ALMATY. 8 shilde. QazAqparat /Erlik Erjanúly/ - Qyrghyz Respublikasy ýshin aghymdaghy jyldyng 30 qazanynda ótetin Preziydent saylauynyng manyzy óte zor.

Memlekettik damu jolynda búrynghy kenestik respublikalardyng ishinde birinshi bolyp parlamenttik basqaru jýiesin tandap alghan búl eldegi әleumettik-ekonomikalyq jәne sayasy ahualgha qazir әrkim әrtýrli bagha berude. Biz osyghan oray Qyrghyz Respublikasynyng búrynghy Syrtqy ister ministri,  Jalpyúlttyq kongress jetekshisi, sayasy ghylymdar doktory Alikbek Jakshinkulovty әngimege tartqan edik.

- Alikbek Jakshinkulúly, Qyrghyzstandaghy Preziydent saylauynyng dýrmegi endi ghana bastalghanyna qaramastan keybir búqaralyq aqparat qúraldary  ýmitkerler turaly әngime qozghay bastady. Búl turaly Sizding kózqarasynyz qanday?

- Qazirding ózinde Preziydent bolghysy keletinderding qarasy 20-dan asty. Olardyng tәjiriybesi, bilimi, sayasy kózqarasy men ústanymy әrtýrli dengeyde.  Búl  jershildik pen traybalistik kónil-kýidi  kýsheytui mýmkin degen  qaupim bar. Áytse de, men oilaymyn, qyrghyz eli layyqty Preziydentti tandaydy. Oghan aqyly da  parsaty da tolyq jetedi. Olar qanday jaghday bolmasyn, eng aldymen,  tynyshtyq pen tatulyqty qalaytyny anyq.

- Memlekettik basqaru jýiesindegi ózgeristerden keyin, elding ishki jәne syrtqy sayasatynda qanday da bir jana ózgerister boluy mýmkin be?

ALMATY. 8 shilde. QazAqparat /Erlik Erjanúly/ - Qyrghyz Respublikasy ýshin aghymdaghy jyldyng 30 qazanynda ótetin Preziydent saylauynyng manyzy óte zor.

Memlekettik damu jolynda búrynghy kenestik respublikalardyng ishinde birinshi bolyp parlamenttik basqaru jýiesin tandap alghan búl eldegi әleumettik-ekonomikalyq jәne sayasy ahualgha qazir әrkim әrtýrli bagha berude. Biz osyghan oray Qyrghyz Respublikasynyng búrynghy Syrtqy ister ministri,  Jalpyúlttyq kongress jetekshisi, sayasy ghylymdar doktory Alikbek Jakshinkulovty әngimege tartqan edik.

- Alikbek Jakshinkulúly, Qyrghyzstandaghy Preziydent saylauynyng dýrmegi endi ghana bastalghanyna qaramastan keybir búqaralyq aqparat qúraldary  ýmitkerler turaly әngime qozghay bastady. Búl turaly Sizding kózqarasynyz qanday?

- Qazirding ózinde Preziydent bolghysy keletinderding qarasy 20-dan asty. Olardyng tәjiriybesi, bilimi, sayasy kózqarasy men ústanymy әrtýrli dengeyde.  Búl  jershildik pen traybalistik kónil-kýidi  kýsheytui mýmkin degen  qaupim bar. Áytse de, men oilaymyn, qyrghyz eli layyqty Preziydentti tandaydy. Oghan aqyly da  parsaty da tolyq jetedi. Olar qanday jaghday bolmasyn, eng aldymen,  tynyshtyq pen tatulyqty qalaytyny anyq.

- Memlekettik basqaru jýiesindegi ózgeristerden keyin, elding ishki jәne syrtqy sayasatynda qanday da bir jana ózgerister boluy mýmkin be?

- Ótken 20 jylda  Qyrghyzstannyng sayasaty kóp tarapty bolyp keldi.  Biraq odan jaqsy nәtiyje shyqpady. Ýmit aqtalmady. Odan eldin, halyqtyng imidji ýlken zardap shekti. Qazir últtyq kongrestegi 19 partiyanyng ókilderi 1 tarapty syrtqy sayasat bolsyn dep otyrmyz. Qazaqstanmen jәne Reseymen tyghyz baylanysyp elaralyq abyroyymyzdy, jauapkershiligimizdi kóteruimiz qajet.  Bir tarapty syrtqy sayasat ústanudyng biz ýshin manyzy óte zor.  Aldaghy uaqytta  Qazaqstanmen yqpaldastyq ýderisterdi barlyq jaghynan jýrgizu kerek. Meyli ol  sayasi, ekonomikalyq, әleumettik, mәdeny salalarda bolsyn.  Bizding búl ústanymymyzgha býkil el qoldau kórsetude.  Óitkeni bauyrlas Qazaq elimen bizdin  tarihymyz, mәdeniyetimiz, ekonomikamyz әbden tyghyz baylanysqan. Eger endi anda-múnda alandamay Qazaqstanmen barlyq mәselede yntymaqtassaq, onyng ong nәtiyjesin kóru ýshin úzaq kýtuding qajeti bolmaydy.

