Senbi, 5 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 135498. Jazylghandar — 119419. Qaytys bolghandar — 2034
Alasapyran 4584 2 pikir 19 Mausym, 2019 saghat 09:24

Tal týste adasqandar

Mәlik Otarbaevtyng «Shamnan úshqan shaghala» әngimesin oqyghannan keyin tughan oi

Jaqynda biz «Ana tili» gazetinen býginde Týrkistan oblysy әkimining orynbasary bolyp qyzmet atqaratyn audarmashy, jazushy Mәlik Otarbaevtyng «Shamnan úshqan shaghala» atty әngimesin oqyp shyqtyq. Shyp-shymyr jazylghan әngime eshqashan ózektiligin joghaltpaytyn taqyrypty qozghaydy. Naqtyraq aitsaq, adasqandar taghdyryn. Qazirgi tanda adasyp jatqan adamdar sanynda esep joq. Ár adam әr týrli jerde adasady. Bireu qaranghyda, bireu tal týste. Qaranghydasy belgili, al, tal týste adasatyndar – qara niyet, teris oilynyng jeteginde ketkender.

Nege әngime adasqandar jayly? Eske sala keteyik, jaqynda elimizde «Jusan» operasiyay sәtti ayaqtaldy. Búl operasiya boyynsha Siriyadan oq pen ot arasynda azap shekken 524 Qazaqstan azamaty Otanyna qaytaryldy. Ár adam – bir-bir taghdyr iyesi emes pe? «Jusanmen» elge qayta oralghandar kezinde sýrip jatqan ómirlerine riza bolmay, ony mansúq etip, Siriyagha júmaq izdep ketken edi. Ókinishtisi sol, olar onda tamúqqa tap boldy. Mine, osy jerde bәrinen búryn eng kóp zardap shegetin – ana sýti auzynan keppegen býldirshin balalar. Balalarda ómir tauqimetin tartatynday ne kinә bar? Balalyq shaghy qor bolatynday ne jazyp qoydy?

Mәlik Otarbaev «Shamnan úshqan shaghalada» osy mәseleni kóteredi. Ystanbúlgha oqugha kelgen Tólegen esimdi jigit oida-joqta taghdyr tәlkegine týsip, aidalada beyshara kýy keshken qazaq qyzymen kezdesip qalady. Jýregi nәzik keyipker kóshede әrkimge bir alaqan jayyp qayyr súrap jýrgen qazaq qyzy – Aysamalgha kómektespek bolady. Súrastyra kele, onyng jetim ekenin biledi. Avtor búl aqparatty oqyrmangha Tólegen men sonda Aysamalgha bas-kóz bolyp jýrgen Nisa esimdi kelinshek ekeuining arasyndaghy dialog arqyly jetkizedi.

«Ol asyqpay-aptyqpay sorpa iship otyryp:

– Bauyrym, búl qyzdyng esimi Aysamal, – dep әngime aitugha kóshti. – Biyl alty jasqa toldy. Biz tuysqan emespiz. Sheshesi Aynúrmen Shamda kórshi boldyq. Aysamal mening oqushym edi. Men ol jaqta bastauysh synyptyng múghalim bolyp istedim ghoy. Mine, endi… Ózing kórip otyrghanday, soghystyng kesirinen osynda kelip, bosyp jýrmiz. Aysamaldyng әkesin kórgen emespin. Siriyagha soghysu ýshin bala-shaghasymen birge kelipti dep estigenmin. Mol tabysqa kenelemin dep oilaghan bolsa kerek. Áyeli men qyzyn Shamgha tastap ketipti. Artynan onyng Haleptegi shayqasta ólgeni turaly habar keldi. Mәiitin de jetkizgen joq…

– Al sheshesi qayda? Oghan da birdeme boldy ma? – dep súrady Tólegen ýreylenip».

