Búl maqalany jazu josparymda joq bolatyn. Alayda, eriksiz jazugha tura keldi. Oghan «Qojalar» saytynda «Diuana qoja qayda jerlengen?» atty maqala jariyalanuy sebep boldy.  Maqala avtorlary Eraly Ospanúly men Júmabay Omarúly. Maqala avtorlarynyng jazuyna qaraghanda, Duana qoja atalyp ketken Mәdi qojanyng jatqan jeri Týrkistan men Kentau qalalary arasyndaghy Qússhy Ata qorymynda jerlengen. Qússhy Ata dep jýrgen kisi sol Duana qoja degen pikirdi algha tartady. Anau bylay dedi, mynau bylay dedi degen әrtýrli adamdardyng aitqandaryn jinaqtap 10 tarmaqtan túratyn dәleldi algha tartyp, Qússha Ata qorymynda jatqan kisi Mahdiy-Duana qoja edi dep dәleldegisi keledi. Qoldarynda basqa naqty tarihy derek joq. Olardyng búl әreketi sol Qússhy Atanyng tikeley úrpaghymyz, dep jýrgen әulet ókilderin óre týregelip, qarsy shyghuyna әkeldi. Olardyng ókilderi bizding Qoja Ahmet Yasauy atyndaghy HQTU qúramyndaghy «Yasauy ghylymy zertteu ortalyghyna» da keldi. Qoldarynda kóneden kele jatqan qoljazba «Nasab-namasy» da bar. «Nasab-namamen» tanysyp kórgende biz búl әuletting shyndyghynda, sol Qússhy Ata әuleti ókilderi ekendigine kózimiz jetti. Endi «Nasab-namada» jazylghan derekterdi qysqasha saraptap kóreyik. Áriyne, búl «Nasab-namanyn» biz búrynnan zerttep jýrgen núsqalardan belgili dәrejede  ereksheligi bar. Biraq, sol ereksheligine qaramastan shejirening biyleushiler tarpynan moyyndalghandyghy. Biz ony búl «Nasab-namanyn» dúrystyghyn dәleldep, mórin basyp, qolyn qoyghan kisi ataqty Polat han. «Nasab-namanyn» joghary jaghynda, Polat Hannyng móri men  «Fulat Múhammad han sózumuz» dep han jarlyqtarynda jazylatyn sózi túr. Demek, Polat hannyng búl shejireni tolyq moyyndaytynyn bilderedi. Sol Polat han mórining qarsysynda ekinshi bir hannyng móri bar. Ol mórde: «Múhammad bahadur han ibn Sayyid ‘Umar Múhammad ‘Adil han» degen jazu bar. Áriyne, búl hannyng aty tarihta belgisiz. Mýmkin sol kezdegi úsaq handardyng biri boluy yqtimal. Endigi kezekte búl «Nasab-namalardyn» biyleushiler tarapynan kuәlandyru sebebine qysqasha toqtalyp ótelik. Qoja әuletteri qolynda biyleushiler tarapynan berilgen uaqyftyq jerler bolady. Mysaly, Qoja Ahmet Yasauiyding shәkirti Múhammed Danyshmand Zarnuqigha Týrkistan biyleushisi Qayu Teginning Oghyz taudan Qarchuqqa deyingi aralyqtan eki jýz qostyq jer bólip bergendigi «Nasab-nama» núsqalarynda jazylghan. Uaqyftyq jer iyeleri sol jerlerding zandylyghyn, ata-babasynan kele jatqan miras ekendigin biyleushiler tarapynan kuәlandyrghanda ghana ol jerler qorghalyp, moyyndalady. Uaqyftyq jer iyelerining diniy-sayasy baghyty biylikpen say kelmegen jaghdayda uaqyftyq jerlerden aiyrlyp qalu qaupi bar. Mysaly, Tәuke hannyng kezinde Yasauy joly ókilderining diny baghytynyn  Tәuke hannyng ústanghan dini-iydeologiyalyq sayasatymen say kelmeuine baylanysty yasauiya tariqaty ókilderi tolyghymen uaqyftyq jerlerinen ajyrap, Syr boyyndaghy bos jerelerge baryp ornalasugha mәjbýr boldy. Yasauiya tariqaty ókilderi ishinen