- Memleketting búghan deyin ústanyp kelgen kóp vektorly sayasatynan birden bas tartuy onay bolmasy anyq. Búl oiynyzdy taghy da tarata týsseniz jaqsy bolar edi.

- Kóp tarapty sayasattan bir tarapty sayasatqa kóshuding negizgi 2 sebebi bar. Birinshisi, qazir Reseyde 1 milliongha juyq, al Qazaqstanda 300 myng qyrghyzstandyq enbek migranttary bar.  Olar ózderining otbasy men tuys-tughandaryna jylyna 2 milliard dollardan astam qarjy saluda.  Ekinshisi, men jogharyda aityp kettim biz  qazir sayasi, ekonomikalyq, әleumettik jәne mәdeny jaghynan bir-birimizben bite qaynasyp kettik.  Bizdin  ortaq tarihymyz   ben mәdeniyetimizding bayypty túghyry bar.  Birpolyarly sayasat  ózge eldermen yntymaqtasudan bas tartudy bildirmeydi.  Mәselen, Úlybritaniya men Izraili AQSh-tyng strategiyalyq odaqtasy sanalady.   Alayda búl olardyng ózge  eldermen  yntymaqtasuyna kedergi keltirip otyrghan joq. Qyrghyzstan bir mezgilde 2 ýstelge otyrugha úmtylmauynyng kerektigin týsinui kerek.

Qyrghyzstandaghy sayasi, ekonomikalyq ahual qazirgi tanda onsha emes. Túraqtylyq bolyp, seriktesterimiz  ekonomikalyq jәrdem beretin bolsa  jaghdaymyz tez  onalady. Sondyqtan memleket, el ýshin jaqsy ister jasauymyz kerek. Qazir qarama-qayshylyqtar kóp. Últtyq kongress túraqtylyqty saqtayyq, qanday sayasi  kózqarasta bolsaq ta bilimimiz ben biligimizdi  qyrghyz memleketinin  damuy men ósui jolyna salu kerek degen oidy aityp jatyrmyz.

- Saylaudan keyin qanday ózgeristerdi kýtesiz?

- Elde әrtýrli  partiyalar men toptar bar. Týrli sayasy kózqarasty ústanyp keybiri jershildikti, rushyldyqty qozdatugha tyrysuda. Islam dinining atyn jamylyp elge iritki saludy  kózdeushiler de joq emes. Sol sebepti  Últtyq kongress ózara synnan qoghamdy nyghaytugha úmtylu   iydeologiyasyn jýrgizude.   Endi elding әrbir azamat  ózderi de oilanuy tiyis. Damu men ósip-órkendeu jolyna  týsu ýshin bәrimiz bir jennen qol, bir jaghadan  bas shygharugha úmtyluymyz kerektigin ózimiz ghana sezinip qoymay, basqalardy da soghan sendire biluimiz qajet. Oghan bizding mýmkindigimiz bar.

- Eger Siz Preziydent bolsanyz ne ister ediniz?

- Eger men Preziydent bolsam birinshiden, elge tynyshtyq ornatyp, diplomat retinde jershildik pen  últaralyq jikshildik mәselesin sheshuge kýsh salatyn edim. Ekinshiden,  ekonomikany jolgha salar edim. Bizge endi óz isimizdi jasaugha dayarlyq kerek. Qyrghyzstanda óz   ekonomikasyn qúrugha tolyq mýmkindik bar. Mәselen auylsharuashylyghy, engergetika, tau-ken isi, turizm   siyaqty negizgi 4  baghytta  ýlken isterdi jasaugha bolady. Álbette búdan bólek taghy bir ýlken mәsele bar. Ol - mәdeniy-gumanitarlyq damu salasy.  Onda da kóp isterdi jasaugha bolady.

- Qyrghyz halqy men biylik jýiesi 2005, 2010 jylghy tónkeristen qanday  da bir sabaq ala aldy ma? Eger aldaghy preziydenttik saylau әdil jәne ashyq ótpese halyq taghy ereuil jasap, kóshege  shyghuy mýmkin be?

- Áriyne. Meninshe halyq ta, biylik te 2005, 2010 jyldardaghy qayghyly oqighalardan  ýlken sabaq aldy. Ádildik pen tendik aldaghy kýnde memleketting basty tiregi bolmaq.  Eger saylau taza, әdil ótpese halyq taghy da kóshege shyghuy mýmkin. Endi barlyq mәsele saylaudyng әdil ótuine baylanysty bolyp túr. Degenmen, búl saylau búghan deyingi saylaulargha qaraghanda asa tartysty bolmauy mýmkin. Óitkeni 2010 jylghy sәuir aiynda belgilengen ótpeli kezende  elimiz Preziydenttik basqaru jýiesinen Parlamenttik basqaru  jýiesine kóshti. Sondyqtan Preziydentting ókilettigi  shektelip, Parlamentting qúzyry kýsheydi. Búl halyq qalaulylarynyng ózine jýktelgen senimin aqtauyna ýlken yqpal etpek.

- Ýmitteriniz tolyq aqtalsyn! Ángimenizge rahmet!