Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3648 0 pikir 4 Shilde, 2011 saghat 03:27

Erkeghaly Beysenov. Ei, beyqam el, namysyndy qamshyla!

Ózge últ ókilderine erip, ózining últtyq et taghamyn esh arlanbastan «beshbarmak», «besbarmak», «besbarmaq» dep qorlap jýrgen qazaqtar kóp. Olay ataytyndardyng ishinde qazirgi «últ ziyalysy» delinip jýrgen keybireuler de jetkilikti.

Sonda, sol shirkinderding barmaqtary beseu me eken?! Bәrining mutant bolghany ghoy?! Bir barmaq pen tórt sausaqtyng jalpylay «bes sausaq» delinetinin shal-kempirlerge tәptishtep otyrghannyng ózi úyat! Ol azday, búlardyng birazy baqay men bashpaylardy «ayaghymnyng sausaqtary» deydi-ey!..

Sausaqty - «barmaq», baqay, bashpaydy - «sausaq» dep, dene mýshesine den qoya almay jýrgen últ - «topas memleket» qúraushylar bolyp shyghady sosyn!..

«Jas Qazaq» gazetinde bireuding «Beshbarmak» emes, «Besbarmak» dep bilgishsingen maqalasy shyqty. Qúddy, maldyng etin emes, bes adamnyng barmaghyn kesip alyp, asyp jegendey! Oghan taghy bireui «Beshbarmak» ta, «Besbarmak» ta emes, dúrysy - As!» degen jauap jazdy. Al kerek bolsa!

Ózge últ ókilderine erip, ózining últtyq et taghamyn esh arlanbastan «beshbarmak», «besbarmak», «besbarmaq» dep qorlap jýrgen qazaqtar kóp. Olay ataytyndardyng ishinde qazirgi «últ ziyalysy» delinip jýrgen keybireuler de jetkilikti.

Sonda, sol shirkinderding barmaqtary beseu me eken?! Bәrining mutant bolghany ghoy?! Bir barmaq pen tórt sausaqtyng jalpylay «bes sausaq» delinetinin shal-kempirlerge tәptishtep otyrghannyng ózi úyat! Ol azday, búlardyng birazy baqay men bashpaylardy «ayaghymnyng sausaqtary» deydi-ey!..

Sausaqty - «barmaq», baqay, bashpaydy - «sausaq» dep, dene mýshesine den qoya almay jýrgen últ - «topas memleket» qúraushylar bolyp shyghady sosyn!..

«Jas Qazaq» gazetinde bireuding «Beshbarmak» emes, «Besbarmak» dep bilgishsingen maqalasy shyqty. Qúddy, maldyng etin emes, bes adamnyng barmaghyn kesip alyp, asyp jegendey! Oghan taghy bireui «Beshbarmak» ta, «Besbarmak» ta emes, dúrysy - As!» degen jauap jazdy. Al kerek bolsa!

Ou, as - jalpy úghym! Kartop jep otyrsang da, tilek bildirushi saghan «As bolsyn!» deydi. «Kartop bolsyn!» demeydi. Shәy iship otyrsang da, «As bolsyn!» deydi. «Shәy bolsyn!» demeydi. Qytay kespesi de - as! «Asyng dәmdi bolsyn!», «Asyng sinimdi bolsyn!» dep kýnde aitylatyn sóz - kýnde et asyp jep otyrghan meshkeyge arnalmaghan, ainalayyn! Ómirde onday adam da joq! «As - adamnyng arqauy» dep etti ghana aitpaghan. «Bәlenshening bәlen jyldyghyna as berildi» degen sóz - babasynyng qúrmetine tek et asty degendi menzey almaydy ghoy!

On barmaqty opasyzdargha eskertu: «et asty» (as asty emes), «et jedik», «etteri dәmdi boldy» dep kete beretin etting aty - et! Álgindey dep orys ottasa - keketkeni, qazaq qostasa - keri ketkeni!

Eldigindi tanytar «Jeti qazyna»

1. Auyl

Men qazaqpyn, sen qazaqsyn, ol qazaq!

Ey, qazaqtar, óz-ózine bolma jat!..

Jýdeu tartqan tym sharshanqy auyldar -

Bizdi algha jetelegen jol ghajap!

 

Tabighattan quat jighan qarymy,

Júmaq tóri - әr qazaqtyng auyly.

Tek dalalyq perzentterde soghady,

Últyn sýigen úly jýrek tamyry!

 

«Patriotpyz!» degen úran qalada,

Arqau boldy әsersiz is-sharagha.

Jenil auyz - jalang aiqay qúraly,

Ruhsyz bilgish - kýlki bolar shamada.

 

«Biz auylda óskenbiz»,- dep sheneunik,

Bos maqtangha otyr ózin jeleu qyp.

Elden alyp, elge bermes baylyqpen

Elendik te, esekterge teneldik.

 

Sen de mendey qazaqsyng ghoy, bauyrym!

«Qazaq» degen - qúdireti bar úghym!..

Últtyghynnyn, eldiginning bastauy -

Ayaz biyding shapanynday auylyn!

2. Shejire

Týp-túqiyanyn týgendeu -

Qazaghyma tәn tól mindet.

Jerley salmaymyz әkeni,

«Úmytylmaqqa óldin» dep.

 

«Jeti atasyn bilmegen -

jetesiz» dese babalar,

Biz eliktegen batysta

Teksiz tobyrlar ghana bar.

 

Qazaqtyng maly - qazanat,

Gen tazalyghyn saqtaydy.

Jeti buyngha deyin ol,

Óz baytalyna shappaydy...

 

Tabighy tanym, zandylyq,

Mening últymda jetedi!

Aq sýtpen kelgen adaldyq,

Asyl sýiekpen ketedi.

