Basy: Abay shygharmalaryndaghy shet sózder 

Úly aqyn 27-qara sózinde adam men jan-januarlardy salystyra kelip, әlemning birinshi ústazy Aristoteliding óz ústaza Sokratpen súhbatynda adamnyng basqa maqlúqtardan artyqshylyghyn: «...adam balasyn artyq kórip, qamyn әuelden allanyng ózi oilap jasaghanyna da dәlel emes pe? Endi adam balasynyng qúlshylyq qylmaqqa qaryzdar...» (II, 184) degen grek oishyldary bizding dәuirimizge deyingi zamanda-aq danalyq oilaryn bildirgendiginen Abay bizge habardar etken. «Ol senderding atalaryng Adamdy topyraqtan, sosyn onyng býkil úrpaqtaryn mәniy-úryqtan, sosyn úiyghan qannan jaratqan» (Ghafyr sýresi (40) 67-ayat) dep, әrkimge ózining qaydan kele jatqanynan habar berip otyr.

«Adam eki ayaghyna basyp tik ósip, dýniyeni tegis kórmekke, tegis teksermekke layyqty...» (II, 183) – dep, adam balasynan basqa maqlúqtardan artyqshylyghyn birtindep bayandatady. Ol - parasatty, imandy, qareketshil, sezimtal súlulyqtan lәzzat ala biletin, ruhany kemel, jan-jaqty damyghan túlgha. «Aqiqatta, Biz adamdy – onyng negizi qara balshyqtan bolyp, sureti berilgen son, qúrghatylghan laydan jaratqanbyz» (Hyjyr suresi (15) 25-ayat) – degendegi adam Arabtyng insan, yaghny úmytshaq, úmytqan degendi bildiredi. «Adam; chelovek; ludi, rod chelovecheskiy; Adam y Eva» (str.29) jәne «odam» «Adam 1) ne byti, otsutstvovati; ne sushestvovati; 2) ne iymeti, ne nahoditi; 3) strad. byti liyshyonnym, ne iymeti... adom-un 1) unichtojeniye, rasstrel; 2) kazni; smertnyy prigovor; 3) bednosti, obnishaniye» (Baranov H.K. Arabsko-russkiy slovari. Okolo 42 000 slov. M., «Russkiy yazyk» 1977. 944 s. str. 503). Mazmúny: kisi, adamdar, adamzat. Adam jәne Haua Ana (29-bet) 1) ómirding joqtyghy, joq bolu, ómir sýrmeu. 2) bolmau, jaratylmau; 3) yryqsyz etis (isti isteushi belgisiz) qúqyghynan aiyru, iske asyrmau... 1) joi, ólim jazasyna kesilu; 2) dargha asu; ajaldy ýkim; 3) kedeylik, qayyrshylyq bolady eken qazaq tilinde dybystaluy birdey bolghanymen eki týrli maghyna beredi eken. Ony úly Abay da eki týrli maghynada qoldanghanyn bayqaugha bolady, mәselen «Núrly aspangha tyrysyp óskensing sen» atty óleninde:

Adamzat - býgin adam, erteng topyraq,

Býgingi ómir jarqyldap aldar biraq.

Erteng ózing qaydasyn, bilemisin

Ólmek ýshin tughansyn, oila, shyraq, (I, 234). Múnda adamdy ólushi degen bolsa, «Jigitter, oiyn arzan, kýlki qymbat» óleninde:

Joldastyq, súhbattastyq – bir ýlken is,

Onyng qadirin jetesiz adam bilmes.

Sýiikti er bilgen syryn syrtqa jaymas,

Artynnan bir auyz sóz aityp kýlmes. (I, 39) – dep, adamdy ólushi emes, mәngi jasaushy jer betindegi jaqsylyq pen jamandyqty saqtaushy, syipatynda suretteledi. Osy eki óleng shumaqtaryndaghy aitylghan «adam» sózindegi birinshisinde «ólushi», ekinshisinde ólimnen habar joq týrinde kezdesip túr. Demek, biri jan, biri tәn ekenin aityp otyr. Tәn óledi, jan ólmeydi.

