Sәrsenbi, 24 Shilde 2024
46 - sóz 4742 9 pikir 1 Shilde, 2019 saghat 11:14

Diny dogmattardyng әserinen zayyrly memleket orta ghasyr zamanyna bir-aq týsti

Myna qolymdaghy kitap «Gosudari» dep atalady. Avtory Italiya filosofy Nikollo Makiavelliy.

Myqty kitap eken. Býkil diktatorlardyng júmys ýstelinde jatatyn kitapqa ainalghan búl enbek, sonau HIV ghasyrdan beri kele jatyr. Kóbi osy kitapqa sýienip, biylikti jýrgizgen. Tipti Stalin de.

Makiavelly búl kitapty jazu sebebin patshasyna bylay týsindiredi.
«Ádette adamdar patshagha jaghu ýshin, onymen jaqsy qarym-qatynas ornatu ýshin týrli baghaly syilyqtar syilap jatady. Altyn әshekey, jýirik túlpar degen sekildi. Mening sizge beretin eshqanday baghaly syilyghym joq. Bar bolghany osy kitabym ghana. Búl kitap sizge biylikti úzaq uaqytqa eshbir qiyndyqsyz saqtap qalugha kómekteser dep senemin» ,- deydi de biylikti qalay ústap túru kerektigin tәptishtep, mysaldarmen týsindirip, jazyp beredi.

Ishinde oqyp otyrsang barlyghyn jazghan eken. Sonyng biri:
Bir eldi jaulap alghan kezde, sol elding júrty saghan qarsy shyghyp, bas kótermes ýshin, birshama adamdardy kóshirip, basqa qalagha ornalastyr, al onyng ornyna basqa qalanyng adamdaryn kóshirip әkel. Sóitip, eki tanymaytyn júrt bir-birin bótensip, jerge talasyp, jerding iyesi kim ekenin dәleldeumen, shayqasyp-aq sharshaydy. Keyin, shayqastan sharshaghan júrt senen kómek súrap, daudy sheship beruin ótinedi. Saghan bas kóteruge, sening iydeyana qarsylasugha degen oiy da bolmaydy, - deydi.

Osyghan qarap-aq kezinde qazaq jerine ózge últtardyng ne sebepti kóshirilip әkelgeni turaly bile beruge bolady eken. Bizding auylda týrik, orys, syghan, kýrdi, dúnghan, úighyr últtary túrady. Mektep oqyp jýrgende bir-birimen tóbelesip jýretin. Al, biylikte ne bop jatqany oigha da kelmeytin.

Búl enbek alghash jaryq kórgende ghalymdar men dinshilderding qudalauyna týsken. Keyin Makiavely dýnie salyp, bir ghasyr ótkennen keyin tereng zertteuden ótip, ghalymdar tarapynan ong baghasyn alyp, Makiavelliydi úly filosof dep baghalaydy.
Búl enbekting paydasy sol ghana: Makiaveliyding zamanynda eldi qazirgidey ýkimet emes, din basqaratyn. Patshanyng qúzireti shirkeuden tómen bolghasyn, patsha shirkeuge baghynatyn. Al, shirkeudegi diny dogmattar Qúdaydyng atynan sóilep, oiyna kelgenin istep, eldi sharshatqasyn Makiavelly eldi diny emes, patshalyq basqarugha beru kerek degen oimen osy kitapty jazyp shyghady.

Búl kitapta taghyda dinning ýkimetke paydasy men ziyan jaghy aitylghan. Ol aitady:
Dinge senetin júrtty basqaru onay, jaulap alu qiyn. Múnday elde patsha qolyndaghy biyliginen aiyrylyp qalamyn dep alandamaydy. Sebebi, ol qatyp qalghan Tәnirden týsken diny zandardy qoldanady. Keyin onyng biyligine eshkim qarsy shyqpaydy. Sebebi, patshanyng sózine qarsy shyqqanyng Tәnirge qarsy shyqqan bolyp esepteledi. Búnday elde patsha biyliginen aiyrylyp qalamyn dep esh alandamasa da bolady. Sebebi, júrt Qúdaydyng emes, patshanyng aitqanyna Qúdayynday senedi.
Tek, ózine senimdi, úly maqsaty bar erjýek azamat qana búnday jýiege qarsy shygha alady, - deydi.

