Týrkistan men Qazaq avtonomiyasynyn, Qazaq avtonomiyasy men Batys Sibir ólkesining shekarasyn anyqtaytyn memlekettik komissiya qúrylghan tústa «Enbekshi qazaq» gazetining 1924 jylghy 28 qazandaghy sanynda Á.Bókeyhanov ózining «Qazaq qansha?» atty maqalasynda:

Týrkistan men Qazaq avtonomiyasynyn, Qazaq avtonomiyasy men Batys Sibir ólkesining shekarasyn anyqtaytyn memlekettik komissiya qúrylghan tústa «Enbekshi qazaq» gazetining 1924 jylghy 28 qazandaghy sanynda Á.Bókeyhanov ózining «Qazaq qansha?» atty maqalasynda:

«1914 jyly Russiyadaghy bar adam 161 million 700 myng bolatyn. Ol jyly qazaq qansha edi? 1896, 1907 jyly on jyl aralatyp Kókshetau uezindegi qazaqty eki qayta eseptegen. Osy eki esepti ózara salystyrsaq, qazaq ósimi jalpy adam balasynyng ósiminen artyq kórinedi. Qazaqta bir jylda eki jýzge ýsh adam qosylyp ósedi desek, 1914 jylghy qazaqtyng sany 6 million 470 myng bolghan bolady.
Soghys bastalghannan beri 10 jyl ótti. Sonda qazaqtyng on jylghy ósimi 979 myn. 1917-1921 jyldarda Alash elin sýzek jaylady. 1917 jyly Týrkistan, 1921 jyly Qazaqstan jútady. Asharshylyq boldy, adamdar ashtan óldi. Sonda qazaqtyng 10 jylghy ósimi óldi desek, osy kýni qazaq 6 million 470 myng bolady. Sýzekten, ashtan ólgen adam sany 70 myngha esep desek, ólikti kóbeytken de, osy kýngi qazaq sanyn azaytqan da sol esep bolady. 6 million 470 mynnan 970 myng adam ólse, búl ózge sózben aitqanda jýzden jýz adamgha shaqqanda on bes adam ólgen bolady. Búl ne? Búl mynau Alashtyng jayynda elinde ashy bar, toghy bar, auruy bar, sauy bar, 20 ýiden 15 adam óldige esep bolady.
Qazaq ótirik aitsyn, esepshi (búlarda Á.Bókeyhanov asharshylyqtyng qúrbandaryn kemitip jazghan Kenes hatshylaryn menzep otyr - T.K.) kór soqyrsha jerdi qarmap, esebin dúrys jaza almasyn, sonda da osy kýngi Týrkistan men Qazaqstannyng qazaghy (múnda Búqara men Hiua qazaghy joq 6 million 470 mynnan kem emes», - dep jazdy.
1921 jylghy 16 qarashada «Novyy miyr» jurnalyndaghy A.Baytúrsynovtyng shaghyn maqalasynda asharshylyqtyng sebebin jútpen, maldyng kóktayghaqtan qyryluymen, qystyng erte týsuimen, pishenning jetispeuimen, jayylymnyng tarlyghymen týsindiredi. Ekinshi sózben aitqanda, qazaqtardyng qyryluyn tabighattyng qolaysyz qúbylysynyng saldarymen týsindirmek bolady. Búl sózsiz Kenes baspasózindegi «qyrnau», «sosializm iydeyasymen sәikestendiru» әreketterining jemisi-tin. Mústafa Shoqayúly múny óte alghyrlyqpen angharypty. Ol búl maqalany A.Baytúrsynov jazbaghan, al jazghany ras bolsa, ony bógde bireuler «sosialistik realizm» qalybyna salyp iygen dep tújyrymdaydy. Onyng esesine sol kezde el arasyna belgili «Qazaqtardyng Leninge haty» degen qújatta Ahmet Baytúrsynov qalamynyng taby bar ekendigin senimdilikpen atap kórsetedi.
Rasynda, búl óte sauatty jazylghan qújat.
Onda 1920 jyldyng ózinde isherge - asy, kiyerge - kiyimi joq qazaqtar arasyn ashtyq jaylaghany, adamdardyng it etin jeuge, balalaryn satugha deyin barghany, әiteuir ashtan ólmeuding amalyn qarastyryp, dalbasa tirshilik keship jýrgendigi ashyna jazylady.