Shyghystanushy belgili ghalym Yu.A.Rubinchik qúrastyrghan parsy-orys sózdiginen oqyp kórsek: «[Odam] 1) chelovek; 2) razg. sluga; podchiynyonnyi» (T. I. str.57) «[Adam] 1) otsutstviye; 2) nebytie (T. II. str.177) (Persidsko-russkiy slovari V 2-h tt. Svyshe 60 000 slov. M.: Rus. yaz., 1985). Mazmúny: 1) adam; 2) qyzmetshi; baghynyshty. 1) joq bolu; 2) ómirding joqtyghy. Alghashqyda  ómir sýrushi adam, ekinshisinde – ólushi, joq bolushy adam dep eki týrde kelip túrghanyn bayqaymyz.

Ólse óler tabighat, adam ólmes,

Ol biraq qaytyp kelip, oinap-kýlmes.

«Meni» men «menikinin» airylghanyn

«Óldi» dep at qoyypty ónkey bilmes. (I, 178) – dep, bastalatyn óleninde, jan men tәnning baylanysyn adam belgisimen sipattap túrghan úghym. Múnda adam janynyng mәngiligin «adam ólmes.» dep, tәnning (denenin) tabighat mýshesi yaghny ólushi dep aityp túr. Ekeui birlikten daralyqqa ótse birin-birinsiz ómir sýre almay, biri tabighatqa (topyraqqa), biri ruhqa (bolmysqa) ainalady eken. Jan «men», tәn «meniki» ekeui eki jaqqa biri jerge, biri kóke ketip «ayrylghanyn» «óldi» dep atamaydy ekenbiz olar mәngilikke óz oryndaryn tapty degenimiz dúrys keledi eken. «Ey, qauymym búl dýnie ómiri – tek qana bir arzymaytyn búiym. Álbette, Aqyret qana – mәngi túraq.» (Ghafyr sýresi (40) 39-ayat).

19-qara sózinde de: «...estip, kórip, ústap, tatyp eskerse, dýniyedegi jaqsy, jamandy tanidy daghy, sondaydan bilgeni, kórgeni kóp bolghan adam bilimdi bolady.» (II, 175) – dep adam balasynyng mýmkindigine joghary bagha beredi.

«Odam a. 1. inson, kishi. 2. maj. malay, hizmatkor, yugurdak; birovga qaram kishiy.

Men bir odamning odamii malay...

Zanchaliysh, ezma ham chuzuldy talay. (M.)

Odamy jinsy – odamzod, insoniyat, odamzod jinsiga hos.

Odamy jinsida yuq qissasiy,

Qoldy aning dumchasining hissasi. (Zm.). (Lapasov Javqon. Mumtoz adabiy asarlar uquv lughati: Urta maktablar uchun. – T.: Uqituvchi, 1994. – 272 b. 153-bet) Mazmúny: «Adam arabsha. 1. insan, kisi. 2. sóz týrlendiru; malay, qyzmetker, jýgirtek; bireuge qarasty kisi.

Men adammyn, adamgha tәueldimin malay...

Zәngi, ezbelik te sozyldy talay. (Múhammed Amiynqoja Muqimy (1850-1903) ózbek aqyny).

Adamnyng tegi – adamzat, insaniyat, adam balasynyng tegine tiyisti.

Adam siyaghy joq,

Biraq qaldy onyng úrpaghy.

(«Zarbulmasal» auyz әdebiyetindegi qanatty sózder jiyntyghy) (audarma ózimizdiki). Oghan týnilgen úly aqyn 4-qara sózinde: «Qulyq saumaq, kóz sýzip, tilenip, adam saumaq – ónersiz itting isi.» (II, 162), onday adamdardan «... eshkimge dostyghy joq jandar shyghady.» (II, 159) degen týiindi Abay 3-qara sózinde aitady.

