovpen súhbattasqan edik.

– Erjan Bolatqanúly, jalpy qayyrymdylyq mәselesine kirispesten búryn Din isteri komiytetining tóraghasy retinde elding diny ahualyna qanday bagha berer ediniz?

– Ramazan aiynda azamattarymyz tek izgilik pen qayyrymdy isterdi eseley jasaytynyn bilemiz. Barsha qazaqstandyqtardy qúttyqtaghan elimizding Preziydenti Qasym-Jomart Toqaev qasiyetti aidyng sheksiz izgilikke, adamgershilikke, ruhany tazarugha jәne kemeldenuge bastaytyn mezgil ekendigin aitqan bolatyn. Sonymen qatar Memleket basshysy islamnyng jasampazdyq әleueti qoghamymyzdaghy jәne әlemdegi dәstýrli qúndylyqtar men gumanizm negizderin nyghaytugha yqpal etip otyrghanyn, Ramazan aiynda oraza ústau meyirimdilikke, keshirimdi bolugha, tatulyqqa jәne qayyrymdylyqqa ýndeytinin jetkizgen edi. Halqymyz «Keng bolsang – kem bolmaysyn» degen.

Al endi alghashqy súraghynyzgha keler bolsaq qazirgi tanda elimizde konfessiyaaralyq tatulyq saqtalghan, diny ahual túraqty. Búl – býginge deyingi memleketting din salasyndaghy sayasatynyng qol jetkizgen tabysy.

Egemendik bizge tek qana ilgerileuge jәne órkeniyetke qaray jol ashty. Búl rette tәuelsizdik jyldarynda elimizdegi últtyq diny qayta órleu kezeni boldy. Elimizde dәstýrli dinder qoghamdyq ómirding ajyraghysyz bir bólshegine ainaldy. Elding tynyshtyghyn, birligin saqtay aldyq.

Keyde el ishinde býlik shygharghysy keletin azamattardyng is-әreketterine qúzyrly organdar tarapynan tyiym salynyp, elde destruktivti diny aghymdardyng jetegine ketken azamattarmen de onaltu júmystary qarqyndy jýrgizilude. Nәtiyjesinde destruktivti diny aghymdardy jaqtaushylar sanynyng tómendegeni bayqaluda.

Sonymen qatar jyl basynan beri «Jusan» operasiyasy arqyly 500-den astam azamat elge oraldy. Memleket óz azamattarynyng qay jerde bolsa da, olardyng taghdyryna beyjay qaramay, qol úshyn sozyp, aman-esen alyp keldi.

Býginde Siriyadan oralghan azamattardy qoghamgha qayta beyimdeu sharalary jan-jaqty jýrgizilude. Atqarylyp jatqan auqymdy júmystar memlekettimizding azamattargha jasap jatqan ýlken qamqorlyghy dep aitar edim.

– Endi qayyrymdylyq mәselesine toqtalsaq, ashyqtap týsindirip berseniz?

– Qayyrymdylyq úghymynyng maghynasy óte ken. Halqymyz raqymdy, meyirimdi, jan jyluy mol adamdy qayyrymdy adam deydi. Erterekte ýlkenderimiz aldyna jaghday aityp kelgen adamnyng meselin qaytarmaugha tyrysatyn. Jaghdayy qiyn bolyp túrsa da ony qoltyghynan demep, ensesin tiktetuge atsalysatyn. Búl – halqymyzdyng boyyndaghy asyl qasiyetterining biri bolatyn.

Halqymyz óz úrpaghyna qayyrymdylyqty jastayynan ýiretip, adamgershilik qasiyetterge baulyghan. Bireuge jaqsylyq, jan-januarlargha, tipti tabighatqa kamqorlyq jasaudyng ózin qayyrymdylyq iske jatqyzghan. Basqanyng basyna týsken auyrtpalyqty qabyldau jәne ony bólisu, tipti is jýzinde naqty kómek beru de qayyrymdylyqqa jatady. Auyzsugha múqtaj auyl túrghyndaryna qúdyq qazyp beru de – ýlken sauapty is sanalghan.

Býginde tek sauap meshit pen medrese salu desek, maghynasyn kemsitken bolar edik. Sebebi qayyrymdylyq qoghamnyng әleumettik salasynyng barlyghynda jýzege asyryluda.

Elimizde qayyrymdylyq qyzmetin jýzege asyratyn kóptegen qorlar júmys jasaydy.

Olardyng atqaryp jatqan is-sharalaryn biz kýndelikti BAQ-tan nemese әleumettik jeliler arqyly bilip otyrmyz. Bireuleri nauqas jandargha qol sozyp jatsa, endi bireuleri jomarttyq tanytyp kópbalaly otbasygha pәter kiltin tabystap jatyr. Osy rette múqtaj jandardy qashanda әleumettik qoldau, olardy qorghaugha at salysu kýn sayynghy júmysymyz boluy tiyis dep oilaymyn. Tipti memleket ol ýshin «Qayyrymdylyq turaly» Zang qabyldady.