Ashtyqqa qarsy shara qoldanyp, oilasu, úiymdasu qajettigin kórsetip, M.Dulatov pen J.Aymauytov «Qazaq tili», «Aq jol» basylymdarynda maqalalar jariyalady. (Dulatov M. «Ashyqqan el hәm Semey azamattary», «Qazaq tili», 1922, 18 nauryz, «Ashtyq qyrghynnan qaytsek qútylamyz?», «Aq jol», 1922, 12 tamyz). Al respublikada búl jyldary úiymdastyrylghan mәdeny sharalardy J.Aymauytov «Oba uaqytyndaghy toy» dep atady. 1922 jyly Halyq Aghartu Komissariaty men respublika Kommunistik partiyasy Orynborda jazushylar siezin ótkizbek bolghanda, J.Aymauytov: «...qazir toylaytyn zaman ba, halyqtyng 2/3 bóligi apatqa úshyraghan. Qazaqstan ýshin múnday auyr kýnderde qazaq әdebiyetin jaqsartu turaly sóz qozghau, jospar jasap, meyramdyq әngime jýrgizu mýmkin be? Bәrin qoyyp, ashtyqpen kýresuge kýsh salu kerek. Múnday siezd ótkizu júrttyng bir bóligi ashtyqtan ólip jatqanda, onyng ekinshi bóliginde toylaumen birdey», - dep basa jazdy. Rasynda da, ashtyqtan kózi túmandanghan adamdy әdebiyetti jaqsartugha shaqyru aqylgha siymsyz-aq edi. Múny qazaq ziyalylary jaqsy týsindi. Respublikadaghy ashtyq jayyn olar 1921 jyldyng sonynda ótken II jalpyqazaq Kenester siezinde de kótergen bolatyn. Mәselen, búl siezde M.Áuezov ashyqqan halyqqa Semey guberniyasynan erikti týrde mal jinau josparlanghanyn aitty.
Alapat ashtyq qarsanynda últ janashyrlary kýizelgen elge qolúshyn beru maqsatymen Semeyde «Janar» atty úiym qúrdy. Úiymnyng negizgi maqsat-mindeti - qarapayym halyqqa kómektesu, últ bostandyghy jolyndaghy jastardy qamqorlyqqa alyp, bilimge, sayasatqa tartu boldy. Búl haqynda M.Dulatov «Abay» jurnalynda tómendegishe jazdy:
«...Ash, jalanash qazaq-qyrghyz bauyrlargha júrttan jetkilikti jylu jinap, ruly elimizdi ólimnen saqtap qalu maqsatymen Semey oblysynyng Alash qalasynda qazaq komiyteti hәm jastardyng «Janar» atty úiymy basshylyq etip, qauym jasady. 5 nauryzda qauym ortasynan is basqaratyn bes kisilik komiytet saylap shyghardy. Qauymnyng bastyghy - Álihan Bókeyhanov, kómekshisi - Múqash Poshtayúly boldy. Komiytet tóraghasy - Mirjaqyp Dulatov, orynbasary - Jýsipbek Aymauytov, hatshysy - Múhtar Áuezov... Mәjiliste 7000 somday jylu jinaldy. Komiytet qazir iske kiristi» («Abay» jurnaly, 1918, №3).
1922 jyly 9 nauryzda Semeyde qazaq ziyalylary: Ghabbasov, Dulatov, Aymauytov (jinalys tóraghasy), Sәtbaev, Túrghanbaev, Núraliyn, Sәrsenov (hatshy), Múzdybaev, Aytbaev, Ysmaghúlovtardyng qatysuymen jinalys ótti. Qazaq azamattarynyng jalpy jinalysynda eki mәsele:
Qazaq tilin mekemede qoldanu turaly jasalghan joba jәne ashyqqan elge jәrdem beru sharasy qaraldy. Birinshi mәsele boyynsha Aymauytov pen Túrghanbaevtyng jasaghan jobalary qaralyp, az qosymshalarmen qabyl alyndy. Ekinshi mәsele boyynsha Dulatov bayandama jasady. Bayandamasynda ol Qazaqstanda Semey guberniyasynan basqa guberniyalar ashtyq qúshaghynda ekendigin, ashyqqan elderding qayghyly halin, ashtyqtan qútqarugha hýkimet jәrdemi jetpeytindigin, el qyrylyp jatqanda bir guberniya isimen ghana shúghyldanyp otyru jan ashymaghandyq, azamattyq boryshyn atqarmaghandyq, tarih aldynda ýlken qylmys ekendigin basa aitty. Dulatov jobasy qabyldandy.
Búl joba boyynsha:
«Qazaqstannyng keng dalasynda eling bytyrandy, jeri temir joldan shalghay bolghandyqtan, qazirgi hýkimetting ashtar komiyteti arqyly bergen jәrdemi qazaq halqyn ashtyqtan qútqarugha anaghúrlym jetpeydi. Mýmkin emes. Sondyqtan qazaq halqyna jәrdem beru sharasy basqasha boluy kerek. Qazaq jiylysynyng pikiri boyynsha ol shara: qazaqtyng mindetti qyzmetkerleri biyleytin airyqsha jәrdem komiytetin ashu, komiytet mýsheleri hәm tilengen qazaq azamattary elge shyghyp, júrtty kómek beruge ýndep, barlyq halyqty osy júmysqa kiristiru, óz erkimen beretin jәrdemin jii, yaghny sauynday, astyqtay, kóliktey hәm basqa týrli. Jinalghan nәrselerdi ashyqqan elderge tótesimen qyrmen jetkizu. Ash halyqty keruen jasap, Qazaqstannan Týrkistannyng toq guberniya, uezderine kóshiru.
