II.

Ólensózde kórkemdikten ózge shartty teoriya bolmaydy degendi aittyq. Endi osy ústanym arqyly aqyn sózin ary qaray taldaymyz. Álbette, biz syn aitpaymyz. Ol - synshylardan atqarylar is. Bizdiki-aqynnyng ólenin aqyn jýregimen  oqu. Aqyndyq kózqaraspen oy terenine erkin boylap, ólensózding qatparyna ýnilu, әsem yrghaghynan jangha lәzzat tabu.

«Jýrekten kirip boydy alar...», - dep Abay aitqandayyn, jýrekten kirip, boydy alghan tynysty syrtqa shygharu.

Tolghan aiday tolyqsyp, tәtti múng kókirekti biylegen tústa, әlde qaydan kónilge medeu bolarlyq - salqyn saya izdeysin. Janyng taghat tappay, әlde nege shólirkep, dýnie kenistigi tarlyq ete bastaghan tústa, kónilge samal bolarlyq taghy da birdeneni izdeysin. Júmekenning óleni osy qasiyetke toly. Sondyghynan bolar, onyng ólenderi kez kelgen adamnyng jýreginen oryn taba beredi. Qarapayym sóz, qarapayym órnek, qarapayym tabighat, biraq Júmekenning olardy kóru tәsili mýlde bólek, ózinen ózge eshkimge úqsamaydy. Tek qana Júmekenning kózimen kórip, jýregimen sezuge bolatyn boyau, naqysh pen órnekter. Kóp jaghdayda adamdar osy túsqa kelgende, Júmekennen kóz jazyp qalyp jatady. Qarapayym sóz-órnekterining astaryna ýniluden erinip nemese týsinbey, aqyn ólenderin shettete oqu qalay bolar eken?!.

II.

Ólensózde kórkemdikten ózge shartty teoriya bolmaydy degendi aittyq. Endi osy ústanym arqyly aqyn sózin ary qaray taldaymyz. Álbette, biz syn aitpaymyz. Ol - synshylardan atqarylar is. Bizdiki-aqynnyng ólenin aqyn jýregimen  oqu. Aqyndyq kózqaraspen oy terenine erkin boylap, ólensózding qatparyna ýnilu, әsem yrghaghynan jangha lәzzat tabu.

«Jýrekten kirip boydy alar...», - dep Abay aitqandayyn, jýrekten kirip, boydy alghan tynysty syrtqa shygharu.

Tolghan aiday tolyqsyp, tәtti múng kókirekti biylegen tústa, әlde qaydan kónilge medeu bolarlyq - salqyn saya izdeysin. Janyng taghat tappay, әlde nege shólirkep, dýnie kenistigi tarlyq ete bastaghan tústa, kónilge samal bolarlyq taghy da birdeneni izdeysin. Júmekenning óleni osy qasiyetke toly. Sondyghynan bolar, onyng ólenderi kez kelgen adamnyng jýreginen oryn taba beredi. Qarapayym sóz, qarapayym órnek, qarapayym tabighat, biraq Júmekenning olardy kóru tәsili mýlde bólek, ózinen ózge eshkimge úqsamaydy. Tek qana Júmekenning kózimen kórip, jýregimen sezuge bolatyn boyau, naqysh pen órnekter. Kóp jaghdayda adamdar osy túsqa kelgende, Júmekennen kóz jazyp qalyp jatady. Qarapayym sóz-órnekterining astaryna ýniluden erinip nemese týsinbey, aqyn ólenderin shettete oqu qalay bolar eken?!.

ShEGINIS: Taghy da sol «Ana tili» Últ aptalyghynda júmystap jýrgen kezde aptalyqtan jariyalanghan «Jabyq bәigege» әr týrli aqyndardan shygharmalar kelip jatty. Aqyn Israyl Saparbaydyng jazghan kólemdi poemasyn redaktor (Mereke Qúlkenov) bizding qolgha berdi. «Oqyp, tanys!» dep búryshtama qoyypty. Oqydyq, tanystyq. Israyldy emes, Júmekendi oqyghanday әser aldyq!.. Kezekti lezdemede redaktor osy poema turaly әr adamnan jeke-jeke pikirin súrady. Men: «Búl poema Júmekendi eske týsiredi!», - dedim. Mereke: «Men de solay oilaghanmyn!», - dedi.

-  Júmekennin  «Topyraq» deytin tolghauynyng solghyn bir kóshirmesi siyaqty!, - dedim.

-  IYә, dәl solay!, - dedi, Mereke...

Ghajaby sol - búl jerde Júmekenning «Topyraq» dep atalatyn tolghauy degendi aityp otyrghanymyz bolmasa, Israyldyng poemasynyng aty da, zaty da mýlde bólek, úzyn-sonar poemada Júmekenning tolghauynan alynghan bir de bir sóz, teneu joq bolatyn. Áytse de, poemany oqyghanda Júmekenning «Topyraq» dep atalatyn tolghauynyng yrghaghyna týsip, sony oqyp otyrghanday әser alasyn. Sening kóz aldyna Israyl emes, Júmeken elesteydi. Taqyryby, aitar oiy, qúrylymy da bólek eki dýniyeni úshtastyryp túrghan ne nәrse? Áriyne, ólensózding ishki yrghaghy (zandylyghy)! Sol ishki yrghaqty shegine jetkize iygergen Júmekenning aqyndyq qalpy. Orystar múny «shkola» dep ataydy. Sózbe-sóz - Júmekendik mektep, iyәky - Júmeken dәstýri. Bizding әdebiyettegi: «Abay mektebi», «Shәkәrim mektebi», Ahmet mektebi», «Múhtar mektebi»...t.t, t.b... dep atap jýrgenimiz - osy!

Júmeken Almaty konservatoriyasynan kalghan kýishilik mektebin Mәskeudegi M. Gorikiy atyndaghy Ádebiyet Institutynda әdebiyet bilimimen tolyqtyrdy. Demek, ol aqyndyq sheberligin Yqylas, Qúrmanghazylardyng kýishilik sarynyna ýilestiru arqyly әlem әdebiyetining inju-marjan ýlgilerimen tútastyryp, týgeldey kókiregine týiip aldy. Osylaysha onyng kókireginde qazaqtyng kýy sarynan bastau alghan ólenning dara bir yrghaghy qalyptasty. Búdan bylay «Júmekendik mektep» dep atalatyn búl yrghaqty aqyn tabighy daryny men mol bilimine úshtastyra otyryp, ólensózde ózinen ózge eshkimge úqsamaytyn jana qalyp, jana dәstýrdi, jana tәsildi payda boldyrdy. Búghan kim eliktese, sol adam - Júmeken bolady da túrady. Israyldyng poemasynyng Júmekenning tolghauyna úqsap ketkeni de sondyqtan. Kóp jaghdayda әdebiyet mektebinen habary joq, jazudy óner dep qabyldamaytyndar men әdebiyetke kózsiz qadam basqan ýlkeni bar, kishisi bar barlyq pende osynday elikteudi bastan ótkizedi. Solardyng arasynan ilude bireui Júmeken siyaqty ózindik dara qalpyn qalyptastyryp, «Úly aqyn», «Úly jazushy» degen atqa ie bolady.

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»