– «Qayyrymdylyq turaly» Zangha tolyghyraq toqtalsanyz?

– Elbasy 2015 jyly Bes instituttyq reformany iske asyru boyynsha «100 naqty qadam» Últ Josparyn iske asyrugha, qayyrymdylyqqa jәne ony yntalandyrugha arnalghan qúqyqtyq negizde «Qayyrymdylyq turaly» QR Zanyna qol qoydy.

Atalmysh zang qayyrymdylyq salasynda tuyndaghan qoghamdyq qatynastardy retteydi. Maqsat – qoghamdaghy qayyrymdylyqtyng ruhani-adamgershilik qúndylyqtaryn qalyptastyru, qoldau jәne nyghaytu jolymen qoghamnyng ózindik úiymdastyruyn damytugha yqpal etu bolyp tabylady.

Zany 2-babynda qayyrymdylyqtyng maqsaty men mindetteri naqty kórsetilgen. Onda qoghamda «qayyrymdylyqtyng ruhani-adamgershilik qúndylyqtaryn qalyptastyru, qoldau jәne nyghaytu arqyly qoghamnyng ózin-ózi úiymdastyruyn damytugha jәrdemdesu qayyrymdylyqtyng maqsaty bolyp tabylady» delingen.

Qayyrymdylyq maqsatyna kóptegen qyzmetterdi atqarugha bolady. Mәselen beybitshilikti, dostyq pen qoghamdyq kelisimdi odan әri nyghaytugha jәrdemdesu, sonday-aq ana men balagha qamqorlyq jasau, mәdeniyet pen ónerge, ghylym men sport týrlerin damytugha qayyrymdylyq kómek kórsetu, qorshaghan ortany qorghau  jónindegi is-sharalardy jәne t.b. qayyrymdylyq týrlerin iske asyru jan-jaqty kórsetilgen. Zang ayasynda elimizde qanshama mesenattyq qyzmette jýzege asyryluda.

Búl Zandy qabyldau isting basy ghana. Al býginde qújat elimizdegi qayyrymdylyqty jandandyryp, qazaqstandyq qayyrymdylyq dәstýrlerin janghyrtugha jәne sol arqyly azamattyq qoghamnyng shoghyrlanuyn qamtamasyz etedi dep oilaymyn.

– QR «Qayyrymdylyq turaly» Zanynda «Mesenat» mәselesi aitylghan eken. Kimdi mesenat dep aitugha bolady?

– «Adamdy adam etetin — meyirim men qayyrym» — degen danalyq sóz bar. Yaghni, osy sózdi ýnemi jadynda ústaytyn, ainalasyna qayyrym-qamqorlyqpen qaraytyn jandardy mesenat dep aitar edim.

Zang boyynsha mesenat – mesenattyq qyzmetti jýzege asyratyn túlgha, al mesenattyq qyzmet – «Qayyrymdylyq turaly» Zangha sәikes ghylymdy, bilimdi, mәdeniyetti, ónerdi, sporttyq sheberlikti damytugha, qogham men memleketting tarihy jәne etnomәdeny iygiligin saqtaugha ózining izgilik erki negizinde qayyrymdylyq kómek kórsetu jónindegi qyzmeti bolyp tabylady.

Jalpy ghylym tilinde mesenat dep bilim men ónerding damuyna materialdyq kómek kórsetken túlghany aitamyz.

Qoghamda mesenattardyng kóp boluy – elimizding ekonomikasy damyp otyrghanynyng bir kórinisi.

Tarihtan kóptegen mesenattardyng esimin bilemiz. Shejirelik derekterge zer salsaq, olar ózderining kómegin kóbinise bilimge júmsaghan. Oqu oryndaryn ashyp, mektep-medreseler túrghyzyp, halyqtyng oqu-aghartu isine ýlken enbek sinirgen, yaghny olar bilimge qoldau kórsetu arqyly últ bolshaghynyng negizin saldy.

Mesenattyq pen qayyrymdylyqtyng dәstýrleri qazaq jerinde ejelden beri taraghan.

Ángimeni әriden tarqatatyn bolsaq Bókey ordasynyng songhy hany Jәngir han halyqty aghartu isine ýlken ýles qosty, mektep ashty, onyng jylsayynghy barlyq materialdyq  qajettilikterin ózi qamtamasyz etip otyrdy.

Qúnanbay qajynyng 1824 jyly saldyrghan meshiti men 1876 jyly Mekke qalasyna salghan qonaq ýii halyqqa úzaq jyldar boyy qyzmet etken.

Syr ónirindegi Qaljan ahun óz qarajatyna  meshit-medrese  salyp, jastardyng bilimdi boluyna septigin tiygizgen.

Aqsu jerinde últ ruhaniyatyna ýles qosqan Esenqúl Mamanovtyng qarajatymen ashylghan Mamaniya medresesin de erekshe aitugha bolady.  Búl – qazaq tarihyndaghy bilimge salynghan investisiyanyng bastauy bolatyn.