Ýstimizdegi jalpaq el apatqa úshyrap, kýizelip jatqan auyr jylda enbekshil qazaq azamattary atqa minbey tek jatudy әleumet aldynda zor qylmys dep biledi. Sondyqtan kindik ókimetten tezirek rúqsatyn ótinedi:
1. Semey guberniyasynda qazirgi ashtar komiytetinen basqa, ashyqqan elge óz túsynan jәrdem beretin airyqsha qazaq komiytetin jasaugha;
2. Ol komiytetting is qylatyn audany Semey, Aqmola hәm ashyqqan guberniyalar bolugha;
3. Búl jolda qyzmet qylugha tilengen yaky qazaq jiylysy kerekti dep tapqan azamattardy partiya hәm sovet qyzmetterinen bosatugha.
Sóitip 10 nauryzda búl telegramma guberniyalyq atqaru komiyteti arqyly tómendegi adresterge jiberdi:
1. Orynbor, Qazaqstan Kindik Atqaru Komiytetine;
2. Qazaqstan ashtargha jәrdem berushi Kindik komiytetine;
3. Mәskeu, Reseylik Kindik atqaru komiytetine;
4. Russiyalyq ashtargha jәrdem berushi Kindik komiytetine.
Ashtargha kómektesu komiytetinen jogharyda aitylghan sharalardy iske asyrugha rúqsat alghan últ ziyalylary naqty iske kirisedi. Búl iste M.Dulatov pen J.Aymauytov erekshe belsendilik tanytty. Tarih ghylymdarynyng kandidaty S.Imanbaeva osy taqyryp boyynsha zertteu maqalasynda Jýsipbek Aymauytovtyng tómendegi sózderin keltiredi: «Mal jinay bastaghanda, osy mal asharshylyq elge aman jete me? Múny kim aparady? Ne ondaghy, ne múndaghy elge joq әrkimning auzynda ketedi ghoy, dep - uayymdaushylar da boldy. Senimdi kisi basshy bolyp aparmasa, mal bergen elding kónili daulamaytyndyghyn, maldyng aman jetui qater ekendigin oilap, mindet auyr bolsa da M.Dulatov ekeumiz basty bolugha razylyghymyzdy bildirdik. 23 iilide 516-shy nómirli telegrammamen Komissiya bizding baruymyzgha razy bolyp, jýruge qam qaldyq. Ýsh kýnnen keyin guberniyalyq komissiyadan 2-shi telegramma aldyq: alghashqy top malmen jýrudi maghan tapsyryp, M.Dulatovty basqa uezding maldaryn jinaltu qyzmetine qaldyrypty...» («Aqiqat», 2000, №6,68-69 b.).
Búl nauqannan Mendeshev, Jangeldiyn, Seyfullin ispetti avtonomiya basshylary tys qaldy. Múnyng ózi basshylardyng el ishindegi bedelin týsirdi. Qazaq oqyghandary ashtargha mal, azyq-týlik jinaumen el aralap jýrgende pәueskemen seruen qúryp, qyz aittyryp jýrgen «belsendi bolisheviyk» qayratkerler de tabyldy. Múnyng barlyghyn halyq bilip kórip otyrdy. Týsken bedelin qalpyna keltiruding qamyn qarastyryp, «Alashordanyn» kósemderin kenes ókimetine qarsy astyrtyn әreket jasady-mys degen jeleumen Álihan Bókeyhanov pen Mirjaqyp Dulatovty týrmege qamady», - dep jazady belgili alashtanushy ghalym Túrsyn Júrtbay «Júldyz» jurnalynda jariyalanghan «Úranym-Alash!» atty seriyalyq maqalalarynda (2009 j.).
