Beysenbi, 28 Qarasha 2024
46 - sóz 5865 13 pikir 18 Mausym, 2019 saghat 11:56

Qazaq "sauatsyz sayasy spektaklige" endi aldanbaydy

Məskeudegi jaldap túrghan pəterimiz Kremlige jaqyn edi. Jayau jarty saghat jýrseniz Kremli. Sol sebepti me, bilmedim, bizding ýide qalanyng Wi-Fi tegin qosylatyn. Əriyne, ózimiz de aqyly Wi-Fi qosatynbyz. Sebebi, tegin uay-faymen kino kóru qiyn edi, biraq əleumettik jelilerge, yandeks.ru, googl.-ge tez kiretin. Biraq aqyly uay-faydyng aqshasy bitse, asyqpay eki-ýsh kýnnen son, tipti on kýnnen son, aqsha salatyn edik. Sebebi, tegin uay-fay bar.
Qazir otbasylyq jaghdayymyzgha baylanysty auylda, mamamnyng qasyndamyn. Ay sayyn internetke aqsha tóleymin. Songhy uaqytta internet búghattaluyna baylanysty dúrys istemeytini bərimizge belgili. Mening internetke ketken aqshamdy kim tólep beredi desen, iyə. Joq, Məskeudegi pəterimizdegidey tegin uay-fay bolsa, bir jón ghoy, aqsha tólegen internetti qosa almauym úyat qoy.

Putindi shovinist deyik, jeksúryn, onbaghan deyik, ótimiz jarylyp ketse de, moyyndayyq, orystyng ruhyn kóterdi. 2012 jyly Putin preziydenttikke ótkende alangha, halyq aldyna shyghyp, botaday bozdap, jylap túrdy. Týsingen adamgha onyng kóz jasy shynayy edi.

Reseyde túratyn, sonda tuyp, ósken qazaq qúrbymyz "Balamdy tughan son, tengege shaqqanda 1 million tengeden asa aqsha aldym. Balama bankten depozit ashyp, salyp tastadym" dedi. Bizding analar múnday aqsha alsa, qatty quanar edi. Reseyde balagha bir jarym jasqa deyin jərdemaqy tóleydi.
Məskeude túratyn qazaq retinde anyq aita alam, Məskeu men Almatynyng dýkenderinde azyq-týlik birdey. Məskeulikterding jalaqysy Almatylyqtardan joghary ekeni anyq.

Putindi jek kórsek te, ótimiz jarylsaq ta moyyndayyq, ol óz halqyna, anyghy, orysqa jaqyn preziydent.

...Nazarbaev, bolmasa, Toqaev "Astrahani, Omby, Saratov qazaqtyng jeri, bizding jerimiz" dese, quanam. Astrahani, Omby, Saratov - qazaqtyng atamekeni. Reseyden osy jerlerdi tartyp alghan preziydent bolsa, tabanyn sýier edim.

... Toqaev kóke, alangha shyghyp, nege halyqpen kezdespeysiz? Amerikanyn, Europanyng preziydentterin aitpay-aq qoyayyn, esh bolmasa, batasyn alghan "ruhany kósemderiniz" Putinnen birnərse ýireninizdershi.

Məskeude túratyn qazaq retinde aitayyn, kóshede aunap jatqan orystyng alqashy da "Resey eng birinshi orystyng otany" ekenin kókiregin kerip túryp aitady. Joq, bizding biylik qazaqtyng ruhyn kótermek týgili, basyp, janshyp tastady. Ózge últtardyng kópshiligi qazaq tilinde sóilemek týgili, qazaqqa jogharydan qaraydy. Tipti "maghan qazaqsha sóile!" dedi qazaqtar" dep qazaqtyng ýstinen aryz jazudan tayynbaydy. "Últarazdyghyn tudyryp jatyr, oibay" dep qazaqtyng ýstinen talay aryz da jazyldy. Biylik óz jerinde qazaqty basyp, ózgelerding basynuyna, janshuyna jol ashyp berdi. Bizding biylik bizding ruhymyzdy kóteruding ornyna bizdi, tilimizdi keyinge ysyrumen keldi. Ýshtúghyrly tilge qarsy emespin. Sebebi, jastar ýsh til bilip jatsa, memleket esebinen aghylshyn tili men orys tilin tegin ýirense, quanam. Shyn mədeniyetti adam ózining ana tilin biledi. Biraq kóptegen auyl mektepterinde aghylshyn tilinen sabaq beretin múghalimderding kópshiligi aghylshyn tilin bilmeydi. Sosyn olardyng birazy uniyversiytette qazaq tili men ədebiyeti, bolmasa, biologiya, basqa da mamandyqtardy oqyghan. Mektepte óz pəninen múghalimdik júmys tappaghan son, aghylshyn tili pənining múghalimi mamandyghyn syrttay oqyp alghan.

Júrttyng preziydenti halqyna qaytip jaghynam, ózimdi qalay əlemge tanytam dep júrttyng jerin tartyp alsa, bizding biylik jerimizdi Qytaygha satpaq boldy. Jerimizding baylyghyn satyp bitken son, jerge kózdering týsti. Endi AES salghylaryng keledi... Semeydegi, basqa da apatty ónirlerdegi ayaq-qoly joq, auru balalar az ba? Onsyzda az qúrbandyq shalghan joqpyz ghoy. Týsterinde sol balalar senderden ayaq-qolyn súrap jylamay ma? Bayqonyrdan alghan tiyn-teben adamdardyng densaulyghyn qaytaryp bere me? Bayqonyrdan alghan tiyn-teben mýgedek balalardyng jərdemaqysyn jauyp jatyr ma?
Halyqtyng ruhyn kóteruding ornyna syndyrdyndar, syndyrdym dep oiladyndar.

Joq, qazaqtyng ruhy synbaydy. Teledidardaghy danghaza muzykany, ýndining eng tómen sortty serialyn mýldem kórmeytin, kóre almaytyn, intellektisi joghary qazaqtar az emes. Olar senderding erejelerinmen eshqashan oinamaydy, olardyng óz erejesi bar. Saylaudaghy "óte əlsiz, sauatsyz sayasy spektaklimen" olardy ashyndyrghan ózderin. Olar endi jýiege jútylyp ketpes ýshin baryn salady. Bolashaghy búlynghyr memleketti qashanda intellektisi joghary adamdar qútqarady.

Ayagýl Mantaydyng facebook paraqshasynan

Abai.kz

13 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1561
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3365
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6387