- Óz qyzmetinizge kirisken kezdegi sizding eng alghashqy mәlimdemelerinizding biri Qazaqstanda baysaldy islamdy damytu tújyrymdamasyn jasau jayynda boldy. Bizding jaghdayymyzda ol qanshalyqty qajetti dep oilaysyz?
- Óte qajet dep oilaymyn. Qazaqstanda baysaldy islam tújyrymdamasyn jasau jóninde sheshimge keluimizge elimizdegi qazirgi diny ahual tikeley sebep bolyp otyr. Ózderinizge belgili, Qazaqstan túrghyndarynyng 70 payyzyn músylmandar qúraydy. Sondyqtan bizding islam dinine erekshe kónil bóluimiz zandy da. Qazir elimizde 2752 músylman diny birlestigi bar, 2414 meshit salynghan. Eldegi músylmandardyng negizgi bóligi - hanafy mazhabyn ústanatyn sýnnitter. Búl - býgingi ahual.

- Óz qyzmetinizge kirisken kezdegi sizding eng alghashqy mәlimdemelerinizding biri Qazaqstanda baysaldy islamdy damytu tújyrymdamasyn jasau jayynda boldy. Bizding jaghdayymyzda ol qanshalyqty qajetti dep oilaysyz?
- Óte qajet dep oilaymyn. Qazaqstanda baysaldy islam tújyrymdamasyn jasau jóninde sheshimge keluimizge elimizdegi qazirgi diny ahual tikeley sebep bolyp otyr. Ózderinizge belgili, Qazaqstan túrghyndarynyng 70 payyzyn músylmandar qúraydy. Sondyqtan bizding islam dinine erekshe kónil bóluimiz zandy da. Qazir elimizde 2752 músylman diny birlestigi bar, 2414 meshit salynghan. Eldegi músylmandardyng negizgi bóligi - hanafy mazhabyn ústanatyn sýnnitter. Búl - býgingi ahual.
Endi tól tarihymyzgha kóz jýgirtelik. Biz tәuelsizdik alghaly beri ghana músylman bolghan joqpyz. Qazaq - myng jyldan beri músylman halyq. Islam dini býgingi Qazaqstan territoriyasyna VIII ghasyrdyng sonynan tarala bastaghanyn bәriniz bilesizder. Týrki-islam órkeniyetterining toghysy nәtiyjesinde tughan topyraghymyzdan Ábu Nasyr әl-Farabi, Jýsip Balasaghún, Mahmúd Qashghary sekildi músylman Renessansyna eleuli ýles qosqan danqty túlghalar shyqty. Qazaq últy men memlekettigi islam dini ayasynda, islam sharighaty shenberinde qalyptasty. Halqymyzdyng ruhaniy-moralidyq qúndylyqtaryna músylmandyq qaghidalar tirek boldy. Yassaui, Abay, Shәkәrim, Mәshhýr Jýsip tәrizdi ruhany túlghalarymyz últymyzdyng diny kózqarastaryn islamy aghartushylyq túrghysynan jýielep berdi. Qazaqtyng barlyq salt-dәstýrleri islam sharighatymen bite qaynasyp ketti. Bir sózben aitqanda, músylmandyq bizding ómir saltymyzgha ainaldy.
Qazir biz ýshin islam dini birinshiden, memleketqúraushy qazaq últynyng dini retinde, ekinshiden, respublikamyzdaghy kóptegen ózge últ ókilderining ata dini retinde erekshe oryngha iye. Býgingi tanda Qazaqstan islam әlemining ajyramas bólshegine ainalyp otyr.
Qazaqstanda baysaldy islam tújyrymdamasyn jasaudyng osynday tarihy negizderi bar. Biraq búl Tújyrymdamanyng jasaluy elimizde tek islam dinining mýddesin joghary ústalady degendi bildirmeydi. Belgili bir taraptyng mýddesin kóteru ekinshi taraptyng mýddesin ayaq asty etu degen sóz emes. Respublikamyzdaghy ózge últ, ózge din ókilderining de býgingi qoghamymyzda, mәdeniyetimizde, ruhany ómirimizde ózindik orny bar. Zayyrly, demokratiyalyq damu jolyndaghy memleketimizding zannamasy olardyng qúqyqtaryn da óz ornymen zang jýzinde qorghap keledi.
