Senbi, 28 Jeltoqsan 2024
4555 1 pikir 29 Mausym, 2019 saghat 15:28

Jarylystyng janghyryghy qúlaghynda qalghan arystyqtargha moralidyq ótemaqy qajet

Jarylystyng janghyryghy qúlaghynda qalghan arystyqtargha moralidyq ótemaqy qajet. Dәl osy mәseleni "Aq jol" partiyasynyng tóraghasy Azat Peruashev kóterip, Ýkimet basshysy men Últtyq bank tóraghasyna hat joldady. Búl turaly partiyanyng baspasóz qyzmeti habarlady.

Qazaqstan Respublikasynyn

Premier-Ministri

A.Ú. Maminge,

Qazaqstan Respublikasy Últtyq Bankining Tóraghasy

E.A. Dosaevqa

 

Qúrmetti Asqar Úzaqbayúly!

Qúrmetti Erbolat Asqarbekúly!

2019 jyldyng 26-27 mausym kýnderi birqatar QR Parlament Mәjilisi deputattary jәne «Aq jol» partiyasynyng basshylary  Týrkistan oblysyna baryp, Arys qalasynynm jaghdayymen tanysyp,  túrghyndarymen kezdesti.

Evakuasiyagha shygharylghan túrghyndarmen әngime barysynda, Ýkimet jәne Respublikanyng Últtyq banki dengeyinde sheshilui tiyis birneshe jýieli mәseleler (qala ishinde qaru-jaraq qoymasyn joy qajettiginen bólek) kóterildi.

1. Túrghyndardyng aituynsha, apat barysynda túrghyndardy qúlaqtandyru jәne dabyl qaghu jýiesi tiyisti sәtte qosylmaghan.

Dabyl qala kóshelerinde jarylys bolyp, snaryadtar qúlaghannan keyin, yaghny aumaqqa qauip tóngeni belgili bolghanda ghana qosylypty. Múnday qauip turaly jappay habarlama qoymada órt bastalghan sәtten-aq aitylu kerek-ti.

Bizben tildesushilerding aituynsha, olar  qaladan shyqqangha deyin ne teleradio habarlama, ne dauys zoraytqysh, ne sms, ne uәkiletti organdar  arqyly eshqanday evokuasiya núsqaulyghyn almaghan. Qaladan shyqqan bos oryndary bar avtokólikter sәby kótergen analardyng  ótinishine qaramay, olardy qauipti jaghdayda qaldyrghan, t.b.

«Azamattyq qorghanys turaly» zang jobasyna qatysushy deputat retinde zardap shekkender jónindegi aqparattar atalghan zannyng kóptegen normalarynyng jәne azamattardyng qauypsizdigin qamtamasyz etetin basqa da birqatar talaptardyng oryndalmaghanyn kórsetedi dep esepteymin.

Múnday uәkiletti organdardyng jauapsyzdyghy jәne de basqa faktiler boyynsha jan-jaqty tekseris jýrgizilip, olardyng әreketterine  tiyisti baghasy berile jatar degen oidamyz.

Degenmen de әngimeleskenderding barlyghy oblys jetekshilerining qalany evakuasiya turaly sheshimi men memlekettik organdardyng balalar mekemelerin qaladan shygharu jónindegi shúghyl әri nyq qimyldary ýshin erekshe alghys aitady.

Sonymen qatar, apatty toqtatqan kezde óz ómirlerin qauipke tikken órt sóndirushiler men saperlerding erligi men kәsibiyligine bas iyedi. Atalmysh qaharmandardyng erligi memlekettik marapatqa  úsynylugha әbden layyq dep esepteymiz.

Degenmen, egerde qoymalar qauypsiz jerde ornalassa,túrghyndardyng ómirine qauip tónbese múnday qúrbandyqtyng qajeti de bolmas edi. Búl bizding otandastarymyzdyng erligine eshbir kólenke týsirmeydi, tek, der kezindegi úiymdastyru sharalary bolghanda, bizding jas jigitterding ómirimen tәuekel jasaudyng keshirilmes kýnә ekenin kórsetedi.

