Júma, 22 Qarasha 2024
46 - sóz 3294 0 pikir 2 Shilde, 2019 saghat 10:43

"Qúldyq sanamdy kýnde tamshylap syghyp jýrmin"

Maghan ruhany avtoriytet Gerolid Karlúly bir kýni:
- Qúldyq sanamdy kýnde tamshylap syghyp jýrmin - dep, qoyyp qalmasy bar ma.

Aryq sóileuding de reti bar ghoy degenmin sonda. Sebebi ol uaqta - kezinde partiyanyng naghyz mishayqau qyzmetinde bolghandardyng ózi kóldey maqalalarynda әldeqashan azat ekenin menzep, aqyr ayaghy basqalardy qúldyq sanadan shyqpady dep aiyptap jatqan. Onyng qasynda Gerolid Karlúly jýieden әbden tayaq jegen adamnyng balasy ghoy. Siz әlimsaqtan azat bolarsyz, al myna sóziniz - qarapayym adam renomesin nyghayta týsu ýshin shyghar dep oiladym. Qariyalyq erkelik dep. Kýpirlik eken.

Sebebi qúldyng «azatpyn!» dep aiqaylauy birden erkin adamgha ainaluyna tipti jetpeydi eken. Qúldyq sana - ol jyldar boyy refleks dengeyinde sinip dert.

Mysalsyz bolmasyn. Osy Feysbukte kórinisteri jyrtylyp-ayyrylady. Keng taraghany - inversiya prinsiypi.
Aytalyq, «qoldamasang - jausyn» prinsiypi. Últshyldar men namysqoylardyng at qylyp mingen prinsiypi. Erikti adam basqanyng qoldau-qoldamauynan da erkin boluy kerek qoy.

«Biz jәne biylik» gradasiyasy. Solshyldardyng sýiikti ústanymy. Bolishevizmning salqyny. Bolishevikter kezinde sәikesinshe - bolishinstvo bolu ýshin biylik úghymyn abstraksiyalap bólgen ghoy. Sol jamandaghan biylik bir kýni ózi bolyp shygha kelgende, bәri de kesh bolghan. Endigәri taghy da jana kózqaras ýshin әbden ashyqqan Tambov mújyghy aiyrgha týireytindey kóringen. Sondyqtan, jenis ýshin jazyla salghan arzanqol uaqytsha ritorika әri qaray qalyp qoyghan. Endi «halyq pen biylik» úghymynan eshkimning airylghysy joq.

Renegattyq. Jem jegen astaudy tanymay ketu. Keshe qyzmette boldyng - qarang kórinbedi. Býgin qyzmetten quyldyn, endi kelip sarnaysyn. Búlardy «tizgin ózinde de boldy ghoy?» dep toqtatugha bolady. Biraq toqtaugha óresi jete bermeydi.

Memleketting tek vertikal úiymdasuyn ghana biletinder. Olar eldi bastyq pen baghynyshty negizinde ghana ústaugha bolady dep oilaydy. Árkim aqygha jasaymyn dep alghan júmysyn bitirip, eshkimge baghynbay, eshkimge bastyq bolmay ómir sýru modelining bary qaperine de kirmeydi. Naryqty tek týsinde kórgen kertartpalar.

Múnday mysaldar kóp. Toqeteri, qúldyq sana turaly bireuge birdene aitatyn bet joq. Beligerge qaraghanda әldeqayda azat boluy tiyis ózim әli tamshylap syghyp jýrmin. Basqalar syqpasa da janbyrlatyp jýr.

Jastar jasasyn.

Morali: temeki tartpandar.

Erlan Ospannyng facebook paraqshasynan

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1462
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3229
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5303