tek ilimde Yasauy jolynda bolyp, salt-dәstýrde arab-parsy dәstýrin qabyl etken qoja әuletteri ghana ózderining uaqyftyq iyelikterin saqtap qala aldy. Olardyng qolynda da osy Qússhy Ata úrpaqtary qolyndaghy siyaqty han mórimen kuәlandyrylghan «Nasab-namalary» bar. Biraq ol «Nasab-nama» Tәuke hannyng óz mórimen kuәlandyrylghan. Búl «Nasab-nama» núsqalarynyng ortaghasyrlarda tek, shejire emes, sonymen birge, uaqyftyq jerlerdi qorghaytyn uaqyftyq qújat qyzmetin de atqarghandyghyn kórsetedi. Demek, «Nasab-nama» onda jazylghan derekterge senuge bolatyn, moyyndalghan qújat. Qoldarynda osynday qújaty bar Qússhy Ata úrpaqtarynyng aitqandaryn biz joqqa shyghara almaymyz. Endigi kezekte sol «Nasab-namadaghy» derekterge qysqasha taldau jasap kórelik. Búl «Nasab-nama» Yasauy jolyndaghy qojalar әuletining «Nasab-namalary» siyaqty óz bastauyn Aly ibn Abu Talibting Haula atty әielinen tuylghan Múhammed ibn al-Hanafiyadan bastaydy. Ary qarayghy shejiresi bylaysha tarqatylady: «Múhammed ibn al-Hanafiya úghly ‘Abd al-Jabbar, anyng úghly ‘Abd al-Ghaffar, anyng úghly ‘Abd al-Qahhar, anyng úghly ‘Abd al-‘Aziyz. Anyng úghly Músa han, anyng úghly Asha han, anyng úghly Auliya Qara han. Anyng úghly  ‘Abd ar-Rahiym, amma laqaby Qússhy Ata. Anyng úghly Nasrullah han, anyng úghly Ilyas han hoja, anyng úghly Hasan han, laqabshan Balyqchy Ata. Anyng úghly Sanjar han hoja, anyng úghly Arslanhan hoja ... anyng úghly Husayn hoja, anyng úghly ... ‘Umar han hoja» shejire tizbegi ayaqtalady. Shejirening sonynda hijranyng 1240 jazylghan parsy tilindegi mәtin bar. Parsy tilinen habarymyz bolmaghan song ol turaly әngime qozghaudy artyq sanadyq. Biraq ol da Qússhy Ata әuleti qojalarynyng ózderining uaqyftyq jerlerin Qoqandyq biyleushiler tarapynan kuәlandyryp alu ýshin jazylghangha úqsaydy.  Endigi kezekte osy  shejirede attary atalghan kisilerge keletin bolsaq, múnda attary atalghan kisilerding arasynda Qússhy Ata atty, Balyqshy Ata atty kisileding barlyghyn kóremiz. Búl eki kisining atymen baylanysty Týrkistan manynda eki әuliyeli jer bar. Biri – Týrkistannan 15 shaqyrym jerdegi Qússhy Ata qorymy jәne ekinshisi – Qarataudyng Jamantas asuy boyyndaghy Balyqshy әulie búlaghy. Biraq, osy kýnge deyin búl jerler turaly naqty tarihy derekter joq bolatyn. Myna «Nasab-namada» sol eki әuliyeli jerge qatysty naqty eki derek shyghyp otyr. Demek, búl Yasauy jolyna qatysty biz bile bermeytin әli kóp nәrse bar degendi bildiredi. Biraq, búl «Nasab-nama» derekterinde kemshilik te joq emes. Búl «Nasab-namanyn» jazylghan kezeninde jazghan kisining Qarahandyqtar әuleti «Nasab-namasynan» tolyq habary bolmaghandyghy bayqalady. Osyghan baylanysty búl «Nasab-namada» auytqular ketkenin kóremiz. Nasab-namany jazghan sol Qarahandyqtar әuletining ókili, biraq ózderining negizgi shejirelerinen qol ýzip qalghan, esinde qalghan derekter negizinde jazghan dep tújyrym jasaugha bolady. Olay bolmaghan jaghdayda Qarahandyq biyleushiler әuleti Nasab-namasyn negizge