Adam - jer betining iyesi. Alghash adamnyng payda bolu jayynda týrli pikirler bar. Adam - adim (topyraqtyng syrtqy kórinisi) qabyq, teri sózinen alynghan. Osynda jogharyda kórsetilgen H.K.Baranovtyng sózdiginde «adiym-un mn. Adum-un 1) hleb s pripravoy; 2) koja; ily kora, poverhnosti, verhniy sloy zemli; pochva; (str. 29). Mazmúny: 1) adiym-unnyng kópshe týri adum-un dәm qosylghan nan; 2) teri nemese qabyq, qyrtys, jerding ýstingi qabaty, topyraq. Adamdy «biday óndi» «topyraq týsti» dep aitylatyny sondyqtan bolsa kerek. Taghy da bir núsqada; adam «al-a-dama» sózinen alynghan. Nemese, su men topyraqtyng aralasuyn Adam deydi eken. Ony úly Abay: «Adamnyng denesi, ózing jýrgen jerding bir biytimdey qúmyna úqsas emes pe?» (II, 182) deytini 27-qara sózinde.

Adamnyng jaratyluy jayynda Shyghys әdebiyetinde qay janr (fransuz tilinen alynghan, týr) bolsyn shartty týrde kitaptyng bas jaghynda adam balasynyng payda bolu tarihynan syr aqtarady. Mәselen, sol dәstýrdi saqtaghan týrki halyqynyng birtuar perzenti aspan әlemin zertteushi әri matematik Úlyqbek (1394-1449) (ataqty qolbasshy Ámir Temirding nemeresi) ózining «Tariyh-y arba ulus» («Tórt úlys tarihy») atty kólemdi enbegining bas jaghynda: «Alla taghala jerden bir uys topyraq alyp keludi, Jebreyil perishtege tapsyrady. Jebreyil jerden topyraq almaq bolyp barady; ony ne isteysing dep, Jer súraghanda, Alla taghalanyng jibergenin aitady. Menen torpaq alma, nege desen, adam perzentteri kóp bolghannan song biri kәpir, biri asy, biri zalym, biri kýnәkar bolyp, Alla taghalanyng azabyna qalady, olardyng azapta qalghanyn qalamaymyn deydi. «Ol Jerde búzaqylyq jasaytyn, qan tógetindi jaratasyng ba» (Baqara sýresi (2) 30-ayat) deydi. Keyin Miykәiil perishteni jiberdi jer ony da bos qaytarady, odan song Israfil perishteni jiberedi onyng da ótinishin oryndamaydy. Tórtinshi ret songhy perishtesi Ázireyildi jónetedi, ol baryp jerge aitady: «Alla taghalanyng әmiri sening antynnan әldeqayda biyik» dep, ony tyndamay Qaghbanyng ornynan bir uys torpaqty alyp barady da tapsyrmany oryndaydy». (Ulughbek Mirzo. Turt ulus tarihi. Fors tilidan B.Ahmedov va boshq. tarj. – T.: Chulpon, 1993. - 352 b. 15-16 bet). «Ol jay ghana topyraq emes, jer betining ózegi men dәnin qúraytyn topyraq. Yaghny jerding barlyq elementterin qamtyghan topyraq» (Payghambarlar tarihy. – Almaty: «Kókjiyek-B» baspasy, 2011. – 352 bet. 13-bet).

Bolghan song jaratylyp jer men kók,

Tau men tas, teniz, búlaq, aghashpen shóp,

Dýniyege qonystaugha qol ústasa,

Keldi Adam, hauamenen úzamay kóp. (Iztileuúly T. Ferdausy «Shahnamasynyn» jelisimen jazylghan kaharmandyq jyr. Birinshi kitap: Almaty. - Jazushy, 2004. – 336 bet. 23-bet) - dep bastalatyn «Rýstem-Dastan» jyrynda kórkem shygharmanyng shyghystyq talap-talgham sipatymen bastalady.