- Múnday tújyrymdamany jasau memlekettik organdardyng diny birlestikterding isine aralasuy retinde qabyldanbaydy ma?
- Joq, búl qadam diny birlestikter qyzmetin memleket tarapynan qadaghalaudy kýsheytedi, memleket pen diny birlestikterding yntymaqtasuyna jol ashady. Múnday manyzdy qadam jasaudan memleketimiz útpasa, útylmaydy.
Oiymdy taratyp aitayyn. Elbasymyz N.Á.Nazarbaev 2011 jylghy 28 mausymda Astana qalasynda ótken IYÚ SIMK-ning 38-sessiyasynda sóilegen sózinde din salasyna qatysty birqatar baghyttardy aiqyndady. «Qazaqstan - músylman halqy basym bolyp otyrghan zayyrly memleket. Biz barlyq músylmandardy bir-birine, sonday-aq basqa din ókilderine aghartushylyq, ymyrashyldyq, toleranttylyq kózqaras tanytu negizinde biriguge shaqyramyz. Ártýrli halyqtardyng mәdeniy-diny dәstýrlerining erekshelikterin saqtay otyryp, biz әleumettik-ekonomikalyq modernizasiya men halyq әleuetining әri qaray jogharylauyn basty oryngha qoyamyz» dedi Preziydent óz sózinde.
Býgingi kýni ókinishke qaray, islamdy óz maqsattary ýshin paydalanyp otyrghan radikal kýshter az emes. Biylik ýshin kýreste týrli sayasat ókilderi Qúrannyng týsindirmelerin qajetinshe búrmalap ta paydalanuda. Elbasymyzdyng Býkilәlemdik islam forumyndaghy: «Biz barlyghymyz birigip, islamnyng beybitshilik, adamgershilik, tózimdilik pen әdilettik dini retindegi jaghymdy beynesin jasauymyz qajet» degen sózderining astarynda osynday ýderisterge degen alandaushylyq jatyr.
Qazir Qazaqstan túrghyndarynyng dinshildik dengeyi qarqyndy týrde artyp keledi. Layyqty balamanyng joqtyghynan kópshilik túrghyndar ruhany qajettilikterin qanaghattandyru ýshin fanatizm, ekstremizm, tózimsizdik pen dinaralyq alauyzdyqty tudyratyn aghymdargha boy úruda. Konfessiyalyq kenistiktegi songhy onjyldyqta oryn alghan qúrylymdyq ózgerister de jaghymsyz saldarlar men tendensiyalardy tudyryp otyr. Ruhany jәne últtyq qauipsizdigimizge qater tóndiretin jayttar joq emes: túrghyndardyng etnokonfessiyalyq biregeyligi joyyluda, diny birlestikterding atyn jamylghan sheteldik kýshterding mýddesin qorghaytyn týrli destruktivti jәne ekstremistik úiymdar elimizde keninen taralyp, diny prozelitizm belsendi týrde jýrgizilude.
Osy ýderisterding barlyghy islamy ortada aiqyn kórinis tauyp otyr. Búl jaghday memleket tarapynan qatang qadaghalaugha alynbasa, oryn alyp otyrghan qayshylyqtardyng Qazaqstandy әlemdik derjavalardyng sayasi, ekonomikalyq jәne iydeologiyalyq mýddeleri jolyndaghy kýres alanyna ainaldyru qaupi bar. Ruhany saladaghy jaghymsyz ýderister ishki túraqtylyghymyzgha núqsan keltirip, elimizding 20 jyldyq tәuelsizdik tarihynda qol jetkizgen iygi nәtiyjelerin joqqa shygharuy mýmkin. Sondyqtan memleket islam salasyna qatysty mәselelerdi jolgha qoi bastamasyn qolgha aluy qajet.
