Dmitriy Verhoturov deytin tarihshyny estigenderiniz bar ma? Áy, qaydam. Ekining biri biletindey әidik adam emes. Sondyqtan bolar, biz de bilmeppiz. Sóitsek, osynday bir adam bar eken. Soyy bizden emes – orystan. "Búl kim, neghylghan adam, ózi qayda túrady?" dedik. Dedik te internetten izdedik. Sóitsek, 1981 jyly Reseyding Krasnoyar aimaghynda tughan eken. Qazir de Reseyde túratyn kórinedi. Ózi jazushy, ózi tarihshy, ózi shyghystanushy, ózi ekonomist, ózi Reseyding qogham qayratkeri, ózi jurnalist, ózi bloger, nesin súraysyz, súmdyq ataqty adam-mys.

2001 jyly jazushylyqqa qyzyghushylyghy oyanyp, qolyna qalam ústaghan kórinedi. Sodan beri onshaqty kitap jazyp tastapty. Verhoturovtyng internet dýkende satylymda túrghan «Staliniana», «Stalin jәne evrey», «Stalin jәne әielder» sekildi kitaptarynyng arasynan kózimizge «Asharshylyq» atty enbegi ottay basyldy. 1932-33 jyldardaghy qazaqqa qasaqana jasalghan ashtyq turaly jazypty. Ol әriyne, qazaqtyng 3/1-in jalmaghan sol bir zúlmatqa orystyng kózimen qaraytyny týsinikti. Jalpy búl adam 2005 jyldan beri OA elderi turaly, sonyng ishinde Qazaqstan turaly jaza bastapty.

Sol Verhoturov ótkende «Karavangha» pikir berip, sóz alypty. «Qazaqstandyqtar 31 mamyrdyng qanday kýn ekenin nege bilmeydi» depti. «Jalpy biylik moyyndaghan búl kýnge erekshe manyz beru kerek pe ózi?» dep kósilip sóilepti. Jalpy Stalindik repressiya  men qoldan jasalghan ashtyqta qansha qazaqtyng sheyit ketkeni, qansha qazaqtyng bosyp ketkeni turaly tarihshylar talay mәrte jazdy. Ony bizdi qoyyp, әlem halyqtary moyyndady. Sóite túra Verhoturov 31 mamyrdaghy qazaqtyng aza tútu kýnine kekesinmen qaraytynyn ashyq mәlimdegen. Osy qughyn-sýrginge Resey emes, qazaqtyng ózi kinәli degendi aitady. Biz artyq sóz shyghyndap jatpayyq. "Sózimdi búrmalady" dep kólgirsitpeu ýshin búl joly sol Verhoturovtyng aitqandaryn sózbe-sóz audaryp bergendi jón kórdik.

«Aldymen bizge mәselening mәn-jayyna tereng ýnilmey jatyp aza tútudy úsynghanyna nazar audarayyq. Ne ýshin? Sol jyldary qazaq intelliygensiyasyn naqty ne ýshin aiyptaghany, naqty qanday baptarmen sottaghany, jalpy olardyng tergeu is qaghazdarynda ne jazylghany qyzyq qoy... Biz aqyry búl isti qolgha alghan ekenbiz, onda barlyghyn býge-shýgesine deyin zertteuimiz, búl prosessting barlyq astaryna ýniluimiz kerek. Onyng ýstine, mәseleni qazir osy mazmúnda kóteruding ózinde azdaghan ótirik bar.

Qazir bizge qúddy qazaq intelliygensiyasynyng basym kóbi repressiya qúrbany bolghanday kórsetip, sol pikirmen sanastyryp otyr. Yaghni, Qazaqstan intelliygentterinen aiyrylyp qap, sondyqtan elding mәdeny sauaty tómendegen. Alayda búl ótirik. Sol jyldary Qazaqstanda bilim, ghylym men mәdeniyet qaryshtap damydy. 1934 jyly Qazaqstannyng Sovettik jazushylar odaghy qúryldy. Ol odaq 1939 jyly ekinshi ret, 1954 jyly ýshinshi ret siezd ótkizdi.  Repressiya jyldarynda odaqty Sәbit Múqanov basqardy. Múqanovty qazir qazaq әdebiyetining klassiygi dep tanidy. Sovet jyldaryndaghy Qazaqstannyng mәdeny damuynyng dәleli retinde barlyq faktilerdi tizip otyrmay, osy jerden toqtayyn.  