«...janob hazrat Odam safiyallo zamonlaridin bizny vaqty zamonimiyzghacha jamy odamlar ikky qism bulub: avvalgy qism tufony hazrat Núhdin ilgaridur, ikkinchy qism keyindur» («Temurnoma»: Amir Temur Kuragon jangnomasi. T.: Chulpon, 1990. – 352 b. 33-bet). Mazmúny: úly mәrtebeli Adam sәpiolla (adamnyng alghashqy esimi) zamanynan bizding dәuirimizge deyin barlyq adamdar eki kezendi qúraydy: alghashqysy topan su hazireti Núhtan búrynghy, ekinshi kezeng keyingi edi dep, bastalady.

Shәrif Ámidy ózining Týrik tilindegi «Shahnama» («Shahname biyt-týrkiy») HÝI gh. Kitabyn dәstýrli týrde Jaratqangha minәjәt etip baryp;

Dýniyege qanshalyq búryn kelse de Adam,

Biraq shyndyghynda Ahmet qoy muqәddәm. – dep, Adamnyng jaralghany búryn sonynan payghambarlardyng (Ahmet – Múhammedting kórkem esimderining biri) dýniyege kelgendigin aityp túr. (Qazynaly Ontýstik – Almaty: «Núrly Álem», 2013. – Ser.: Týrkistan kitaphanasy. T.43: 1-kitap: 328 b. 38-bet).

«Odam [a] Fikirlash, suzlash va mehnat qilish qobliyatiga ega bulgan, shu tufayly boshqa hamma mahluqotdan ustun turuvchy jonly zot; kishi, inson. Ibtidoiy adam. Kishilik jamiyatning airim bir azosi, shahs. 1) odomzod, inson. 2) chin insoniy fazilatlarga ega bulgan shahs, chin inson. Odam bulmoq yoky odamga ailanmoq 1) tarbiyat topib yahshy fazilatlarga, chin insoniy hislatlarga ega bulmoq. 2) kuchma tuzaliyb, semiriyb, yosharib qolmoq. Odam bulmaydy tuzalmaydi, shu kuyy qoladi. Odam qilmoq 1) tarbiyalab chin insonga, yahshy fazilat sohibiga ailantirmoq. 2) kuchma boqiyb, tarbiyalab katta qilmoq.

2. Kollektiv hujaliyk, oila azolarining har biri; jon.
3. Biror boy-badavlat yoky amaldor kishining hizmatkory eky tarafdoriy.

Odam ota, Odam alayhissalom diny afsonalarga kura er yuzida birinchy yaratilgan erkak, Moma havoning juftiy.» (Uzbek tilining izohly lughati. Ikky tomly 60 000 suz. Z.M.Marufov tahriry ostida. T.I. M.: «Rus tili» 1981, 715 b. 520-bet). Mazmúny: Adam (arab) pikirley alatyn, sóileu men enbektenu qabiletine ie ekendigimen basqa maqlúqtardan erekshelenip túratyn jandy zat; kisi, insan. Jabayy, qarapayym, bastyq adam. Qoghamnyng mýshesi, jeke adam. 1) adamzat, insan. 2) shyn adam atyna layyqty túlgha. Adam bolu nemese adamgha ainalu 1) tәrbiyeli, jaqsy jaghynan kórinip, shynayy is-әreketke ie bolu. 2) auyspaly maghynasy dúrystalyp, semirip, jasaryp qalu. Adam bolmaydy, týzelmey osy kýii qalady. Adam etu 1) tәrbiyelep shyn adam qataryna qosu. 2) auyspaly maghynasy baghyp-qaghyp ósiru.

2. Újym sharuashylyq, otbasy mýshelerining әrqaysysy; jan.
3. Bay-manaptardyng nemese sheneunikting qyzmetkeri yaky jaqtastary,

«Adam [a] esk. kt. Yuqliyk, mavjud emasliyk; borlikning aksi. Adam ailamoq yuqotmoq, yuq qilmoq» (sonda, 27-bet). Ekinshi maghynasynda: Joq bolu, payda bolmau; barlyqtyng kerisi. Adam joghalu, joq etu.