Ayta ketu kerek, memleket pen diny birlestikterding yntymaqtasu sayasaty sheteldik zayyrly memleketterde keninen paydalanylady. Áleumettik mәselelerdi sheshude múnday yntymaqtastyq eki jaqqa da tiyimdi. Biz de memleket pen diny birlestikterding yntymaqtastyghyn kýsheytuimiz qajet. Qazaqstan músylmandary diny basqarmasy men memleketimiz arasynda tiyimdi kelisimder jasalyp, kýsh biriktire júmys jýrgizilse, din salasyndaghy memlekettik sayasattyng ornyqty týrde iske asuyna ýlken septigi tiyeri sózsiz.
- «Qazaqstanda baysaldy islamdy damytu tújyrymdamasy» qazir kóptegen islam elderi qoldap otyrghan «Ál-Uasatyiya» iydeyasynyng kóshirmesine kóbirek úqsaytyn tәrizdi...
- Biz mynany eskeruge tiyispiz: «Baysaldy islam» ústanymy - qazaq qauymy ýshin janalyq emes. «Qazaq myng jyldan beri músylman el», «Qazaq halqynyng myng jyldyq toleranttylyq tәjiriybesi bar» degen sózderdi biz negizsiz aityp jýrgen joqpyz. Osy myng jyldyq músylmandyq-toleranttylyq tәjiriybemiz qazaq dýniyetanymyn, qazaq bolmysyn naghyz shekten shyqpaytyn, orta joldy ústanghan, baysaldy, mәmileger bolmys retinde qalyptastyrdy. Islam ilimin jetik mengerip, qazaqy dýniyetanymmen astastyra bilgen últymyzdyng kórnekti túlghalarynyng enbekteri, halqymyzdyng diny tanymyn, ruhany qúndylyqtary men ústanymdaryn tanytatyn shygharmashylyq múralary osy aitylghandargha dәlel bola alady.
Kez kelgen halyqtyng bolashaqqa baghyttalghan baghdarlamasy onyng ghasyrlar boyy jinaqtaghan ruhany tәjiriybesin tirek etuge tiyis. Syrttan tanylghan eshbir iydeya qanshalyqty janashyl, ilgerishil bolsa da últtyng tarihy dәuirlerde qalyptasqan qúndylyqtarymen ýilespese, últ bolmysyna sinbey, jat iydeya kýiinde qala bermek. Sondyqtan Qazaqstanda baysaldy islamdy damytu tújyrymdamasyn jasau barysynda eng aldymen qazaq jәne ózge músylman últtar mentaliytetindegi diniy-ruhany qúndylyqtardy ekshep alu qajet dep bilemiz.
Qazaqta din mәselesinde eshqashan shekten shyghushylyq kózqarastar, is-әreketter oryn almaghan, Allanyng paryzyn, Payghambardyng sýnnetin tәrk etip, kýpirlikke salynu faktileri de bolmaghan. Qazaqy islam ghasyrlar boyy ózining ornyqty arnasymen damyghan. Áriyne, «Bes sausaq birdey emes», adasushylyqtar men sauatsyzdyqtar jekelegen adamdar mysalynda oryn alghan boluy mýmkin, biraq múnday kelensizdik eshqashan toptyq dengeyge kóterilip kórgen emes. Sondyqtan «Qazaqstanda baysaldy islamdy damytu» tújyrymdamasyn biz babalar salghan joldyng jalghasy, últymyzdyng ruhany tәjiriybesining jemisi retinde qabyldaghanymyz jón.
- Kópshilikting nazaryn audaryp otyrghan taghy bir mәsele - baspasóz konferensiyasynda óziniz kótergen «Bir últ - bir din» ústanymy. Demek, memleketimiz belgili bir dinge erekshe basymdyq berudi qoldap otyr ma?
- Bizding úsynystarymyz baspasóz konferensiyasynda tek tezister týrinde berildi, onyng astarynda ne jatqanyn tolyq týsinbegendikten әrtýrli pikirler tuyndap jatqan boluy mýmkin. Sondyqtan eng aldymen osy tezisting mazmúnynda ne qamtylghanyn taratyp aituymyz qajet.
