Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Súhbat 4366 2 pikir 21 Mausym, 2019 saghat 16:59

Preziydentting saylaualdy túghyrnamasy dúrys jýzege asatynyna kýmәnim joq

Keshe QR Preziydenti Qasym-Jomart Toqaev saylaualdy túghyrnamasyn oryndau turaly jospardy bekitti. Biz atalghan jospar turaly sarapshy Ánuar Shotbay myrzanyng oiyn bilgen edik...

- Preziydent Q.Jomart Toqaev keshe saylaualdy uәdelerin oryndau turaly jospardy bekitti. Siz búl qadamnan ne kýtesiz?

- Eng aldymen, preziydent Toqaev ózining saylaualdy túghyrnamasyn jýzege asyru josparyn azamattardan kelip týsken úsynystarmen biriktirip, ýilestire otyra, eldi alandatqan mәselelermen ózining jýrgizetin sayasatyn barynsha qamtamasyz etuge tyrysqanyng atap ótu qajet. Ár oblystan kelip týsken úsynystardy jinaqtap, jýielep, saraptau da birshama uaqyt alghanyn kórip túrmyz. Sonyng negizinde naqty is-qimyl josparyn bekitu turaly jarlyq shyqty. Jospardy jýzege asyrudyng naqty merzimi men jauaptylar kórsetilgen. Búl jarlyq - baghdarlamaly mazmúndy jospar, naqty әreket qújaty. Sondyqtan, onyng oryndaluyn baqylauda ústaytyn preziydent әkimshiligimen birge azamattyq qogham ókilderi de ony jýzege asyrudy qadaghalau kerek dep oilaymyn. Bizde biraz jaqsy-jaqsy josparlar, baghdarlamalar bekitilip, jariyalanyp, biraq oryndalmay qalghany belgili. Ony jýzege asyrushylardyng ózderi de moyyndap jatty. Desek te, búl jarlyqtyng orny bólek. Búl jana preziydentting saylaualdy túghyrnamasyn jýzege asyru jospary. Ony belgilengen merzimde jәne nәtiyjeli oryndaluy jana әkimshilikting potensialynyng da kórsetkishi bolmaq.

Jalpy, Qasym-Jomart Kemelúlynyng preziydent qyzmetine kiriskeninen bastap saralasaq,  preziydentting tabandylyghy men naqty júmysqa degen úmtylysy aiqyn kórinedi. Sondyqtan, búl jospar meylinshe dúrys jýzege asatynyna kýdikten góri ýmit basym.

- Atalghan josparda sot jýiesin jetildiru, polisiya qyzmetine qoghamdyq baqylaudy kýsheytu sekildi birqatar sharalar qolgha alynatynyn aitty. Búl bizdegi qúqyq qorghau organdarynyng júmysyna serpin bere ala ma?

- Áriyne, biraq Siz atap ótken «sot jýiesin jetildirude, polisiya qyzmetine qoghamdyq baqylaudy kýsheytu» búl jerde basty faktor. Sot jýiesin jetildirmeu kerek, ony týbegeyli ózgertu kerek. Biraq, basqa elderdegi tәjiriybe kórsetkendey, sot jýiesin reformalau kóptegen reformatorlardyng qolynan kele almaghan. Búl qiyn, úzaq uaqytty talap etetin jýieli júmys. Preziydent bekitken jospar boyynsha qúqyq qorghau organdarynyng qyzmetkerlerine qoyylatyn jana talaptar, polisiyadaghy jappay kadrlyq ózgeristerge alyp kelui mýmkin. Jas, jemqorlyqqa batpaghan jana adamdardy konkurs arqyly, kepildengen әleumettik paketpen, joghary ailyqpen polisiyagha alyp kelu arqyly ghana polisiyada prinsiptik ózgerister bastalady degen tújyrymdy qoldaymyn. Osy baghyttaghy ózgerister qogham belsendiligining artuymen birge kele jatqan synayly. Sondyqtan qúqyq qorghau organdaryn reformalaugha biylik pen qogham mýddeli, bastysy birlesip júmys isteu qajet.

- Sizding oiynyzsha, Toqaev myrzanyng jospary elimizdegi әleumettik mәselelerding sheshimin taba ala ma?

- Preziydent elimizde bolghan songhy narazylyq aksiyalaryn әleumettik mәselemen baylanystyrdy. Onymen kelisuge bolady. Óitkeni bizde sheshilmey jatqan әleumettik problemanyng birin kópbalaly analardyng narazylyghy arqyly kóre alamyz. Ony Preziydent jaqynda euronews ke bergen súhbatynda da aitty.

Ekinshiden, qazirgi býkil damyghan, órkeniyetti elderding barlyghy konstitusiyada ózderin әleumettik memleket dep kórsetedi. Qazaqstan da solay. Biraq, konstitusiyada jazylu bar da, ony oryndau bar. Bizde sol jaghynan ókinishke qaray mәseleler bar. Sondyqtan preziydentting jarlyghyndaghy jospar naqty jýzege asuy tiyis. Oghan mening kýmәnim joq. Sebebi, bizde songhy kezde әleumettik narazylyqtar kóbeyip jatyr. Sondyqtan búl jerde qoghamnan talap bar, biylik jaghynan sol talaptargha úsynylghan sheshimder bar.

Sonday-aq, “Birge” jalpyúlttyq aksiyasyn - jalpyúlttyq saualnama dep ataghan dúrys dep oilaymyn. Ol preziydentting saylaualdy túghyrnamasymen de úshtasyp túr. Olar әueli әleumettik saualnama jýrgizip, sonyng nәtiyjesinde osynday problemalardy anyqtady.  Áriyne, múnyng oryndaluyn Preziydent әkimishiligi qadaghalaydy. Sonymen birge múny azamattyq qogham ókilderi de qadaghalau kerek dep oilaymyn.

Jalpy, men aityp ótken saualnama nәtiyjesinde biylik pen qoghamnyng arasyndaghy jana әleumettik kelisim shart  payda boluy mýmkin.

Abai.kz

 

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5570