Tergeushilerding 1921-1922 jyly «astyrtyn kontrrevolusiyalyq - últshyl tónkeris úiymdastyru ýshin, Týrkiyadan astyrtyn kelgen Ánuar Pasha men Zaky Validovtyng basmashylaryna qosylu ýshin qazaq әskerin jinap, el-júrtty soghan ýgitteu maqsatymen qyrgha shyqqan, - degen bopsasyn joqqa shyghara otyryp, M.Dulatov búghan eshkimning atyn atamay, sypayy ghana:
«1921 jyly Torghay, Yrghyz, Qostanay uezderindegi Oral guberniyasynyng biraz bóligindegi túrghyndar ashtyqqa úshyrady. Men Semeydegi «Qazaq tili» gazeti arqyly birinshi bolyp, qyrdaghy audandardyng temirjol torabyna 400-500 shaqyrym qashyqtyqta jatqandyghynan da jәne túrghyndardyng shashyranqy ornalasqandyghynan da memlekettik kómekting olargha tolyq jetpeytindigin aityp, barlyq qazaq qyzmetkerleri atqa minip, el aralap salauat-sauyn (dobrovolinye pojertvovaniya) jiiy kerektigi, jinalghan maldy qyr arqyly ashtyq jaylaghan audandargha tura aidap aparudyng әldeqayda tiyimdi bolatyndyghy turaly bastama kóterdim. Mening búl úsynysymdy kópshilik te qabyl aldy, osy mәsele jóninde ótkizilgen mәjiliste búl jobany qoldady, keyinnen guberniyalyq «Ashtargha kómek» komissiyasy men onyng ortalyq úiymy da qostap, iske kirisu turaly rúqsat berdi.
Shúghyl kirisip ketuding nәtiyjesinde 2-3 aidyng ishinde 15 myng iri qara jinalyp, olar az uaqyttyng ishinde ashtyqqa úshyraghan audandargha jetkizilip, halyqqa bólinip berildi. Búl salauat sauynnyng jetekshisi әri úiymdastyrushysy retinde men jaz aiynda Semey guberniyasynyng ýsh uezin aralap shyqtym. Qyrdan qaytyp, Semey qalasyna kelgen song meni tútqyngha aldy. OGPU-ding Qazaqstandaghy ókilining búiryghymen Orynborgha jóneltti, birazdan keyin bosatty», - dep bayandady.
M.Dulatov
(Marat Ábsemet. Mirjaqyptyng oraluy. Almaty, 1995, 65-bet).
Mirjaqyp Dulatúly 1928 jyldyng 17 jeltoqsanynda «Enbekshi qazaq» gazetining jauapty redaktorynyng әdeby kómekshisi bolyp qyzmet etip jýrgen kezinde tútqyndalghan. Odan úzaq jauap alghannan keyin 1929 jyldyng 24-shi mausymynda Butyri týrmesine jóneltiledi. 1930 jyldyng 4-sәuirinde ishki ister halkomatynyng «ýshtigi» M.Dulatovty atu jazasyna búiyrady. 1931 jyldyng 10-shy qantarynda is qayta qaralyp, atu jazasy 10 jyl tútqynda otyrumen almastyryldy. Toghyz ay boyy ólim jazasy ýkimimen otyru aqyn jigerin jasyta almady. Kóptegen adamdar osy jýikege tiyetin qiyametti kótere almay, ózin-ózi óltirip te jibergen kórinedi... Búryn da patsha týrmesinde talay ret bolghan Mirjaqyp zayybyna jazghan bir hatynda bylay deydi: «Birinshiden, tergeushilerge senbedim, ekinshiden, qoryqqanym joq, ýshinshiden, olardan kómek súramadym...»
Aqyrynda M.Dulatov 1931 jyldyng 9 aqpanynda, milliondaghan adamdardyng ómirin jalmaghan, ainalasy temir tormen qorshalghan Solovky konslagerine jóneltildi.
1934 jyldyng basynan Stalin atyndaghy Aqteniz-Baltyq kanalynyng qúrylysynda júmysta bolyp, 1935 jyldyng 5-qazanynda Sosnoves lazaretinde jýrek dertinen qaytys bolady. Mine, Mirjaqyp Dulatovtyng lageride boluy men dýniyeden qaytuynyng qysqasha tarihy osynday.
Mirjaqyptyng jazyqsyz kórgen qorlyghy men tartqan azaby, eline degen sheksiz mahabbaty perishtelerding qúlaghyna shalynghanday - Karel jeri uaqytsha ghana bolyp, elu jeti jyldan keyin tughan topyraghy mәngilikke búiyrdy.
Halqymyzdyng ayauly perzentterining biri Mirjaqyp Dulatovtyn: «Ghúmyr bolsa, dәm jazsa - últymnyng keleshegi ýshin kýsh-jigerimdi ayamay enbektene beruge boryshtymyn. Adassam halqymmen birge adastym, sәulesi jaryq jolgha úmtylsam - újymmen qosa úmtylyp baghamyn», - degen sózderi bizge әli de úran bolarlyq. (Atalghan enbek, 2, 54-better).