«Bu erdagy insondan murod Odam alayhissalom, chunky u inson naslining eng birinchy vakilidiyr. Demak, inson yaraladigan balchiq olovda quritilgan. Iblis Odamdan avval, olovdan yaratilgan» (Sufiy tabib Nursafardiy. Tarihiy nurly yul. – T.: Adabiyyot uchqunlari. 2017. – 172 b. 7-bet). Mazmúny: búl jerdegi adamnan múratty Adam alayhissalom, sondyqtan ol adam nәsilining eng birinshi ókili bolyp esepteledi. Demek, balshyqtan adam keyipi jasalyp otpen keptirilgen. Ibilis Adamnan búryn ottan jaratylghan. Ol qasiyetti Qúranda da: «Jyndy yaghny Ibilisti Adamnan ilgeri jalyn ottan jaratqan edik» (Hyjyr sýresi (15) 26-ayat) – degen siyaqty Qúranda adam (adamzat, adam balasy,  adam ata) turaly óte kóp aitylady.

Adam dep orystyng úly aqyny A.S.Pushkiyn: «Razve ne vse my proizoshly ot Adama? RV 219. 14. Vsya v plameni, vlasy raskinuv, Eva, Edva, edva ustamy shevelya, lobzaniyem Adamu otvechala Gv 284. (Slovari yazyka Pushkina: v 4 t. \ Otv. Red. Akad. AN SSSR V.V Vinogradov \ Rossiyskaya akademiya nauk. Gen-m rus. yaz. IYm. V.V.Vinogradov. – M.: 2001. T.1. 975s. str. 11). Mazmúny: biz barlyghymyz adamnan taraghan joqpyz ba? Barlyghy jalynnan, biylik qúrghan, Haua Ana, Áren, әreng júrttyng auzyna ilikti, Adamdy sýiip jauap berdi. (RV degeni «Sseny iz rysarskih vremen» («Rysarlar dәuirindegi sahnadan») 1835 jyly jazylghan piesasyndaghy qanatty sózderining biri. Al, Gv degeni «Gavriiliada» atty poemasynan) degeni.

Adam degen úghym tek Qúranda ghana emes, atalmysh sózdikte: «Adam. Po bibleyskomu predanii, pervyy chelovek na zemle». Mazmúny: Adam, Injildegi anyz boyynsha, jer betindegi alghashqy adam. Alladan týsken tórt kitapta da alghashqy jaratylghan maqlúq kýiinde kezdeseti.

Kenestik kezenning Bas ensiklopediyasynda: «Adam (dr.- evr. – chelovek), v iudaistskoy y hristianskoy mifologiyah pervochelovek y otes roda chelovechiskogo» (Bolishaya Sovetskaya Ensiklopediya (V 30 tomah) Gl. red: A.M.Prohorov. T. 1. Sovetskaya Ensiklopediya. 1969. - 608 s. str. 212). Mazmúny: Adam (kóne evrey tilinde – adam) kudey jen hristiyan anyzynda alghashqy adam jәne Adam-Ata degendi bildiredi eken. Ol Qúranda da, «Ey, adamdar, rasynda, Biz senderdi bir erkek (Adam) jәne bir әielden (Haua) jarattyq jәne de bir-birinmen tanysularyng dos-tuysqan bolularyng ýshin senderdi әrtýrli halyqtar jәne ru-taypalar etip qoydyq» (Hújúrat sýresi (49) 13-ayat) dep naqtylay aitylghan.

Qoryta kele, adamgha Alla tarapynan sýikimdi minezdeme berilmeydi, sondyqtan da júmaqtan quyluy «Jaqsylyghym da ózimnen jamandyghym da ózimnen» degen Súltanmahmút Torayghyrovtyng degeni oigha oralady.

Jalghasy bar...

Seydaly Orazaliyev

M. Áuezov atyndaghy Ontýstik Qazaqstan memlekettik uniyversiyteti 

Gumanitarlyq ghylym-zertteu instituty        

«Abaytanu» ghylymi-oqu ortalyghy

Abai.kz