Barshanyzgha belgili, Qazaqstan - kóp etnikaly memleket. «Qazaqstandyq últ» degen termindi biz әzirge qabylday qoyghan joqpyz, biz ýshin «últ» degen úghym «etnikalyq top» degen maghynany bildiredi. «Bir últ - bir din» teziysi býkil Qazaqstan halqy bir dinge birigui kerek degendi bildirmeydi, kerisinshe әrbir últ ózining tarihy dәuirlerde qalyptasqan ata dinin ústanuy qajet degendi bildiredi. Kez kelgen últtyng ata dini - sol últ ókilderining tarihy tandauy bolyp tabylady. Al bir últ ókilderining týrli dinderdi, әsirese, jat iydeologiyalyq aghymdardy ústanyp, jik-jikke bólinui qanday auyr zardaptargha úshyratatynyn biz tarihtyng ashy sabaqtarynan bilemiz. Din birligi últtyng biregeyligin saqtaydy, onyng óz bolmysyn, dilin, ruhany qúndylyqtaryn qorghaugha septigin tiygizedi.

<!--pagebreak-->
Últtyng dýniyetanymy onyng dәstýrinen tanylady. «Dәstýrli din» degen úghymnyng ózi eng aldymen «dәstýrge ainalghan, dәstýrmen tútasyp ketken, últtyng ruhaniy-mәdeny qúndylyqtaryna negiz bolghan din» degendi bildiredi. Qazaqstan ýshin dәstýrli din - eldegi әrbir halyqtyng óz dәstýrimen sabaqtasyp jatqan ata dini degen sóz. Qazaqstanda ómir sýrip otyrghan qazaq, ózbek, úighyr, tatar, týrik, әzirbayjan, kýrt, tәjik, sheshen, qyrghyzdardyng barlyghynyng ata dini - islam. Olardyng әrqaysysy islamdy ózderining ejelden kele jatqan salt-dәstýrlerimen bólip-jarmay birge qabyldaydy. Sol sekildi Qazaqstandaghy kóptegen slavyan halyqtarynyng ata dini - hristian dinining pravoslavie tarmaghy bolyp tabylady. Býgingi buyny men bolashaq úrpaghy elding sanasyn san tarapqa tartqylaghan jat aghymdardyng jeteginde ketpeui ýshin әrbir dәstýrli din ókilderi ózderining ata dinining damuyna mýddeli bolugha tiyis. Sondyqtan «Bir últ - bir din» qaghidasy kópshilik tarapynan dúrys týsinilip, qoldau tabatynyna biz senimdimiz. Ózderiniz de angharyp otyrghan bolarsyzdar, búl ústanym memleketting bir dinge erekshe basymdyq beruining belgisi bolyp tabylmaydy. Ár últ ózining ata dinin ústanghanda ghana ghasyrlar boyy qalyptasqan ruhany tútastyghyn, ishki birligin saqtap qala alady. Al әrbir últtyng ishki tútastyghy saqtalsa, memleketting tútastyghy saqtalady. Demek, «Bir últ - bir din» qaghidasy eng aldymen memleketting tútastyghyn, birligin kózdeydi.
Qazaqstanda islam dinin janghyrtu ýderisi basqa konfessiyalardyng qyzmeti men erkin damuyna eshqanday kedergi jasamaydy. Bizding kópúltty memleketimizding shamamen tórtten bir bóligin qúraytyn pravoslavie dinining ókilderi sany jaghynan elimizde ekinshi oryndy alady. Sonymen qatar katoliktik, protestanttyq, iudaizm, buddizm jәne basqa da diny ilimderding elimizding ruhany ómirindegi iygilikti rólin eshkim joqqa shyghara almaydy. Barlyq diny birlestikter Qazaqstanda óz qyzmetterin erkin jýrgizude ýlken mýmkindikke ie bolyp otyr. Kópkonfessiyaly jәne kópúltty memleket retinde Qazaqstan әlemdik jәne dәstýrli dinderding gumanitarlyq-adamgershilik әleuetin paydalanyp, dinaralyq kelisim men ruhany kóshbasshylar súhbatyn әri qaray jandandyra bermek. Islam ruhaniyatyn damytu mәselesi de Qazaqstan mәdeniyetin damytu shenberinde jýzege asyrylady.