Endi, osy din túrghysynda ózimizding elge oralsaq. Qazaq júrty dinge óte berik halyq. Qazaq ýshin dinning orny tórde. Biraq, qazaqtar 70 jyl boyy bolishevikterding kesirinen dinderin úmytyp, 1991 jyly tәuelsizdik alghannan keyin jaryghy sóngen dinin qayta jandandyrudy qolgha aldy. Sóitti de, shetelge din oqyp kelsin dep azamattardy oqugha ayanbay jiberdi. Biraq, psihoanalitik Erih Frommnyng aituynsha: dinning ólip, qayta jandanuy ol el ýshin óte qauipti. Sebebi, ol elding 90 payyz halqy original dindi eshqashan kórmegen, sondyqtan da ajyrata almaydy. Din oqyp kelem dep ketken jastardyng da original din qanday ekenin ajyrata almay, ne oqytsa sony oqyp keledi. - deydi.

Aytqanyna kelsipeske uәj joq. Sebebi, bizdegi shetelden din ýirenip kelemiz dep keten jastar óshken dindi qayta jandanuyna, elding ilgeri damuyna, eshbir ýles qosa almady. Kerisinshe tejeltti. Olar sózsiz, qúrannyng basynan ayaghyna deyin әrip-hәrpine deyin ainytpay jattap, qiraghattap oqudy ýirendi. Allanyng qay jerde ne degenin ýirendi. Biraq, eng negizgisi búl ýirengenin qay jerde qalay qoldanaryn, qalay týsinu keregin ýirene almady. Osy kýii qúry qúran, hadisterdi jattap keldi. Búl әli bergi jaghy. Eng qauiptisi, qay elde oqysa sol elding salt-sanasyn qosa әkeldi. Sóitti de, Týrkiyada oqyghandar týrikshe, Arabiyada oqyghanda arabsha, Mysyrda oqyghandar mysyrsha tәpsirley bastady. Ýirenip kelgen bilimine say kelmeytin qazaq últynyng salt-dәstýrin, yrym-tiymyn Allagha, qúrangha qayshy dep ózgerister engize bastady. Myng jyldan beri bir últty últ retinde, kórsetip túrghan asyl jol-joralghylar betashar, dombyra, jeti shelpek, ziyaratqa min taghyp, últty joyyp jiberuge shaq qaldy. Olardyng diny bilimimen qosa syrtqy týr-әlpetteri, qimyl-qozghalystary, qoghamda ózderin ústau mәneri de týbegeyli ózgeriske úshyrady.

Erih From aitady: Kózi ashyq, kókiregi oyau azamat ózin qoghamnan artta qaldyrmaytyn, ilgeri damytyp otyratyn, rasionaldy әri shygharmashyl ete alatyn jýieni tandaydy. Al, sanasynyng damuynda tejelip qalghan individ ótken shaqtaghy qarabayyr әri irrasionaldy jýieni tandaugha mәjbýr bolady. Búnday jýie sózsiz, adamnyng damuyn tejep, nadandyghyn kýsheytip, týbinde myng jyl búrynghy jýiening basynda túrghan túlghalardyng dengeyinde qalyp ketedi.