QAZAQ ZIYaLYLARY JÁNE «TORGhAY ISI»

Últ ziyalylary 1922 jyly mamyr aiynan bastap uezderge shyghyp, ashtargha jәrdem jinaugha kiristi. Búl iygilik isine sol uaqytta (1921 jyldyng shilde aiynyng orta sheninen bastap) Semeyde guberniyalyq halyqqa bilim beru bólimining mengerushisi jәne «Qazaq tili» gazetining redaktory qyzmetterin atqarghan Jýsipbek Aymauytov ta belsene qatysty. Guberniyalargha ashtargha jәrdem beru isin úiymdastyrugha Ortalyq Atqaru Komiytetining ókilderi de tikeley qatysty. Osynday mindetpen Aqmolagha - Qiyaqov, Semeyge - Toghjanov, Qostanaygha - Sәduaqasov jiberildi.
1922 jyldyng mausym aiynda M.Dulatov pen J.Aymauytov bastaghan últ ziyalylary respublikanyng ashyqqandary ýshin Semey guberniyasynan mal jinau isin ayaqtady. Barlyghy 7000 mal Qarqaralygha jinaldy. Búl jylu maly Torghay uezining ashyqqan halqyna bólindi. Óitkeni ortalyqtan shetkeri jatqan - Torghay uezining jaghdayy óte nashar edi. Sonymen birge Qostanay sharualary (orystar - avtor). Torghay qazaqtaryna nan bosatudan ýzildi-kesildi bas tartty. Olar nandy ashyqqan qazaqtar ýshin emes, júmysshy men qyzyl әsker ýshin bergenin aitty.
Býkil Semey guberniyasyn aralap mal jiyp, Saryarqany kesip ótip, jerding týbi Torghaygha eki mәrte baryp, 8 myng mal aidap aparghan, eng adal azamat retinde júrt senip tapsyrghan ókil - Jýsipbek Aymauytovqa qarsy astyrtyn arandatu әreketi jýrgizildi. Timiski tynshylar ózi ashtyqtan ashynghan, ash ózegi órtengen adamdardyng ashkózdengen sәtin paydalanyp, arghyn men qypshaq rularynyng ashtaryn bir-birine aidap saldy, sýiekke talastyrdy. Ony úiymdastyrghan jergilikti jerdegi kenes ókimeti men partiya úiymdarynyng belsendileri edi. Sóitip búl jyldary Alash ziyalylaryn qudalau keng kólemde bastaldy.
1923 jyly «Enbekshi qazaq» gazetining 69-sanynda Fayzulla Imanov 1922 jyly Qazaqstan aumaghynda ashtyq apatyna úshyraghan halyqqa jәrdem kórsetu isine belsene qatysqan Jýsipbek Aymauytovty qaralap maqala jariyalady. J.Aymauytov oghan bylaysha jauap berdi: «Men Fayzullanyng gazetke basqanmen qaralanyp, әleumet kózinde azamattyghym joyyldy dep oilamaymyn. Kimning kim ekenin bar bolsaq, uaqyt kórseter. Jalghyz qynjylatyn nәrse: auyr qyzmet, aq niyet zaya ketken syqyldy «enbeging esh, túzyng sor» degen maqaldyng tap boluy. Ne jaqsylyqqa jamandyq qaytu tabighat zany, bolmasa ómir kórseter. Tynysh jatyp bireudi mineuden, sóguden onay qyzmet joq». Últtyq-demokratiyalyq inteliygensiyanyng kórnekti ókili bolghan J.Aymauytúly basyna is týsken, qiyn-qystau kezde de: «Myrzanyng kýni ketti! Halyq oilanatyn mezgil jetti. Qara búqara! Ash kózindi! Kedeyler kýning tudy. Baygha jaghynyp, malyn baghyp, tamaqqa satylatyn zamanyng emes, alysyp tendesip tizerlese otyryp al sybaghandy! Tendik alatyn kýninde qúlqynnyng qúly bolyp ketpe!» dep halqynyng últtyq sana-sezimin oyatu, jigerin qayrau jolynan eshqashan taymaghanyn kóremiz». («Saryarqa», 1917, №2).
«Alashordalardyn» ýstinen jýrgizilgen «Torghay isi» Goloshekinning «dabylymen» tipten ýstemelenip, qonyraulatyp ótedi. Ashyq sot mәjilisi «Enbekshi qazaq» gazetinde (15-26 nauryz, 1926 jyl) jariyalanyp túrdy. Sottaghy súraq-jauaptan Qazaqstandaghy 1921-1922 jyldardaghy alapat ashtyq kórinisteri, kezennin, uaqyttyng shyndyghy da tanyldy. Sot kezinde Jýsipbek Aymauytov aiyptalushydan aiyptaushygha ainaldy. Onyng tergeu barysyndaghy kuәligi men songhy sózi sol kezdegi kenes tergeu oryndarynyng arandatu әreketin әshkerelegen ýlken sayasy aiyptau boldy.