aluyna bolar edi. Jәne búl «Nasab-nama» derekteri hronologiyalyq túrghydan da say kele bermeydi. Mysaly, Qússhy Atany IX ghasyr sonyna qaray ómir sýrgen Áulie Qarahannyng úly retinde kórsetpegen bolar edi. Biraq búl kemshilikterge qarap, búl qoljazba derekterin joqqa shyghara almaymyz. Eng bastysy búl «Nasab-namanyn» Qoja Ahmet Yasauy zamanynan kóp uaqyt ótpey jazylghandyghynda bolyp túr. Biz ony Qússhy Ata men Balyqshy Atalardyng ataluyna qarap kóre alamyz. Yasauy joly alghash qalyptasa bastaghan kezende Yasauy jolynyng ókilderining týrli kәsip iyelerining piri retinde tarih sahnasyna shyqqan túlghalardy kóremiz. Mysaly, Qambar Ata – jylqy(shylar)nyng piri; Shopan Ata – qoydyng (qoyshylardyn) piri; Oisyl Qara – týieshilerding piri; Zengi baba – siyrshylardyng piri. Osy kýnge deyingi «Nasab-nama» núsqalarynyng esh birinde bir týlikting nemese bir kәsipting piri retinde Yasauy joly ókilderi jazylghan emes. Al, myna «Nasab-namada» osy mәsele jazylyp otyr. Alayda, Qússhy Atanyng atyna qarap, Orta Aziya handyqtarynda bolghan qúsbegimen lauazymymen salystyrugha bolmaydy. Jalpy Qússhy Ata әuletining «Nasab-namasyna» qarap shyqqanda jasalatyn qortyndy, Qússhy Ata qorymy eshqanday Mahdiy-Duana qojanyng qabiri emes, Qússhy Atanyng ózi jerlengen jer.

Endigi kezekte «Mahdiy-Duana qoja qayda jerlengen? Súraqqa jauap beremiz. Mahdy qojanyng ómir sýrgen dәuiri - XV ghasyrdyng ekinshi jartysy XVI ghasyrdyng basy. Ábilhayyr hannyng naqshbandiya tarqatyn qabyldap, Yasauy jolynan bas tartqan kezeni bolatyn. Ábilhayyr hannyng búl әreketi  Ózbek úlysynyng halqyn auyr zardaptargha úshyratty. Bir halyq ýshke bólinip ydyrap, bir halyqtyng ýsh halyqqa: qazaq, ózbek, noghay halyqtary bolyp bólinuine әkeldi. Ábilhayyr hannyng osy әreketining saldarynan memleketting qúrylymdyq jýiesi de tolyghymen ózgeriske týsti. Orta jýzge pir bolyp jýrgen qarahandyq qojalar sypyryla kóship, Noghaylargha ketti. Orta jýz ru-taypalary osy kezende ruhany jetekshisiz qaldy. Osy oqigha baylanysty Ishab bab әuleti ókilderi men Mahdy qoja  men Baqsayys bastaghan qoja әuletterining Orta jýz rularyna baryp pirlik jasaghandaghy turaly tarihy derekter «Nasab-nama» núsqalary men «Temir-nama» atty qoljazbada bayandalady. «Temir-nama» qoljazbasynda Deshti Qypshaqqa islam dinining taraluy turaly eki týrli anyz berilgen. Birinshi anyzda Ózbek han Hodjend qalasyna  әskermen joryqqa baryp, ol jerde  bir  әuliyening keremetinen ózining esi auyp, әskeri kózden aiyrylyp soqyr bolyp oralady. Olardy  Sayyid Ata «‘ilmy karamatpen» jazghannan keyin Ózbek han men Deshti Qypshaq halqy islam dinin  qabyldaydy. Ekinshi anyzda, yasauiya tariqatynyng shayhy Sayyid Atagha ústazy  Zengi Ata  týsine kirip  Deshti Qypshaq  halqyn islam dinine  kirgizuge búiyrady. Sayyid Ata kelesi kýni ózining shәkirtteri Qasym shayh, Hadym shayh, Baqsays Atany ertip, Deshti Qypshaqqa attanady. Deshti Qypshaqqa baryp Qúsyrau Qúlal handy islam dinine kiruge ýgitteydi. Qúsyrau Qúlal han