Sonymen qatar, 1914 jyly Esenqúl Mamanov «Ayqap» jurnalynda «Romangha bәige tigemin» dep ashyq hat jariyalauynan qazaqtyng әdebiyetine degen qamqorlyghyn angharugha bolady.

HIH ghasyrdyng ayaghy men HH ghasyrdyng basynda qazaq baylarynyng jogharghy oqu oryndarynda oqyp jatqan qazaq jastaryna shәkirtaqy taghayyndauy, demeushilik jasauy búl da mesenattyq qyzmet. Mәselen, Alash qozghalysynyng kórnekti qayratkeri Jansha (Jahansha) Dosmúhamedov Syrym batyrdyng shóberesi Salyq Omarovtyng qarjylay kómegimen Sankt-Peterburg uniyversiytetining zang fakulitetin bitirgen.

Taghy bir mysal, qazaqtyng úly jazushysy Múhtar Áuezov 1918 jyldan bastap shygharghan «Abay» atty jurnaldyng materialdyq shyghyndaryn auqatty Qarajan Ýkibaev kótergen. Ayta bersek jýzdegen mysaldardy keltiruge bolady. Búlardyng barlyghy bir sózben aitqanda mesenattar.

Qazirgi zaman mesenattarynyng ishinde de maqtanyshpen aita alatyn esimder barshylyq. Óz attaryn atamay, qarapayymdylyghyn saqtap, qayyrymdylyghyn jasyryp qaludy jón sanaytyn jekelegen adamdar da kóp. Olardyng búl isin naghyz keng jýrekti azamattyq is der edim.

Demek qazaq topyraghynda mesenattar az bolmaghan. Býgingi kýnning ózinde әrtýrli salalar boyynsha ýzdiksiz qolynan kelgenshe qayyrymdylyq jasap kele jatqan azamattarymyzben maqtana alamyz.

Tipti, ózinizge belgili elimizde 2007 jyldan beri ýzdiksiz ótkiziletin «Altyn jýrek» qoghamdyq syilyghy da talay mesenatty qazaqqa tanytty. Elding arasynda elenip, halyqtyng rizashylyghyna bólenip jýrgen jomart jandardyng júmysy kópshilikke tanystyrylyp, «jyl mesenaty» degen ataqqa ie boluda.

«Az jaqsylyq jasaghangha da kóp raqmet aitu paryz» – degen eken J.Balasaghún. Bizding halqymyz jaqsylyqty jasay da bilgen, jaqsylyq jasaghan adamgha rahmetin aita da bilgen.

Tipti últtyng últqa jasaghan qamqorlyghyn da qayyrymdylyqqa jatqyzugha bolady. Halqymyz «Adamdardy qany ghana emes, jaqsy isteri de tuystyrady» – degen eken. Qazaq jeri men júrty bastaryna qara týnek kýn tughanda talay últ ókilderine pana boldy. Zorlyqpen, kýmәnmen jer audarylghan nemister, kәrister, sheshender, t.b. últ ókilderin halqymyz ýiining bir bólmesine kirgizdi, bir ýzim nandy bólip jedi. Búl da qayyrymdy isterden.

– Sóz sonynda Diny birlestikterge, olardyng qayyrymdylyq júmysyna qatysty aita ketseniz?

– Elimizde týrli konfessiya ókilderi әrdayym ózderining uaghyzdarymen adamdargha jalpy adamgershilik qúndylyqtardy, qoghamdaghy diny tanym, týsinik normalarymen qatar, biz aityp otyrghan qayyrymdylyq mәselesin de nasihattap keledi. Ásirese elimizde islam jәne pravoslavie dinining ókilderi qayyrymdylyq sharalaryn jariya týrde atqaryp keledi.

Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng kýndelikti júmys baghyttarynyng biri qayyrymdylyq sharalaryn jii ótkizu, qamqorlyq aksiyalaryn úiymdastyru ekendigi belgili. Jәrdemge múqtaj qanshama otbasy meshitterding kómegine jýginude. Tipti kópbalaly janúyalargha, jalghyz basty analargha alyp berip jatqan pәterleri turaly da kópshilik habardar.

Orys pravoslavie shirkeui de ýlken qayyrymdylyq sharalarmen ainalysady. Balalar ýii, qarttar ýii, gospitalidar men auruhanalargha kómek kórsetedi. Mysalgha, Almatyda Rojdestvo, Pasha meyramdaryna qatysty qayyrymdylyq, Kirill men Mefodiy kýnderine qatysty aghartu sharalary ótkizilip keledi.

Sondyqtan elimizdegi barlyq diny birlestik ókilderi әrqashanda qayyrymdylyq jasap, izetti is atqarugha atsalysuy kerek dep oilaymyn.

Súhbattasqan: Túrar Týgelúly

Týpsúsqa: kazislam.kz

Abai.kz