- Sózinizden angharghanymyzday, Din isteri agenttigi biregey bastamalardy qolgha alyp otyr. Búl bastamalar zayyrlylyghyn Ata zanynda atap kórsetken memleketimizding din sayasatymen qanshalyqty ýilesedi?
- IYә, QR Konstitusiyasynyng 1-babynyng 1-tarmaghynda «Qazaqstan Respublikasy ózin zayyrly, qúqyqtyq memleket retinde ornyqtyrady» delingen. Biraq aldymen osy «zayyrly» úghymynyng astaryn ashyp alayyq. Konstitusiyalyq negizdegi «zayyrly» úghymy memleketting barlyq salalarda, sonyng ishinde din salasynda da ashyq, aiqyn sayasat ústanatynyn, azamattardyng ar-ojdan bostandyghyn qamtamasyz etetinin, din men memlekettik sayasatty aralastyrmaytynyn bildiredi.
Biraq biz bir nәrseni anyq týsinip aluymyz kerek: «Zayyrly» úghymy memleket pen din bir-birinen tolyq ajyraghan, mýlde baylanyspaydy degen úghymdy bildirmeydi. Memleketting sayasaty dinnen bólingenimen, túrmys-tirshiligi dinnen bóline almaydy. Óitkeni din tek senim mәselesine emes, morali mәselesine de tikeley qatysty. Din - adamzat tarihynda jasalghan barsha ruhany qúndylyqtardy jinaqtaytyn úghym. Din degenimiz - mәdeniyet, tariyh, til men dil.
Álemning kóptegen elderinde memleketting zayyrly boluyna qaramastan dәstýrli diny úiymgha konstitusiyalyq túrghydan erekshe mәrtebe beru tәjiriybesi qoldanylady. Norvegiya, Izraili, Argentina, Úlybritaniya jәne t.b. birqatar memleketterding zannamalarynda belgili bir dinge memlekettik mәrtebe bekitilgen. Mysaly, Norvegiya memleketi Konstitusiyasynyng 2-babyna sәikes evangelidik luteran dini Norvegiyanyng memlekettik resmy dini bolyp tabylady. Sondyqtan memlekettegi Norvegiya shirkeuin basqarugha qatysty barlyq shyghyndardy memlekettik salyq esebinen memleket jәne munisipialdyq biylik kóteredi. Túrghylyqty halyqtyng 83%-y Norvegiya shirkeuine túraqty týrde baryp túratyn dinge senushi qauym bolyp tabylady. Norvegiyanyng memlekettik balabaqshalary men mektepteri zang boyynsha «Morali jәne hristiandyq tәrbiyeni» oqytugha mindetti. Osyghan qaramastan eshkim búl memleketti «diniy», «totalitarly» nemese «klerikaldy» memleket dep atamaydy.
Izraili memleketining zannamasynda qanday da bir dinning kóshbasshylyq jaghdayyn aiqyndaytyn bap joq. Alayda memleketting Qaytaru turaly zanynyng 4a babyna sәikes Izrailige repatriant retinde qayta oralu qúqyghyna basqa dindi ústanbaghan kez kelgen iudey iye. Al hristian dinin qabyldaghan iudeyler Izrailige qayta oraludyng barlyq qúqyqtarynan aiyrylady. Izraili Jogharghy soty osynday qauly qabyldaghan. German Federativti Respublikasynyng Konstitusiyasyna kelsek, GFR Negizgi zanyna sәikes memlekettik mektepterde diny bilim beru mindetti dep moyyndalady. Búl rette nemis halqynyng negizgi senimi bolyp tabylatyn luterandyq negizge alynady.