Alash azamattarynyng bedelin qalayda tómendetip, jek kórinishti kórsetu ýshin aila-tәsilding bәrin qoldanghan OGPU tergeushileri Jýsipbek Aymauytovqa:
1. Maldy ashtargha taratyp beretin komissiyanyng mýsheligine qasaqana kirip, «Alashorda» Ýkimetining tuystaryna zansyz ýles berdi. Kedeylerdi ýlesten qaqty.
2. Ýlestirgen maldy kim alghany turaly qolhat almady.
3. Óz betinshe baqtashylargha mal ýlestirgen, - degen aiyp taqty.
Jýsipbek Aymauytov búl aiyptyng sayasy astaryn keninen asha qamtyp, ony bylay әshkereledi: «Biz qazaqtyng óz aldyna el bolamyz degen zamanynda, óz aldyna sot qúryp otyrghanda alghashqy sot aldyn kórip otyrmyz. Búghan shýkirshilik etu kerek. Sebebi qazaq soty - qazaqtyng әdetimen sanaspaq. Qazaq isining qylmysty týri qanday, (sony) әbden qarastyrmaq. Búl iske, meninshe, keybireuler zang jýzinen ghana qarap, keybireuler súrqiyalyq kózben qarap, qúrghaq sózge salyp jatqan kórinedi.
Búl maldyng jinalu retine kelsek, qazaq arasynda jinalghan mal - qazaq әdetimen jinaldy, sondyqtan bólu de qazaqshylyq retimen boldy.
...Meni: «Nege komissiyagha kirdin?», - dep aiyptaydy. Múnyng qisyny joq. Sebebi ala jazday beynettenip kelip, komissiyagha kirmey, maldyng qalay bólingenin bilmey ketuim dúrys pa edi? Áriyne, dúrys emes.
...Al endi: azamattargha mal berdi (ýlestirdi), - degeni turaly. Men maldy kedeylerge beru jolynda boldym.
...Qaghaz qolhat almady desedi: Ol ýshin búl isting qanday uaqytta bolghanyn eske alu kerek. Búl - at ýstinde bolghan is, atalmash uaqytta bolghan is. Búl turaly qaghazdy jaqsylap hattap shygharmaq týgili, sol uaqytta mende bir japyraq qaghaz da bolghan joq edi.
...Mening sotty bolyp, auyr ne jenil jaza aluymnan qazaq halqyna ýlken kemdik bolady-au dep oilamaymyn. Biraq qazaq soty - qazaq әdetin, qazaq jayyn, onyng minez-qúlqyn eske ala otyryp, bizding taghdyrymyzdy dúrys shesher dep oilaymyn.
Meni jek kórgender: «Shyndy aitasyn, jalpy kemshilikti kórsetesin», - dep jek kóredi. Shyndyq aitqan adam halyqqa jaqqan emes. Ásirese bizding qazaq halqyna. Sebebi bizding el әli jetilmegen. Sondyqtan men qúrban bolarmyn. Biraq men - jetilgen elding balasy bolsam, búl sotty, is komissiyasyn kórmegen bolar edim.
Biraq amal qaysy. Óz elimning ortasynda qúrban bolyp ketsem armanym joq. El zanyna baghynbaugha bolmaydy. Eger halqymnyng zan, ghúrpy meni aiypty dese, amalym ne?» - dep sózin bitiredi.
Qysqasha ghana ýzindining ózinen Jýsipbekting jan syryn angharu qiyn emes. Mine, osy Torghaygha jetkizilgen 15 myng maldyng ishinde Álihan Bókeyhanovtyng - Shynghystaudy, Mirjaqyp Dulatovtyng Semey uezin, Múhtar Áuezovting Ertis boyyn aralap jýrip jinaghan sauyn-salauaty da bar edi. Olar ózderining jighan maldaryn Bayanauyldaghy Jýsipbekting qosyna qosty. Áriyne, ol mal Jýsipbek aitqanday «ondaghan, jýzdegen emes», myndaghan otbasynyng shanyraghynyng týtinin týtetkeni anyq. Óitkeni jylugha negizinen sauyn siyrlar jinalghan bolatyn. Al olardyng qanshasy otyz birinshi, otyz ýshinshi jyldardaghy zaualdan aman qaldy, ol tek bir Allagha ghana ayan. («Júldyz», 2009, №5, 192-193 better).