bolsa, islam dinin qabyldau ýshin  ýsh shart qoyamyn, egerde olardy orynday alsandar dinderine kiremin,- deydi. Birinshi shartym, bir paluanym bar ony jenesinder; ekinshi, bir esinen adasqan qyzym bar, ony jazasyndar; ýshinshi, janyp túrghan tandyrgha bireulering týsip, aman shyqsandar  men dinderindi qabyldayyn,-deydi. Sayyid Ata men onyng shәkirtteri hannyng aitqan sharttaryn tolyq oryndap, han men Deshti Qypshaq  halqyn tolyghymen islam dinine kirgizedi[Temir-nama, 7a-11b]. búl qoljazabada jazylghan islam dinin Deshti Qypshaqqa taratudyng eki týri bayandalghanyn kóremiz. Birinshisi, Ózbek hannyng islam dinin qabyldauynyng anyzdyq sipaty. Ekinshisi, XV ghasyrdyng tórtinshi shiyregindegi Orta jýz ru-taypalaryna pir bolyp jýrgen qarahandyq qojalardyng Noghay úlysyna kóship ketuine baylanysty Úly jýzge pir bolyp jýrgen Ishaq bab úrpaqtary qatarynan Baqsayys qoja bastaghan Yasauy joly ókilderining Arqa jerin jaylaghan qazaq ru-taypalary arasyna baryp, ruhany jetekshilikti óz qoldaryna alghandyghyn bayandaytyn anyz. Biraq, «Temir-namadaghy» Sayyid Atany Ózbek hangha islam dinin qabyldatu ýshin barghan Sayyid Atamen shatastyrugha bolmaydy. Óitkeni, Sayyid Ata dep uaqyttyq erekshelikke qaramay úzaq ghasyrlar boyyna óz shyghu tegin Ishaq babtan taratatyn, Úly jýzge pir bolyp otyrghan túlghany Sayyid Ata dep ataghangha úqsaydy. Biz ony Altyn Orda kezindegi yasauiya tariqaty ókilderi arasynda Sayyid Ata atty túlghalardyng bolghanyghynan da kóre alamyz. Mysaly, Berdibek han óltirilgennen keyin Altyn Ordanyng taghyna 25 han kelip ketti. Osy qiyn kezenning ózinde Yasauiya shayhtary mýmkindigi bolghansha, Orda taghyna kelip, ketip jatqan handargha yqpal etuge  kýsh saldy. Olardyng múnday әreketi turaly Natanzy shygharmasynda mynaday derek bar: «Murid hannan song taqqa Aziz han otyryp, ol jaman әdetterdi qalyptastyrdy. Sayiid Ahmed  Yasauy úrpaqtarynyng biri Sayiid Ata ony búl  jaman әdetterden tyidy. Ol óz kýnәsin týsinip, Sayyid Atagha qol berip, oghan moyyn úsyndy. Oghan ózining qyzyn berdi. Ýsh jyldan song ol ózinin  jaman әdetin qayta bastady. Ol sol ýshin óltirildi» - deydi. Demek, Úly jýzge pir bolyp otyrghan Ishaq bab әuleti óklin Sayyid Ata dep atau dәstýri qalyptasqangha úqsaydy. «Temir-namada» jazylghan oqigha Ózbek úlysynyng hany Ábilhayyr hannyng dini-iydeologiyalyq sayasatyna baylanysty XV ghasyrdyng songhy shiyregi men XVI ghasyrdyng basynda Qazaq dalasynda oryn alghan diniy-ruhany ýderistermen baylanysty oqigha dep topshylaymyz. Oghan Qúsyrau Qúlal handy islam dinine moyynúsyndyrugha barghan Sayyid Ata men Baqsayys Atalardyng qasynda XV-XVI ghgh. ómir sýrgen Hadym shayh men Qasym (989/1578/1579 j.q.b.)  shayhtardyng boluy dәlel bola alady. Al, Baqsayys Atanyng Syr boyyna jerlenui onyng ózining ýsh jýz shәkirtimen ústazy Húday-dad Búhary basyna ziarat jasaugha kelip, sol jerde Qanbar shayhtyng ýiinde qaytys boluymen baylanysty bolatyn. [A.Muminov, Rodoslovnoe drevo Muhtara Auezova. 2011. S. 215.].