Osy orayda birshama uaqyttan beri kóterilip jýrgen din turaly zannama mәselesine nazar audaruymyz kerek. QR «Diny senim bostandyghy jәne diny birlestikter turaly Zany» 1992 jyly 15 qantarda - tәuelsizdigimizding alghashqy aiynda qabyldanghany barshagha belgili. Al qazirgi diny ahualdyng qay dәrejege jetkenin jogharydaghy әngimemizden ózderiniz de angharyp otyrsyzdar. Eng kýrdeli mәsele - elimizdegi dәstýrli dinderdi damytugha memleket tarapynan basymdyq berilmegendikten, olardyng mәrtebesi jat sektalarmen bir dengeyde qalyp otyr. Zannamada qatang normalardyng qarastyrylmaghandyghy saldarynan jat diny aghymdardyng yqpaly kýn sanap kýsheyip keledi. Sondyqtan qoldanystaghy din turaly zannama ózining mýmkindikterin saryqqan, jana jaghdaygha oray jetildirudi qajet etetin zannama bolyp tabylady. Búl jóninde Din isteri agenttigi ózining naqty úsynystaryn qúzyrly organdargha joldaytyn bolady.
Zannama jýiesin jetildiru - zayyrlylyq qaghidalaryn jetildiru degen sóz. Memleketting zayyrlylyghy elimizding ishki túraqtylyghy men órkendeuining basty tiregi bolyp tabylady. Býgingi tanda bizder zayyrlylyqty ortaq kýsh qosyp, birlese qoldap, ornyqtyra týsuimiz qajet. Biz elimizde ruhanilyqtan ajyrap qalu, diny kózqarastardyng radikaldanuy sekildi ymyrasyz jaghdaylardyng beleng almauy ýshin kýsh biriktiruimiz kerek.
- Songhy jyldary Qazaqstanda kóptegen islamy jәne basqa da dәstýrli emes aghymdar payda boldy. Búl ýrdis qauip-qatersiz dep aita almasaq kerek. Agenttik osy baghytta qanday júmystar jýrgizbek?
- Tәuelsizdigimizding 20 jyldyq tarihynda qol jetkizgen kóptegen jetistikterimizben qatar, din salasynda qordalanyp ýlgergen mәseleler de jetkilikti. Diny senim bostandyghyn paydalanghan jat aghymdar nasihatynyng keng tarala bastauy, diny ekstremizm iydeyalarynyng kýsheye týsui, qazaqy qalyptaghy dәstýrli islamdy teriske shygharugha baghyttalghan is-әreketterding jii kórinis bere bastauy elimizdegi diny ahualdyng shirygha týskenin bayqatady. Qazaqstan Respublikasynyng Din isteri agenttigi osynday kýrdeli mәselelerdi sheshu ýshin qúrylyp otyr.
Agenttikting aldynda qyruar maqsat-mindetter túr. Songhy eki onjyldyq ishinde elimizding ruhaniy-diny kelbeti eleuli ózgeriske úshyrady. Múny býgingi tanda diny birlestikter sanynyng 4479-gha jetkendiginen-aq bayqaugha bolady. Qazaqstandaghy qazirgi diny ahualdy tarazylar bolsaq, san aluan diny ilimderding belsendi nasihattalyp otyrghanyn bayqaymyz. Qoghamda qazirgi tanda azamattar tarapynan ruhaniy-ónegelik baghdarlardy izdeu ýderisi oryn aluda. Memleket aldynda kóptegen ózekti saualdar túr. Diny qozghalystar men aghymdardyng shynayy maqsattary ne? Radikaldy diny ilimderding eldegi ishki sayasy túraqtylyqqa yqpaly qay dengeyde? Olardyng belsendiligine qanday faktorlar әser etedi? Qoghamnyng modernizasiyalanuy jaghdayynda diny dәstýrlerdi qalay janghyrtu kerek? Búl saualdar eldegi qauipsizdik mәselesimen tikeley baylanysty bolghandyqtan, olardyng ózektiligi jyl ótken sayyn arta týsude.
Búl mәselede biz eng aldymen әrbir diny birlestikting shyn mәninde qanday úiym ekendigin, elimizding qay aimaqtarynda qanday qyzmet atqaryp otyrghanyn, olardyng shetelderdegi missionerlik tarihyn zerttep-zerdeleuge tiyispiz. Agenttikte osy baghytta saraptamalyq zertteuler jýrgizetin eki ghylymiy-zertteu ortalyghy bar. Olardyng biri - Mәdeniyetter men dinderding halyqaralyq ortalyghy әlemdik tәjiriybeni zertteydi, al Din mәseleleri jónindegi ghylymiy-zertteu jәne saraptamalyq ortalyq Qazaqstannyng ishki diny ahualyn qarastyrady.