 

Ýlgili úly Ýsh Jýzdin,

Jar etilmesin tektesin!..

Shejirendi bil!

Degenmen,

Rushyldyq órship ketpesin!

 

3. Últtyq taghamdar

Tórt týliging - asyng men kóliging ol,

Bolsyn әrkez peyilin, kóniling on!

Qara kóje, qaymaq-may, qúrt-irimshik,

Qymyz, shúbat degendey ónimi mol.

 

Bauyrsaq, jent, balqaymaq, talqan - tәtti,

Baby bolyp, babamdy balpandatty.

Nauryz kóje úsynghan nazdy kerim,

Nәrkes kózin tónkerip, jautang qaqty.

 

Qazy-qarta, jal-jaya, quyrdaqty,

Qadirlep en, qazaghym, búryn qatty...

Ár taghamnyng jasalu tәsilinde,

Densaulyqqa paydaly yrym jatty.

 

Ashqanymen sol últtyq as tәbetti,

Jýrgen joqpyz qyzartyp basqa betti.

Maghynasyz sóileytin namyssyzdar,

«Besbarmaq» dep qorlauda asqan etti!

 

Darytty da, Jaratqan, baq-talapty,

Árbir últqa ózindik salt taratty.

...Dastarhangha tek últtyq tagham qoyyp,

Sheteldikting aldyna tart, tabaqty!

4. Últtyq kiyimder

Bodan boldyng mújyqqa...

Artyq búl syn!

Ayyng endi onynan shalqyp tusyn!

Ýstindegi salalyq kiyimnen de,

Últtyghynnyng iyisi anqyp túrsyn!

 

Kiyim - kiye, sayasat... Asqaq mәni!

Sheberlerding tiyis qoy, bas tartpauy?!

«Qazaqtiki» derliktey qalyp tapsyn,

Balabaqsha, mektepten bastap bәri!

 

Mәndi oy-órnekting bederin kóp

Kóshirudin  túrsa da keregi bop,

«Kóshelerde qos etek kóilek kiyip,

Búrym qoyyp, sholpy taq» degenim joq!

 

Óresimen ólshenip bilik basta,

Yrq-yrq etip kýler me, shirik qasqa?!

«Sәn qylary - sәukele, saptama ghoy...»,-

Degen jansaq oy búltyn týrip tasta!

 

Búl sheshimde astar joq júrt úqpaghan,

Últtyq kiyim ýlgisin týrttik. Tәmam.

Artyq bolsyn, әriyne, europalyq

Bir japyraq kóilekten bút qymtaghan!

 

5. Últtyq oiyndar

Bilemin, tas qalada ysylarsyn,

Erkine atys-shabys úsynar súm...

Týnimen kompiuter klubtaryn

Torudan «Aqsýiektin» mysy basym.

 

Bolmaq úl jyldam, mergen, epti myqty,

Týrge bay asyq oinyn sep qylypty.

Kýsh synau maqsatymen toptasqangha,

Kókpar men arqan tartys jetkilikti.

 

Darhan el dalasynda toy qaptaghan,

Arqaly aityskerler oy baptaghan.

Qyz quu, tenge alugha belin budy,

Tarpannyng qúlaghynda oinap baban.

 

At jarys, baluan kýres, «Altybaqan»...

Shirkin-ay, jýripti ghoy shalqyp atam!

Ómirden Birjan ótti saldyq qúryp,

Basypty serilikpen mauqyn Aqan.

 

Ynghaylap jana kezeng baghytyna,

Bolady kóbin tandap, damytugha.

Qazaqtyng barlyq últtyq oiyndary -

Tanymdyq boyaulary qanyq múra!

 

6. Últ aspaptary

Sybyzghy, sazsyrnay, dombyra,

Jetigen, qobyzym - mol múra.

Tendessiz aspabym boldyndar,

Senderge qasiyet qondy da!

 

Búlarmen ýndesken janasha,

Túyaqtyng ózi de tamasha!

Últtyq ýn ensendi tikteydi,

Ón boygha ónermen tarasa.

 

Qúlaq týr, qúlyq qoy, qúntta da!

Sanana sinbeydi syrt qana.

Túmandy oiyndy túmshalap,

Baspasyn, batysshyl búlt, bala!

 

Qansyghan danghyr men kýngirdi,

Tansyq qyp alaryn kim bildi?!

Úyatsyz úl-qyzyng týnimen

Jer teuip ysqyrdy, shynghyrdy.

 

Úiyghan últyng men úlysyn,

Týse me, aspaptyng qúny shyn?..

Tym kóne jәdiger retinde,

Tappasyn múrajay búryshyn!

7. Sayat

O, shirkin-ay, it jýgirtip, qús salu -

Damyl tauyp, dala zanyn ústanu!

Artyq túrar myltyghynnan myng ese,

Tazy, tóbet, súnqar atty ýsh qaru!

 

Týz taghysyn, jabayy qús bitkendi,

Osylar-aq mengeredi býkteudi.

Al adamgha kishkentaydan ýsheuin,

Baptap, baulu erki eptep jýkteldi.

 

Tabighattyng súranysy keremet!

Ár túspalyn eskerip ek, elep ek...

Tehnika qarqyn alyp keyinnen,

Tepe-tendik saqtalmauda, ne kerek!

 

Suyq qaru oq tiygizip dәl tipti,

Qyryp jatyr an, januar, jәndikti!

Solar ýshin mýmkin emes toqtatu,

Óz tektesin tanymaytyn mәngýrtti.

 

Siyrep býrkit, túighyn, lashyn, qarshygha,

IYtelgi de taptyrmay jýr anshygha.

Taza qandy tazy, tóbet taghy az...

Ey, beyqam el, namysyndy qamshyla!

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5381