Kórnekti qalamgerding isti bolu «syry» estelik, әngimelerden de kórinis beredi. «Jýsipbekting sotty boluynyng mәni, jayy bylay edi, - dep eske alady belgili ghalym B.Kenjebaev. 1921-1922 jyly Qazaqstannyng Qostanay, Torghay, Aqtóbe jaghynda jút boldy, halyq asharshylyqqa úshyrady. Qazaqstannyng qalghan guberniyalarynda әr jerde, әrkim óz betimen ashtargha jәrdem jinady. Sonda Semey, Pavlodar jaghynan Jýsipbek jinaydy. Jinaghan jәrdemin (mal, astyq) ashtargha ózi alyp baryp ýlestiredi. Osy jóninde keyin Jýsipbekting ýstinen qylmysty is qozghalady. Sot ýsh kýnge sozylady. Ýshinshi kýni Jýsipbek songhy sózin sóileydi. Ony týgel jazyp alghan eken, mәnerlep oqyp shyqty. Zaldaghy otyrghan kópshilik óte riza boldy. Songhy sózin Jýsipbek týgeldey qazaq halqynyng әdet zanynyng negizine qúrghan edi. Asyly bylay boldy. Qazaq ejelden qaryz berip, qaryz alady, qún berip qún alady, qalyng mal berip, qalyng mal alady. Sonda ol birinen-biri eshuaqytta qolhat almaydy, eshbir protokol jasamaydy, bәrin auyzsha sózben jýrgizedi. Búl әbden әdet bolyp ketken. Ashtargha jәrdem ýlestirgen kezde mening boyymda da, oiymda da osy zang kýshti boldy. Men atam qazaqtyng osy zanyn ústadym. Ashtargha ne bersem de, eshqaysysynan qolhat almadym. Hat bilmeytin, ashtan kózi qarayyp, óleyin dep otyrghan adamnan qolhat súraudy qolaysyz kórdim» degendi aitty. Osylay Jýsipbek aqtalyp shyqty.
Mine, osylaysha J.Aymauytov ashtyq jyldary ayanbay qyzmet etkeni ýshin qayta-qayta qudalandy. Al shyn mәninde Jýsipbek Aymauytov tek tughan halqynyng maqsat-mýddesi jolynda jankeshti enbek etti.
Últy ýshin janyn bergen azamat 1988 jyldyng 4 qarashasynda Qazaq SSR-i Jogharghy Sotynyng Qylmystyq ister jónindegi alqasy isti qayta qarap, jazyqsyz jazagha úshyraghan qazaq qayratkerlerin aqtau turaly qauly qabyldaghan song ghana aqtaldy.
Aqiyq aqyn Iliyas Jansýgirovting «Jút - jeti aghayyndy» óleni 1921 jyly «Aqjol» gazetinde (10 jeltoqsan, №49) «Qapshaghay»degen býrkenshik atpen jaryq bergen. Poeziyanyng qúlageri halqymyzdyng basynan ótken qasiretin, birneshe ghasyrlyq tarihyn balalargha arnalghan ertegidey tilge jenil etip kórgen. Halyq úghymyna jaqyn maqaldy arqau etken. Olardyng әrqaysysynyng auzyna layyqty sózder salghan. Bir sózben aitqanda, ólenning basty mәiegi - Qyzyl imperiyanyng otarlaushylyq sayasatyn әshkereleu, kenes ókimetin patshalyq Reseyding otarlau sayasatyn jalghastyrushy ghana emes, onyng úiymdastyrushysy, jýregi, halyqtyng sólin sorushy dep úqqan. Búl shygharma aqynnyng ózi aitqanday, «Oryssha qúrsaq propaldy bilmeytin bilimnen qasqa kedey kezinde» («Jana әdebiyet», 1921 j. №67, 29-bet), kenestik iydeologiyany jat dep tanyghan shaghynda jazylghan. Sondyqtan da keyin kommunistik iydeyagha bet búrghan kezde, 1931 jyly «Men qalay jazdym» degen maqalasynda: «Sovet ýkimeti ornap jatqan kezde jazylghan sol kezdegi jaqsy-jaman qylyqtar turaly biraz enbekterim bar... Búl enbekterding ishinde «Soghys kommunizmning kezi, ol dәuirde qazaq elining bastan keshken jaghdayynyng ózgeshelikteri, jazushynyng ózining ónerine, ósuine sәikes nәrseler tabylady» dep eske alady (I.Jansýgirov turaly estelikter. Almaty, 1994,10-bet).
Iliyastyng «Jút - jeti aghayyndy» sekildi shygharmalaryna syn jazghandar Jansýgirovke «Jolbiyke» degen aidar taqty...
Onyng kenestik iydeologiyagha osynday jat kózqarasyna, dýniyetanymyna baylanysty batyl syn aitty. Biraq «Jút - jeti aghayyndy» ólenining әr tarmaghy, әr sózi túnyp túrghan tariyh. Solay bolsa da búl shygharma Iliyas jinaqtarynyng birde-birine enbegen.