Radikaldy úiymdarmen júmys jýrgizu әdisterine keletin bolsaq, әriyne, birinshi kezekte Qazaqstanda әreket etetin diny birlestikter qyzmetining bizding zannamamyzgha qanshalyqty sәikes ekendigin taldap-tekseruimiz qajet. Ekinshi tiyimdi әdis retinde atalmysh úiymdardyng is-әreketi jónindegi búqaralyq aqparattandyru sharalaryn aitugha bolady. Yaghny әr aluan iydeyalardy nasihattap jýrgen diny aghymdar turaly kópshilikke aq-qarasy ashyp kórsetilgen, tolyqqandy, shynayy aqparat berilip otyrugha tiyis. Búghan deyin de jýzege asyrylyp kelgen búl júmys Agenttikting qúryluyna baylanysty jandana týspek.
- Qazir jalpy qoghamnyn, әsirese, jastardyng dinge degen qyzyghushylyghynyng artuy bayqalady. Búl ýderis elimiz ýshin eshqanday qauip tughyzbay ma?
- Shyndyghynda da, qazirgi jastar tarapynan da, eresek túrghyndardyng әleumettik belsendi ókilderi tarapynan da diny qúndylyqtargha degen qyzyghushylyqtardyng qarqyndy artuy bayqalady. Tayau tarihymyzdan belgili, Kenesterden keyingi kenistiktegi ótpeli kezenning nәtiyjesinde әleumettik túrghydan qorghalmaghan myn-myndaghan jastar toby qalyptasty. Radikaldy baghyttaghy dәstýrli emes diny toptar óz mýddeleri ýshin sol jastardy kóbirek paydalanuda. Óz iydeyalaryn taratuda әleumettik túrghydan qorghalmaghan jastardyng eng qolayly orta ekendigin olar jaqsy biledi.
Keybir diny toptar tarapynan bolatyn jaghymsyz yqpalgha tosqauyl qoy ýshin jastardyng diny bilim aluy men olardyng ruhaniy-tanymdyq qauipsizdigine baylanysty mәselelerge erekshe kónil audaru kerek. Bizge birinshi kezekte jas buyngha beriletin ruhaniy-tanymdyq tәrbie jәne totalitarly, destruktivti psevdodiny úiymdarmen kýresu júmystaryna músylmandyq, pravoslaviyelik din qyzmetkerlerin tartu qajet. Sonymen qatar memleket óz tarapynan jastardy әleumettik túrghydan qamtamasyz etu, jas otbasylargha qoldau kórsetu, jastardyng halyqaralyq yntymaqtastyghyn kýsheytuge yqpal etu tәrizdi jastar sayasaty mәselelerin sapaly týrde jýzege asyruy qajet. Barlyq oqu oryndarynda tәrbie júmystaryn kýsheytu, oqu oryndary men studenttik jataqhanalargha diny birlestikter ókilderining keluine tyiym salu, jastar arasynda radikaldy iydeyalardy nasihattaushylargha qúqyq qorghau organdary men bilim departamentteri tarapynan qatang baqylau jasau qajet.
Jastardyng diny sauatyn arttyru maqsatynda Bilim jәne ghylym ministrligine «Dintanu negizderi» pәnin tek mektepterde ghana emes, kolledjder men joghary oqu oryndaryna da engizu jóninde úsynys bildiremiz. Jalpy, bilim jýiesin syny oy men tolerantty qatynasqa beyimdeu kerek dep sanaymyn. Jastardyng bilimge, mәdeniyetke, sporttyq jәne qoghamdyq is-sharalargha qatysu mýmkindigin keneytu kerek. Teledidarda dini-aghartushylyq baghyttaghy súhbat alanyn qalyptastyratyn, salauatty ómir saltyn, bilim men ruhaniy-ónegelik qúndylyqtardy nasihattaytyn jastar arnasyn qúru qajet.