Osy jerde Tólegenmen birge oqyrmandar da eleng ete qalady. Avtor oqyrmandy kóp qinamaydy. Túspaldamay, siyrqúiymshyqtandyrmay habardy birden jetkizedi. Balalyq shaghy joghalghan qyzgha jany ashyp, anasynyng tiri bolghanyn qalaydy. Jaqsy habar kýtedi. Biraq, ókinishke qaray, anasy da ajal qúshypty. Shamda panalap otyrghan ýilerine týsken zenbirek oghynan auyr jaraqattanghan ana qyzy Aysamaldy ertip, Týrkiyagha teniz arqyly qashpaq bolady. Biraq, tenizde dauyl kóterilip, anasy qaytys bolyp ketedi. Aysamal Allanyng qúdiretimen tiri qalady. Janynda múghalimi Nisa da bolady. Nisa Tólegenge múng shaqqanda, osy bir tauqimmetke ne sebep ekenin aitady:

– Oilap qarashy ózin, Siriyada soghysyp jatqandardy emes, olardy soghystyryp qoyyp, baylyqqa belshesinen batyp otyrghandardy kinәlau kerek emes pe? Mening biluimshe, jýzdegen qazaq, qyrghyz, týrikmen jәne basqa da últtyng adasqan jigitteri múnda jihad ýshin keldik dep,  aldanyp jýr. Olardy adastyryp otyrghan aghymdardan: «Sonda qalay, bireuding ýiine kelip, shyrqyn búzu da jihad bolyp pa?» dep súraghym keledi. Alla taghala olardy keshiredi dep oilamaymyn. Onday qyrghynnan eshkim de aman-sau oralghan emes. Sonda búghan eshkim de toqta dep aita almay ma?! Bizder ólu ýshin emes, ómir sýru ýshin keldik emes pe búl dýniyege! Árkim óz otanynda tirshilik etkisi keledi! Balalarynyng bóten elde qayyrshy bolyp jýrgenin eshkim de qalamaydy. Bizding de armanymyz bar. Besik terbetip otyryp, aitatyn ertegimiz bar. Sonyng barlyghy bir ghana sәtte tas-talqan boldy. Jany kókke úshyp ketken balalarymyzdy laqtyrghan tolqyndar emes, adamdar. Músylman atyn jamylghan ekijýzdilerding kesiri bizge tiyip otyr».

Nisanyng osy sózi «jihad» úghymyn ashyp kórsetedi. Naqtyraq aitsaq, jalghan jihadty. Jihad – qan tógu emes. Biraq, qanshama músylmandar din atyn jamylghan, jihad dep úrandatqan qaskóilerge aldanyp, Otanyn tastap, Siriyagha, Tayau Shyghysqa ketedi. Avtor әngimesinde din degen – qyryp-jon emes, bir-birine meyirimdilik tanytu ekenin týiindep jetkizedi. Meyirim búl әlemdi qútqaratyn alyp kýsh.

Túla boyy meyirimnen órilgen әngimede basty keyipker Týrkiyada Otanyna orala almay qanghyp jýrgen beybaqtargha kómekteskisi keledi. Búl jerde eng basty kómek – olardy elge jiberu. Tólegen Aysamaldardy zandy týrde Qazaqstangha alyp kelu ýshin tiyisti mekemelerge jýgiredi. Biraq, bәri kesh bolyp qalady. Áldekimder Aysamaldardy lagerige yaky Siriyagha qayta alyp ketip ketedi. Búghan bú dýniyeden meyirim izdegen Tólegen sengisi kelmeydi.

«– Qay lagerige, nege Siriyagha? Aysamal she? Ol otanyna oraluy kerek edi ghoy. Bәlkim, osy qalada bolar?.. Anyq bilesiz be? Aytynyzshy.

Mәn-jaydy ol әli de tolyq týsingen joq. Mehmet Beyding aitqanyna sengisi kelmedi. Sóitti de ashanadan shygha jóneldi.

Sonynan Mehmet Beydin:

-Olargha endi  bir Alla ghana kómektesedi, – degen dausy estildi».

