Úiqy degendi qoysanshy búl, onyng «alyp ta, shalyp ta» jyghatynyna kózim anyq jetti. Eki kýn boyy әleumettik jelilerdegi aldaghy saylau turaly pikirler men «shýkirlerdi» «silekeyim aghyp» oqyp, dualy auyzdar men «jualy» auyzdardyng (ózimshe tapqan úiqasym!) oilaryna balmúzdaq jegendey «tamsanyp», «…úiyqtamay tang atyrsam degen edim, qayteyin qalghyp ketip shyryq búzdym. Múqaghaliy». Eki kýn úiyqtamay kórseniz (ómirlik tәjiriybeniz de bolsa), mening halimdi týsinip otyrghanynyzgha shýbәm joq.

Negizi, auzymnan suym aghyp, esh qinalmay, kirpikterim aiqasyp, «ana jaqqa» qatty ketip qalsam kerek, tasyr-túsyrdan shoshyp kózimdi ashyp aldym. Úiyqtap jatsam da sezip túrmyn, mynau «kýndey kýrkirep túrghan» kýndelikti ómirdegi qoshamet, qúrmet te kórsetiletin alaqan «rahmeti». «Oy, búl jaqta da jaqsy týs kóre almaytyn boldym ghoy» degenimshe, «premier-ministr, premier-ministr» degen «qúraqtay japyrylghan» sózderdi qúlaghym shalyp qaldy. Shalqamnan jatsam kerek, moynymdy kótermeske sharam qalmady.

«Siz senersiz, bәlkim senbessiz, ana dýniyede, keshiriniz, tirshilikte, Parlamentke bir keluge uaqyty bolmaytyn, ýnemi orynbasarlaryn jiberetin múrtty kókem mәjilisting minberinen Ýkimetting atqaryp jatqan júmysy turaly bayandama jasap jatyr. Jalpygha týsinikti tilde, әriyne. Men oilap qoyamyn: paralleli әlemde uaqyt jyldam ótedi deushi edi, sol ras-au, әitpese saylaugha әli jiyrma kýndey uaqyt bar, al búlar da endigi saylanyp alypty. Netken jyldamdyq, ә?!

Aytpaqshy, birdi aityp birge kete berdim-au osy, meni shoshytqan managhy tasyr-túsyr shapalaqtyng «adresi» belgili boldy. Deputattar Mәsimovty suretten emes, betpe-bet kórgenderine quanghannan kópten beri kýrek-ketpen ústamay ketken alaqandaryna «júmys tauyp bergen» bolyp shyqty.

Sodan keyin ne boldy deysiz ghoy? Premier-ministr eng kemi eki minuttay toqtamay aldyndaghy bayandamasyn oqidy, sony kýtip túrghanday kókke pyr-pyr etip shapalaq — kógershinder úshyp shyghady. Ýlken kisi dem alyp alsyn dey me, kópke deyin qonbay túryp alady әlgiler… Osyny qyzyqtap biraz jattym.

Bitti-au bir kezde ashy shektey shúbatylghan bayandama. Endigi kezek deputattargha keldi. Kezek alghandar Ýkimet basshysyna alghystaryn jaudyruda. Daghdarysqa qarsy jasaghan baghdarlamalary ýshin rahmet aityp jatqandardyng sany kóp. Qaymaghy kilkigen madaqqa toydy ma, bir kezde spiyker: «Ýkimet basshysyna saualdarynyz bar ma?» — dep súrady. Ýnsizdik ornady. Kóz aldynyzgha jazdyng jayma-shuaq kýnderinde aidyn-kólding betine mamyrajay tynyshtyq ornaytynyn elestetinizshi. Ýp etken jel joq. Typyrshyghan tolqyn joq. Tap sol kýi. Demek, bizde bәri jaqsy bolghany ghoy.

Tap osy kezde qatty shyqqan muzyka dauysy selk etkizdi. Rasymdy aitayyn, túla boyym tok úrghanday dirildep, kózim baqyrayyp bara jatty… Rok pa, rep pe, jyn-oynaq pa, ajyratu qiyn. Degbirdi alyp barady. Ýkimet basshysynyng da eki iyghy selk-selk etedi. Múrtynan kýlip qoyady. Typyrshyp әure… Muzyka әuenine elitude. Artynsha, «piyte para, pitte para, igle sara, kamu piyre, sanu siyre, sonaqa dey, sonaqa key, zik-zik» dep MS Saylaubek әndetip shygha keldi. Sol jaq kózi kókpenbek sekildi. Álde boyap aldy ma eken?! An-tanmyn. Ol da deputat bolyp saylanyp alypty. Sóitsem, deputattyq saualdy «beymәlim tilde» rok stiylimen jetkizuge kýsh salghan týri eken. Oghan Ýkimet basshysy basyn iyzep, qytaysha birdene dep jauap qatyp jatyr. Demek, týsiniskenderi. «Apyray» dep jatyp, divannan domalap týskenim. Oyana sala dene mýshelerimdi «týgendesem», bәri ornynda. Tek qúlaq jaqta “shyghyn” bar bolyp shyqty. Umajdalyp qalypty bayghús. “Bastan qúlaq sadaqa!”. Týsim bolghany qanday jaqsy boldy dep quanyp otyrmyn qazir. Adam óninde neni kóp estise, týsinde sony kóredi degen ras-au. Jaqsy sózder aitayyqshy, ә?

Naghashybay Qabylbek

Abai.kz