- Sóz sonyn halyqaralyq sayasy manyzy bar mәselelerge búrayyq. Jaqynda ghana IYÚ Syrtqy ister ministrleri kenesining 38-sessiyasy óz júmysyn ayaqtady. Mәjilis qorytyndylaryna qanday bagha berer ediniz?
- Eng aldymen, Islam yntymaqtastyghy úiymynyng (IYÚ) Syrtqy ister ministrligining kenesine basshylyq jasaudy Qazaqstan kýrdeli kezende qolgha alyp otyrghanyn atap aitqan jón. Músylman elderinde qayshylyqty jaghdaylar әli de oryn aluda. Irak, Aughanstan, Somali, Liviya, Egiypet, Livan, Tuniys, Siriya, Aljiyr, Yemen, Bangladesh elderindegi shiyelenister, arab-izraili qaqtyghystary, Pәkstan men Ýndistan, Armeniya men Ázirbayjan arasyndaghy memleketaralyq, aimaqtyq daular bәsender emes. Osynday halyqaralyq mәselelerdi retke keltiru ýshin islam qauymdastyghy shúghyl jәne tiyimdi sharalar jýrgizui qajet. Sondyqtan biz IYÚ tóraghasy retinde osy mәselelerdi sheshude salmaqty әri negizdi әdister úsynuymyz kerek. Bizding aldymyzda IYÚ ishindegi qatynastardy túraqtandyrugha yqpal etu mindeti túr.
Astanada ótken basqosuda kóptegen ózekti mәseleler talqylandy. IYÚ-na tolyq mýshelik pen baqylaushy dәrejesin alghysy keletin memleketterge qoyylatyn jana talaptar jasaqtaldy. Elbasymyz N.Á.Nazarbaevtyng tarapynan kóptegen bastamalar úsynyldy. Halyqaralyq terrorizmning eng aldymen músylman әlemine qauip tóndiretinin, sondyqtan islam memleketterining terrorizmge qarsy ashyq týrde kýsh júmyldyruy qajettigin Elbasymyz atap kórsetti. Músylman әlemi men Batys arasynda ashyq súhbat ornatu mәselesi de kóterildi, óitkeni IYÚ diny memlekettermen qatar zayyrly memleketterdi biriktiru jóninen de jaqsy tәjiriybege iye. Búl oghan últaralyq súhbattyng belsendi alanyna ainalugha mýmkindik beredi. Basqosuda Islam qarjy jýiesine qatysty mәseleler boyynsha da naqty úsynystar berildi. IYÚ memleketterining G20 sammiytine qatysuy jónindegi úsynys ta oryndy aityldy, búl IYÚ memleketterine halyqaralyq mәselelerde óz ústanymdaryn algha tartugha mýmkindik bermek.
Bizding aldymyzda Úiymgha mýshe memleketterding Densaulyq saqtau ministrlerining III Islam konferensiyasyn ótkizu jәne basqa da manyzdy is-sharalar túr. Bir jyldyq tóraghalyqpen qatar Qazaqstan ýsh jyl boyy Úiymnyng jalpy sayasatyna jauapty Atqarushy komiytet qúramynda bolady. Osy mýmkindikti paydalana otyryp, Qazaqstan baysaldy islamdy damytu, IYÚ qyzmetining onjyldyq baghdarlamasyn jýzege asyru jәne músylman elderimen yntymaqtastyqty keneytu júmystaryn jolgha qoyy qajet. Úiymgha mýshe elderding memlekettik qúrylysynyng әrtektiligine qaramastan, dinning qoghamdaghy orny men róline qatysty ortaq ústanym qajet. Qazaqstan osy rette ózining zayyrly memleket retindegi ústanymdaryna sýiene otyryp, әlemdegi músylman qauymynyng toleranttylyq, dindi ústanuda shekten shyqpau, dogmatizmnen alys bolu, zamanauy bilimge negizdelgen parasattylyq pen sauattylyqty basshylyqqa alu qaghidalaryn ústanuyn qoldaydy. Búl orayda bizding IYÚ-na tóraghalyq túsynda ózgege ýireterimiz de, ózgeden ýirenerimiz de az emes.
- Súhbatynyzgha raqmet!

Ángimelesken
B.MÚRATÚLY

"Ayqyn" gazeti