2. Evakuasiyalanghandardyng habarlauynsha, olar birqatar mekemeler, onyng ishinde bankterding call-ortalyqtary tarapynan keybir zang búzushylyqqa tap bolghan.

Arys túrghyndarynyng qazirgi auyr jaghdayyna jәne aimaqtaghy resmy tótenshe jaghday rejiymine qaramastan, bankterdegi qyzmetkerleri nesiyelerding kezekti tólemderin qatang talap etude. Tólem bolmaghan  jaghdayda, zeynetaqy nemese atauly әleumettik kómek tólemin toqtatamyz dep te ses kórsetipti.

Mysaly, ýileri týgel qiraghan, onsyz da ensesi ezilgen kópbalaly Bayghubenovtardyng otbasy aqshany qaryzgha ómir sýre túrugha emes, bankting tólemin óteu ýshin alghan!

Taghy bir kópbalaly otbasygha әue kompaniyasy úshaq biyletteri qaytarymsyz tariyfi arqyly alynghandyqtan biylet somasyn qaytaryp beruden  bas tartypty. Qazir jaz mausymy ekenin eskersek, búl jaghdaygha basqa da arystyqtardyng týsui әbden mýmkin.

Kóshirilgen azamattar júmys berushilerding (naqtyraq aitqanda – jershilikti temir jol bólimi) Arystan 60-80 km jyraqta ornalasqany, otbasynyng apattyq jaghdayy, joldyng jabyqtyghy, qalada túrugha bolmaytyndyghy sekildi jaghdaylargha qaramastan, júmystan shygharamyz dep qorqytyp, júmysqa shyghu turaly talaptaryn qoyghanyn aitty.

Osyghan baylanysty, Ýkimet pen Últtyq bankty ekinshi dengeyli bankterge, әue kompaniyalaryna, tasymaldaushylargha, kommunaldy qyzmetterge jәne t.b. úiymdargha Arysta oryn alghan jaghdaydyng fors-majorlyq jaghday ekendigi jóninde resmy týsindirudi súraymyz.

Olay bolsa, bankter Arys qalasynyng qaryzgerlerine tótenshe jaghdaydyng saldary tolyq joyylmay nesie tólemin keyinge shegeruge mindetti bolady.

Áue kompaniyalary jәne ózge de tasymaldaushylar, kommunaldy qyzmetter – Arys qalasynyng túrghyndaryna  qoldanylmay qalghan biyletting aqshasyn qaytaruy tiyis.

«QTJ» AQ men ózge de júmys berushiler kóshirilgen júmyskerlerge qatysty jazalau sharalarynyng qanday da bolsyn týrin alyp tastap, barmaghan kýnderin júmystan qaldy dep eseptemeui kerek.

3. Kóshirilgendermen әngime barysynda olardyng barlyghynyng jarylys, ýrey, tuys-tughandaryna degen alandaushylyghynan auyr psihologiyalyq stress alghanyn bayqadyq. Olardyng kóbine kәsiby psihologtardyng kómegi qajet. Qalpyna keltiru júmystary kezinde, barlyq balalar tynyshtyq jaghdaydaghy tegin jazghy lageri demalysyna múqtaj, al kishkentaylardy anasymen birge jiberu kerek.

4.  Qayghyly oqigha antropogendik sipatta bolghandyqtan, yaghni, múnday apatty boldyrmau jauapkershiligi tiyisti memlekettik organdargha tiyesili ekenin eskerip, jaqyndary ýshin jan-azabyn shegip, jarylystyn janghyryghy әli qúlaghynda túrghan, beynet kórip, ýreylengen qala túrghyndaryna keltirilgen moralidik zardap ýshin ótemaqy tóleu mәselesin qarastyru qajet.

5.  Múnday apattardyng endigide oryn almauy ýshin jәne Qazaqstan aumaghynda kenes kezindegi әskery poligon men әsker bólimderining kóptep kezdesuine baylanysty qaru-jaraq saqtauly barlyq qoymalardyng ornalasu jerin zerttep, olardy Arys qalasynan ghana emes, elimizdegi basqa da aimaqtardan syrtqa kóshirudi qamtamasyz etu kerek.

Qúrmetpen, Azat Peruashev,

Partiya tóraghasy, Mәjilis deputaty

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1685
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2068