Mәseleni egjey-tegjeyli zerttep almay jatyp, aza tútu degennen men qanday da bir astar izdeymin. Anau ashtyqqa qatysty da solay bolghan. Auyl belsendilerinin, újymdastyru qaharmandary men mal-janyn tartyp alghandardyng úrpaqtary da isting mәn-jayyna ýnilmey jatyp, kim-kimnen tartyp alghanyn bilmey jatyp aza tútuda. Meninshe, búl mәsele de osy sekildi.

Eger tergeu materialdaryn jiti zertteytin bolsaq, meninshe býgingi qazaq intelliygensiyasynyng keshegi atalary turaly kóptegen jana mәlimetterge qol jetkizer edik. Sol kezdegi biylikke jaghympazdanu jolyndaghy súmdyq tartystyng tang qalarlyq kórinisterine kóz jetkizer edik. KSRO kezinde intelliygent dep – tek kompartiya tarapynan moyyndalghan adamdy ghana ataytyn. Ol adam auyr júmystan bosatylatyn. Jaqsy jalaqysy men pәteri t.b. kóptegen iygilikteri men artyqshylyqtary boldy. Mine, sol jaghdaygha jetu ýshin, partiyanyng jenildikterin alu ýshin júrt barlyq nәrsege dayyn boldy. Tipti, jolyndaghy bәsekelesterining kózin jonggha bardy. Sol ýshin jala jauyp, aryz jazugha maqúl boldy.

Sondyqtan, aqyry osynday arnayy kýndi belgilegen eken, onda búl «jala jabu men aryz jazu arqyly әleumettik jaghdaygha jetuding úyat» ekenin týsindiru maghynasynda ghana boluy kerek jәne naqty ýlgilerin kórsetu kerek.

Áriyne, mәsele naqty derekkózderden jetpegen, anyq zerttelmegen bolsa, onda sizdi op-onay aldauy mýmkin. Miyn bos sózben ulamay, arhivke baryp zerttep otyratyn adamdar tabyla qoiy ekitalay. Sondyqtan da maqsatty týrde «mәselening mәnine ýnilmey jatyp aza tútu» propogandasy jasalyp jatyr.

Sol sebepti de, últtyq jadyny janartu ýshin qújattardy zertteu óte manyzdy. IYә, búl keybireuler ýshin kelensiz júmys boluy mýmkin. Óz atalary turaly bolghandyqtan, keybireuler ýshin búl úsynys únamauy da mýmkin. Alayda búl turaly bilu kerek. Eng qúryghanda sol kezdegi jala jabu men aryzdanu ailasyn býgingi qoghamda qoldanbaudyng qamy ýshin, qoghamnyng múnday jaghdaylargha qarsy immuniytet qalyptastyruy ýshin bilu qajet».

Búl janaghy Dmitriy Verhoturov degen bilgishting jazghany eken. Salystyryp oqimyn degender ýshin, orys tilindegi siltemesi mine:

Týiin. Dmitriy Verhoturov deytin orys tarihshysynyng pikiri osy. Stalindik repressiyanyng bolghanyn, ashtyqtyng qoldan jasalghanyn joqqa shyghara almay amaly tausylghan orys tarihshysy, endi «qazaq ziyalylary túrmys jaghdayyn jaqsartu ýshin bir-birine aryz jazdy» dep qughyn-sýrgindi qazaqtyng ózi jasaghan etip jiberipti. Búghan jauapty jurnalist emes, qazaq tarihshylary beru kerek... Sondyqtan da Verhoturovtyng pikirin sózbe sóz audaryp berdik. Ary qaray, oy qozghap, pikir týiindeu, toytarys berudi Sizding erkinizge qoydyq, oqyrman.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz