«Adam neni kóp oilasa, týsine sol kiredi» deytin bir kerauyz dosym. Sony әulie me dep qoyamyn qazir. Sebebi songhy uaqyttary mening týsim «әrlenip» keledi. Kәdimgidey «sәndenip» keledi. Ghajap! Kóretinim: keng saray, asta – tók dastarhan, shikireygen sheneunik. Ózim de osal emespin. Solardyng ishinde shalqyp jýremin.

Sizderge bir qyzyq aitayyn, týs ekenin bilip jatsam da kózimdi ashqym kelmeydi – au, ashqym kelmeydi. Óitkeni júmsaq kreslo men buda-buda aqsha kózimdi ashqan mezette - aq meni «tastap» ketetinin jaqsy bilemin. Mýmkindikti paydalanyp qalghym kelip qansha tyrashtansam da, jayshylyqta, qisaya ketsem júmyla ketetin badyraq kózim, jaryq әlemdi kórgisi kelip «qúshtarlyghy» oyana ketedi. Oghan mening jynym qozady. Maghan salsa myna dýniyening «týrin» kórgim kelmeydi. Ókpelimin.

Sonymen aitqym kelgeni: songhy kezdegi týsterim ýndi men kәris serialdary sekildi shúbatylyp jatpaydy, naq pa naq, dәl me dәl! Sensenizder, búl týsterim maghan kәdimgidey ýmit syilap, jigerimdi janyp, mýgedek bolyp qalghan «armanymdy» ayaghynan tik túrghyza bastady. Tfә-tfә! Bayaghyda kim kóringen, bolmashy nәrseler týsime kirip mazamdy alatyn. Olardan qatty sharshaytyn edim. Tipti toruyldap my qyrtysynan shyqpaghasyn, týsti jaqsy joridy-au degenderden syr tartsam, bәzbir sheneunikter tәrizdi, birining auzyna biri týkirip qoyghanday: «oybay, kelesheging jarqyn, bolashaghyng keremet, seni ýlken quanysh kýtip túr, shyda – shyda!» dep aqshamdy qaqshyp alyp, arqamnan qaghyp-qaghyp shygharyp salady. Men bayghús sol keremet kýnderin qanshama kýttim?! «Týs týlkining boghy» dep ózimdi - ózim júbatqan kýnderimde esimde. Biraq jetispeushilik, kedeyshilik qyr sonymnan qalmay qoydy. Songhy kezdegi qymbatshylyq tipti esengiretip jiberdi...Aylyghym shaylyghyma sýt qatugha jaramay qaldy....

Sóitip jýrgende, «Itting iyesi bolsa, bórining tәnirisi bar» degen ras bolyp shyqty. Keremet týster kóre bastadym. Býgingi telearnalar sekildi birin-biri qaytalau atymen joq... Ánshi – biyshi, júldyz - qúndyz degendi mýlde kórmeymin. Beypilauyz jurnalist, jalanashtanghan biykeshter de menen aulaq. Ony aitasyz, beykýnә qazaqtardy baurap alghan sheteldik teleserialdar, mening týsimning qasynda jip ese almay qaldy. Kóretinim: tyn, sony týster... Eng basty keyipker ózim...

...Birde qarnym shertiyip, búghaghym búltiyp, sausaqtarym byrtiyp, semizdikten tynqiyp at shaptyrym ofiste ministr bolyp shirenip otyramyn. Manayym qúrday jorghalaghan nókerler. Bәri auzyma telmirip qaraydy. Kedeylikting dәmin bir adamday tatqan janmyn ghoy, «halyqtyng túrmysy qalay? Qymbatshylyq beleng alyp ketken joq pa? Baqylandar! Qadaghalandar!» dep aitqym keledi, biraq, semizdikting saldary ma, ýnim shyqpaydy. Ózim toq bolghasyn, maghan qoghamda bәri bay, shat-shadyman tirshilik keship jatqanday kýige týsemin. «Qatty aityp bireulerdi ókpeletip alamyn ba» dep jәne qorqamyn. Júmsaq kreslony taghy qimaymyn. Osy men nege jamandyq shaqyryp otyrmyn dep, ózimdi kýstәnәlap jatyp oyanyp ketemin. Oyana sala barmaghymdy tistep, әlgi jasaghan qylyghyma ókinemin kelip...