«Jút - jeti aghayyndy» ólenining mazmúny júrtshylyqqa tolyq mәlimet emes. Aqyn asharshylyqty bylaysha sóiletedi:
Bolghanda aqtabandy shúbyryndy,
Qazaqqa kese kelip kim úryndy?
Orta joldan men kelip kiyligip em,
Túmsyghy qazaghynnyng tújyryldy.

Aytpayyq Oral menen Ishki ordasyn,
Semeydi, Aqmoladay joldasymen.
Elin oiran, jerin shang topyraq qyp,
Qayyrshy qylyp qoydy qatyryp, basy, miyn.

Kýnine qazaq myndap ólip jatyr,
Túqymy saghat sayyn kemip jatyr,
Óz balasyn ózi ýiitip, siraghyn jep,
Kór azabyn tiridey kórip jatyr.

Mine, dәl osynday mәlimet bergen Ortalyq komiytetke qaratyla jazylghan «Ashtargha kómek komissiyasynyng júmys qorytyndysynda»:
It pen mysyqty úrlap soyyp-jeu, shyn mәninde indetke ainaldy. Osynau «bir kesim et ýshin» birining jaghasyn biri jyrtqandar kóshede osynday; qu qúlqyny ýshin, kýn kórui ýshin әlgindey bir hayuannyng sonynan birneshe adam jýgirip bara jatady. Qalayda tiri qaludyng qamyn jasap, jansebildikpen jantalasqan әlgi adamnyng ómirge qúshtarlyghyn týsinu ýshin onyng quyp jýrgen hayuandy ústaghan kezindegi quanyshyn kórseniz ghoy, ashtyqtyng qasiretti sayqymazaghy adamdargha әlgi «jansebilderdin» ózi qaraugha qorqady, óitkeni kelesi sәtte onyng ózi de sonyng kebin qúshuy mýmkin. IYә, ol da ghajap emes... Sotta, birde ashtyq sotta túraqty týrde adamnyng etimen qorektengen ýsh adamnyng isi qaralyp jatsa, keleside adamnyng etin púttap satqangha ýkim shygharyp jatady... Keshke qaray kóshege shyghu qorqynyshty, adamdardy, әsirese tolyq adamdardy ang siyaqty aulaugha shyghatyndar bar. Ashtar ólgenderding etin jep jatyr», - dep jazylghan eken.
Ashtyqtan jәne onymen ere kelgen aurulardan, sol siyaqty auyrtpalyq jaylaghan audandardan ýdere kóshu halyq sanyn kýrt kemitti. 1914 jyly ólke jerinde 4.811.662 adam túrsa, 1922 jyly 3.795.963 adam qaldy. («Qazaqstan tarihy kóne zamannan býginge deyin». Ocherk. - Almaty, 1994. 315-bet).
Alash ardaqtylarynyng ashtyq turaly dabyl qaghyp, óz últyn qyrghynnan saqtap qalu sharalaryna ýles qosqanmen 1921-1922 jyldardaghy ashtyqtyng qazaq últy ýshin tauqymeti zor boldy. Uaqyttyng ózi olardyng qauip kýtken oilaryn shyndyqqa ainalghanyn kórsetip berdi. Barshagha syn bolghan osy auyr kezenning tarihynda halqyna shyn janashyrlyq tanytqan últ ziyalylarynyng biyik azamattyq túlghasynyng maqtanyshpen aityluy, jazyluy oryndy. El ýshin zamannyng qasiretin keshken, ashtyq pen qughyn kórgen Alashtyng azamattarynyng atyn aspandata atauymyz kerek. Halqymyz qansha zúlmat pen qasiretti jyldardy basynan ótkizse de aq jýrektiginen, aq peyilinen ainymady. Alladan bas bostandyghyn aq tilegimen tiledi. Abyroy bolyp, tilegi qabyl boldy. Bostandyqqa qoly jetti. Egemen memleket boldyq. Elimizde ómir sýrip jatqan barsha júrt, etnostyq toptar qazaq últtyq apaty jayyndaghy shynshyl tarihty biluge tiyis. Shynshyl tarihty bilu jersuymyzdy meken etken týrli últ ókilderin qazaq tóniregine tyghyz toptastyra týsedi.
Resey Federasiyasy men Ukraina búl nәubetti memlekettik dengeyde atap ótti. 31 mamyr jappay qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu kýni bolyp belgilengen. Sol kýn «Jappay qughyn-sýrgin jәne ashtyq qúrbandaryn eske alu kýni» qayta rәsimdelgeni dúrys. Al tarihy shyndyqtyng kýni býginge deyin tolyq ashylmaghany jәne ayan. Endeshe, asharshylyqtyng aqiqaty әli de óz zertteushisin kýtedi.

«Týrkistan» gazeti
Tileu Kólbaev, tarih ghylymdarynyn
doktory, professor