Avtor әngimesin qara aspandy tóndirip yaky kýndi kók tórine jarqyratyp shygharyp ayaqtamaydy. Ol oqyrmangha nәzik ýmit syilaydy. Shyndyghynda Aysamaldar qayda ketti? Endigi taghdyrlary ne bolmaq? Búny әr oqyrman óz intuisiyasyna qaray baghamdaydy. Jalpy, kez-kelgen әngimede avtor býkil kartany oqyrman aldyna jayyp qoymauy kerek. Bәri tolyqtay týsindirilgen dýnie – kórkem әdebiyetke jatpaydy. Derekti dýniyege ketip qalady. Jazushy kórkem dýnie jazghanda oqyrmandarmen tyghyz baylanysta boluy kerek. Tyghyz baylanysta bolghanyn qalay biluge bolady? Eger jazushynyng әngimesin oqyp otyrghan oqyrman – keyipker ýshin alandasa, sonymen birge quanyp, birge múnaysa, oqigha jelisindegi býkil oqighany sezine bilse, aiqaylap kýlse, kózine jas alsa – mine, búl jaghdayda jazushy men oqyrman arasynda baylanys ornady dep aitugha bolady. Bizde «Shamnan úshqan shaghalany» oqy otyryp, Aysamal ýshin alandadyq. Jap-jas qyz balanyng әke-sheshesining qateligi ýshin azap shekkenin eshkim qalamasa kerek. Ata-ana qansha jerden aqymaq bolsa da, ol balasy ýshin – tal túlghalar. Ókinishke qaray, Aysamal ata-anasynan da airylyp qalady. Sher jetim qalghan qyzdy taghdyr ayamaydy. Jat topyraqta shermende kýy keshken qyzdy eng bolmasa Qazaqstangha aman-esen jetse eken dep tiledik. Biraq, bolmady. Bizde, Tólegen de qol úshyn sozugha tyrysqanymen, jospar jýzege aspady. Taghdyrgha qarsy shygha almadyq. Kózimizge jas ýiirildi. Aysamal... Rasynda qazir qayda eken? Kózi jәutendep jýr me? Álde... Qúday saqtasyn.

Avtor әngimede jetimdik azabyn tartyp jýrgen qyz psihologiyasyn myna dialog arqyly ashady:

– Ata-әjem joq… – dedi ol jenil ghana kýrsinip. – Áke-sheshemdi saghyndym. Mamam qayda?  Papam tiri me eken? Siz bilesiz be?..

– Nisa apang aityp edi ghoy, olar qúsqa ainalyp ketti dep.

– Qanday qúsqa? Myna qústar siyaqty ma? – dedi ol tap osy sәtte nangha talasyp, dausy sanq ete týsken shaghalalardy kórsetip.

– IYә, búlar shaghalalar ghoy. Tenizding ýstinde úshyp jýredi. Balyq aulaydy.

Aysamal kýlimsirep, shaghala qústargha múqiyat qarap alugha tyrysty. Ol әke-sheshesining qúsqa ainalghanyna sendi me, joq pa, ol jaghy belgisiz kýide qala berdi».

Meyirimdi qalaytyn jigit qyzgha ýmit syilaydy. Áriyne, aldady, biraq, osyghan mәjbýr edi. «Ata-anang óldi» dep qalay aitady? Búlay aitu arqyly ol endi ósip kele jatqan qyzdy tiridey óltiredi emes pe? Ol býldirshindi alday otyryp, oghan «ekinshi tynys» syilady. Keudesindegi sherdi sylyp almaqqa әrekettendi. Osy sәtte oqyrmandar da az-kem tynystap, qyzd keudesine úyalaghan ýmit sәulesinen quat alady. Qúddy qyzdy ózderi quantqanday.

«Shamnan úshqan shaghalanynyn» songhy nýktesine jetkende, ózimizding baqytty jan ekenimizge taghy bir kóz jetkizdik. Adam baqyty – jan tynyshtyghy, kónil ýilesimi bolsa, qogham hәm memleket baqyty – túraqtylyq, beybitshilik. Beybit elde tek ósu ýrdisi jýretini belgili. Al, búl dýniyedegi eng ýlken baqytsyzdyq – ómirden óz ornyn tappau bolsa kerek. Avtor әngimeni astarly týrde ayaqtaydy.

«Kenet teniz ýstindegi shaghalalardyng shulaghan dausy jetkendey boldy qúlaghyna. Olardyng ýni býgin әldeqayda ashy, zarly edi…»

Ashy, zarly ýnder – Otanyn ansap, jat elde kýnirenip jatqan beybaqtar shyghar. Qolda barda qadirin bilmey, saf altyndy mansúqtaghandar.

Jә, adasqannyng aiyby joq, qayta ýiirin tapqan son. Ýzilgeli jatqan ýmitterge qan jýgirtetin «Jusan» әli jalghasyn tabady. Dep seneyik.

Abylayhan Esimbay

Abai.kz

 

 

2 pikir