Endi birde ailyghy joghary deputat bolyp Mәjiliste jýremin. Áy, ol jerde jýrgen keybir myrzalargha ókpem qara qazanday edi ghoy, nesin jasyrayyn. «Shirkin, men deputat bolsam, býiter edim, sýiter edim» dep talay mәrte synaghanym bar. Endi mine, sәti kelip túrghanda, qoghamdaghy jogharygha beymәlim jayttardy kóteretin sәt tughanyn sezemin. Biraq, beymәlim bir kýsh, keri tartyp, bayaghy batyrlyqtyng biri qalmay tym-tyraqay qasha jóneledi. Aqyrynda sabyrly, tózimdi bolugha tyrysamyn.

Memlekettik tilding janashyry bolyp, «qazaq tili ýshin jan qúrban!» dep jýrgen basym, keyde deputattyq saualdy ózgeler týsinbey qalmasyn dep resmy tilde joldap jiberemin. Múnsha qorqaq, su jýrek bolarmyn ba? Tipti kólenkemnen qorqatyn jaghdaygha jettim. Álde deputattyq mandattyng bir bәlesi bar ma?

Zang jobasynyng keybir tarmaqtaryn jýregim qalamay túrsa da, dauysqa salyp jibergende, qarsy tarapty qoldap túrghanymdy kórip, tang – tamasha bolamyn. Basymdy shayqap jatyp oyanyp ketemin. Oyana sala ózimdi jerden alyp, kórge salamyn...

Kórgen ghajap týsterimning biri oblys әkimi bolyp jýrgen kezim. Pay-pay-pay! Aq degenim alghys, qara degenim qarghys! Olardyng talay bylyghy men shylyghyn, kemshiligi men jetistigin biletin qara halyqtyng ókili bolghandyqtan, onday isterden aulaq boludy kózdep, ózime - ózim syn kózimen qarap qoyamyn. Áytse de, memleketting qarjysyna salynghan nysandardy óz ailyghyma saldyrghanday lentasyn kesip, el nazary týsetin, elbasy qatysatyn iri óndiris oryndaryn aituly merekelerding túsynda jarnamalaghandy janym qalap túratynyn jasyrghym kelmeydi. Aragidik aitys úiymdastyryp, maqtau sóz estigim kelip túratynyn qaytersin! Bayaghy boyymdaghy ójettik, halyqqa, júrtqa degen ayaushylyq qayda ketkenin bilmey ang – tang bolyp oyanamyn.... Oyanghasyn, jau ketkesin qylyshty tezekke shapqannyng haline týsemin...
Kýnde kóretinim osy tektes týster. Qalanyng bir shetinde alty balammen ýy jaldap jýrgen basym, kózim ilinip ketse kóp qabatty kotedjding baspaldaghynan týsip kele jatamyn keyde. Sonday sәtterde japyrayghan tam ýilerding súlbalaryn kózim shalyp qalatyny bar. «Áy, mynaday, jerkepelerde de kórtyshqan qúsap key adamdar pәter jaldap túryp jatyr ma? Gýldengen zamanda búlary nesi?» dep qalyng oigha ketetinimdi qaytersin. Sosyn bylay shygha bere: «әlgi kórgenderim eles bolar, jerining asty men ýsti baylyqqa toly elimizde oghan jol joq!» dep ózimdi – ózim júbatyp jatyp oyanyp ketemin. Oyana sala ózim jaldap túryp jatqan ýiding súrqynan shoshyp kózimdi júma qoyamyn....

Naghashybay Qabylbek

"Qazaqstan dәuiri" gazeti

Abai.kz