Mine, dindi tek til men sýiekke qondyrghan azamattar elge oralghanda dinnen habary joq júrtty jappay synap-minep Qúdaydyng qaharyna úshyraysyndar dep qorqytumen boldy. Búl da әli bergi jaghy. Endi, búl dinge úrynghandargha Erih From aitpaqshy sanasynyng damuynda tejelip qalghan eldegi myndaghan azamattar kep qosyldy. Ilim-bilimge esh qúmary joq, sanasynyng ósuin esh oilamaytyn azamattar jogharydaghy din ýirenip kelgenderding aitqandaryn aityp, istegenderin istey bastady. Sóitti de, arada 20 jyl ishinde zayyrly memleket orta ghasyr zamanyna bir-aq týsti. Múnday tәrtip, ústanymdardy ghylymda «irrasionaldy etika» dep ataydy. Yaghni, sanasynyng sýzgisinen ótpey, dúrys-búrysyn ajyratpay qabyldanghan tәrtip. Osynday irrasionaldy etikanyng kesirinen tis pastasy bola túra, misuәkti qoldanyp, ústara bola túra saqaldaryn ósirip, ainala tap-taza bolsa da balaqtaryn kesip, myng jyl búrynghy әdis-tәsilderdi qayta qoldana bastady.

Búnday dinshilderding istegen bylyqtaryn aita berse tandy tangha atyryp aita berse bolady. Ony kózi ashyq azamat ózi-aq aitpasa da kýndelikti ómirde kórip jýr. Eng ayanyshtysy, búnday soqyr dinge elding betke ústar azamattary, asyl elitasy bop sanalyp kelgen kóptegen әnshi-jyrshy, sportshylary úryndy. Olardyng artynda túrghan júrt olargha Qúdayynday senip, olarmen qosa úryndy.
Osylaysha, 70 jyl boyy kommunistterding ezgisine tótep berip, zorgha qútylghan qazaq eli shetelden din oqyp kelgenderden joghaltqanyn tauyp, eskirgenin janartyp, elding bolashaghyn jarqyratamyz dep ýmittenip otqanda, kerisinshe kommunistterden jýz ese qiyanat kórdi.

Qoghamdaghy biylik tarapynan bolghan әdiletsizdikterdi «Barlyghy Allanyng qalauymen bop jatyr, Alla synap jatyr, jazalap jatyr, barlyghy niyetke berilip jatyr» dep «pan-deterministtik» kózqarasty jappay taratyp jiberdi. Pandeterminizm degenimiz – eshbir qimyl, is-әreket Allanyng qalauynsyz bolmaydy. Barlyq qúbylysty Alla istep otyr degen maghyna beredi. Álbette, ghylym pandeterminizmdi dúrys dep qabyldamaydy. Oghan tek sauaty joq dinge úrynghandar ghana imanynday senedi. Óz kezeginde búl pandeterministtik kózqaras dinge senetin júrttyng qoghamdaghy oriyentasiyasyn ózgertip, «reseptivti» qylyp jiberdi. Yaghni, barlyq adamgha kerek nәrseler (mahabbat, mativasiya, oi, bilim, rahat kýi, materialdy jaghday) «syrttan» beriledi. Búnday oriyentasiyadaghy adam dinshil bolsa kerek nәrsesin tek Qúdaydan kýtedi. Tek, qúlshylyghyndy mýltiksiz oryndasan, tәrtipti bolsang boldy. Biraq, ózine kerek nәrsesine qol jetkizu ýshin esh әreket etpeydi.

Ázirshe, bizding qoghamda pan-determinizm órship túr. Sanagha qozghalmastay etip, sinip qatyp qalghan. Onday kózqarastan shyghu әlbette qiyn, biraq bolady.

Mine, aqyr ayaghy, osynday dindegi shatasyp ketken qarama-qayshylyqtardyng sebebinen kitap oqyghan keybir azamattar dinge degen kózqarastary ózgerip «din degen adamdardy manipulyasiya jasau ýshin ghana oilap tabylghan» degen týsinik qalyptastyra bastady. Biraq, búl da tyghyryqqa aparatyn jol ekeni sózsiz. Al, «jóni týzu oriyentasiya qanday bolady, din adamgha ne sebepti kerek jәne original dindi qalay tabamyz» degen mәseleni kelesi jolgha qaldyrayyq. Ázirshe dinnen shyqpay qoya túrynyzdar.

Amangeldi Meyrambekúlynyng facebook paraqshasynan

Abai.kz

9 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1391
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2184
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2206