Al, Duana-Mahdy qojanyng da Arqa jerine ketui tura osy oqighagha baylanysty bolghandyghy dau tudyrmaydy. A.Divaevtyng «Hazireti Ismail Ata turaly anyz» atty maqalasynda Ismail Atanyng әkesi Ibrahimning osydan tórt jýz jyl búryn qanlynyng «Omyrtqa», «Mandut» taypalarynyng piri bolghandyghy jәne Ámir Temirden 100 jyl búryn ómir sýrgendigi jazylady [Z.Jandarbek. Nasab-nama núsqalary jәne týrki tarihy. 2002. 31 b.]. «Nasab-namada»  «Ibrahim shayhtyng jetinshi úrpaghy Zahid qojanyng úly Mahdy qoja-laqaby Duana qoja. Ol uaqytta barlyq ózbek pen qazaq halyqtary joldarynan adasqan edi. Mahdy qoja jariya ilim men qúpiya ilimmen qazaqiyagha pir bolyp, jolgha salyp, hikmet ilimin ýiretip, qazaqiya ishinde qaldy. Ol kisining ýsh úly bar edi. Birining aty – Qojajan qoja jәne birining aty – Qylysh qoja jәne birining aty – Pirzada qoja». Qazirgi Duana qoja әuletteri osy kisiden taralady. Búl jerde «qazaqiya» dep qazaq dalasyn aityp túrghanyn kóruimizge bolady. Ol da Baqsayys Ata siyaqty qazaq dalasyna ketkenin kóremiz. Demek, ol kisining qabirin Týrkistan manayynan izdeu qate. Óitkeni, ol kisi Baqsayys Ata siyaqty Samarqantqa kelip qaytys bolghan joq. Sol barghan jerinde qaytys bolghan boluy kerek. Olay bolmaghan jaghdayda ol kisini osynda Týrkistangha әkelip qoyghandyghy turaly derek mindetti týrde bolghan bolar edi. Al, Duana qoja úrpaqtarynyng Syr boyyna kelip toptasa ornalasuy Tәuke hannyng «Jeti jarghysynyn» qabyldanuymen qoja әuletterin qazaq qúramynan shygharyluymen tikeley baylanysty. Sol sebepti, «Qússhy Ata ata mazarynda jatqan kisi Duana qoja degen edi» degen әngime tarihy shyndyqqa say kelmeydi. Biz ony әli kýnge deyin Arqa jerinde qazaq ishinde otyrghan qoja әuletterining belgigi bir bóligi osy Duana qoja úrpaqtary ekendiginen kóre alamyz. Mysaly, Qaraghandy oblysy Jana Arqa audanyn mekendegen qojalardyng kópshiligi Duana qojalar әuletinen, Aqtoghay qojalarynyng da kópshiligi Duana qoja әuletinen. Sondyqtan da dau  joq jerde dau tughyzyp, Qússhy Ata qorymyna talasudyng reti joq. Odan da sol Qazaqstannyng soltýstik ónirlerine ghylymy ekspedisiya úiymdastyryp, Duana qojanyng jatqan jerin anyqtau jolyndaryn qarastyru kerek. Jalpy Duana qoja әuletining qazaq tarihynda atqarghan qyzmeti eleuli jәne oghan dәlelder de joq emes. Mysaly, Abylay hangha pir bolghan Jalanayaq qojanyng bir ózi nege túrady. Maqala sonynda búl aitylghandardyng barlyghy qazaq tarihynyng belgi bir bólshekteri ekenin esterinizge sala otyryp, osynday úmyt qalghan bólshekterimizding basyn qúrastyra otyryp, qazaqtyng birtútas tәuelsiz tarihyn qalyptastyrugha qyzmet eteyik dep qortyndylaghym keledi.

Zikiriya Jandarbek

Abai.kz