Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti, Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» maqalasynda qazaq tilining әlipbiyin latyn grafikasyna 2025 jylgha deyin kezen-kezenimen kóshirudi naqty qolgha alu kerektigi jóninde jazghan edi.

Qogham tarapynan qazirgi uaqytqa «HHI ghasyr – últtyq sananyng janghyru kezeni» - degen sipat berilgen. Jalpy adam sanasy jyl sayyn janghyryp otyrady. Sana men til tútastyqty qúraydy, olar bir-birin tolyqtyrady, til – oy men sananyng tikeley bolmysy. Sondyqtan qazaq tili әlipbiyining latyn grafikasyna kóshui – últymyz ýshin jasalyp jatqan manyzdy qadam dep týsingenimiz jón.

Jalpy alghanda, latyn jazba tanbasyna kóshu mәselesi elimizding әlemdik órkeniyetti elder qatarynan qalmau ýshin jasalynyp jatqan iygili isterding biri. Osy orayda Elbasymyz aitqanday asyghystyq tanytpay, qazaq tili әlipbiyin latyn grafikasyna kezen-kezenimen kóshiru júmystary jýieli týrde iske asyryluy kerek.

Latyn grafikasyna negizdelgen qazaq tili әlipbii Elbasynyng Jarlyghymen bekitilgennen sәtten-aq naqty júmystar jýrgizilip keledi. Ol ýshin ónirimizde barlyq resurstar jetkilikti. Aymaghymyzdaghy joghary oqu oryndarynyng eng bilikti degen ghalymdarynan, til janashyrlary men ziyaly qauym ókilderinen latyn әlipbiyine kóshu boyynsha oblystyq týsindiru toby qúryldy. «Júmyla kótergen jýk jenil» demekshi atalghan oblystyq týsindiru tobynyng mýshelerimen oblys boyynsha jana әlipbiyge kóshu mәselesi jóninde kezdesuler ótkizilip, respublikalyq, ónirlik búqaralyq aqparat qúraldarynda latyn әlipbiyine qatysty maqalalar men pikirler jariyalandy.

Sonymen qatar Qazaq tili әlipbiyin latyn grafikasyna 2025 jylgha deyin kezen-kezenimen kóshiru (birinshi kezen: 2018-2020 jyldar, ekinshi kezen: 2021-2023 jyldar, ýshinshi kezen: 2024-2025 jyldar) jónindegi oblystyq is-sharalar jospary bekitildi.

Jospargha sәikes 2018 jyldyng basynda oblys tilderdi damytu jónindegi basqarmasynyng janynda latyn tili kabiyneti ashylyp, «Qazaq tili jәne latyn grafikasy» atty kitap kórmesi júmys jasay bastady. Kórmege kelushiler әdebiyettermen tanysyp, basqarma qoryndaghy memlekettik tildi mengeruge arnalghan әdistemelik núsqaulyqtar men latyn grafikasyna qatysty kitaptarmen, gazet-jurnaldarmen tanysady. Kórmege әr jyldary basylyp shygharylghan kitap pen oqulyqtar qoyyldy.

Sonday-aq Pavlodar oblysynyng tilderdi damytu jónindegi basqarmasy Qazaq tilining әlipbiyin latyn grafikasyna 2025 jylgha deyin kezen-kezenimen kóshiru jónindegi respublikalyq is-sharalar josparyn oryndau maqsatynda 2019 jyldan bastap latyn әlipbii negizinde qazaq tilin oqytudy qolgha aldy. Tilderdi damytu men qoldanudyng 2017-2019 jyldargha arnalghan oblystyq is-sharalar josparyna latyn qaripi negizinde qazaq tiline  oqytu kurstary men seminarlar engizildi. Atalghan sharalargha barlyq sanattaghy azamattar, qazaq tili oqytushylary men is jýrgizushiler qamtyluda.

Aghymdaghy jyly Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet jәne sport ministrligi Til sayasaty komiytetining Sh. Shayahmetov atyndaghy «Til-qazyna» últtyq ghylymiy-praktikalyq ortalyghynyng úiymdastyruymen Pavlodar qalasynda «Jana emle: qúrylymy men mazmúny» atty latyn negizdi qazaq jazuyn mengertetin respublikalyq seminar ótti. Atalghan sharagha ónirdegi oqu ortalyqtarynyng oqytushylary jәne qazaq tili men әdebiyeti pәnderining ústazdary,  jalpy 90 tyndaushy qatysty.

Sonymen qatar Núr-Súltan qalasynda osy ortalyqtyng úiymdastyruymen ótip jatqan latyn grafikasyna negizdelgen qazaq tilin oqytatyn trenerlerdi dayyndau kurstaryna da ónirdegi til oqytu ortalyqtarynyng әdiskerleri men oqytushylary qatysuda. Jyl sonyna deyin josparlanghan 14 trenerding 8-i qatysyp, sertifikattargha ie boldy. Atalghan kurstan ótken Qazyna Qadas, Viktoriya Kamaletdinova, Aysúlu Bespaeva syndy múghalimder jergilikti jerlerde latyn qaripi negizindegi qazaq tili kurstaryn jýrgizude.

Óz basym qazaq tili әlipbiyin latyn grafikasyna kezen-kezenimen kóshiru júmystary jergilikti búqaralyq aqparat qúraldarynda keninen jariyalanyp túru dúrys dep esepteymin. Óitkeni júrtshylyq elimizde bolyp jatqan janalyqtar men ózgeristerdi  uaqytyly qúlaghdar bolyp otyruy tiyis. Osy orayda Pavlodar oblysynyng tilderdi damytu jónindegi basqarmasy tarapynan «Tughan til – baylyghym» aqparattyq-tanymdyq 8 baghdarlamasy jәne «Memlekettik til jәne otbasy» 10 telehabary әzirlenip, qazirgi kezde túrghyndar nazaryna úsynyluda. Sonymen qatar internet-resurstar men әleumettik jelilerde qazaq tili әlipbiyin latyn grafikasyna kóshirudi ilgeriletu, halyqty barynsha aqparattandyru boyynsha júmystar jýrgizilude.

Jariyalanghan jastar jyly shenberinde ata-baba múrasy ana tilin, týp mәdeniyetimiz ben ruhaniyatty dәripteu, últtyq qúndylyqtardy úlyqtau maqsatynda «Qazaq tili jәne latyn grafikasy» taqyrybynda teleoyyn úiymdastyryldy. Ziyatkerlik sayys barysynda «Jastar – Qazaqstannyng bolashaghy» demekshi jastar qazaq tili alfaviytining latyn grafikasyna kóshuin zor quanyshpen qabyldaghanyn, memlekettik tilding qoldanys ayasynyng kenenine óz taraptarynan qalay ýles qosyp jatqandaryn  ortagha saldy.

Qazaq tili әlipbiyin latyn grafikasyna 2025 jylgha deyin kezen-kezenimen kóshiru jónindegi oblystyq is-sharalar josparyna sәikes túrghyndar men memlekettik organdarynyng qyzmetkerleri arasynda «Siz latyn qaripin bilesiz be?» aksiyalary men qaruly kýshterining qúrylymdarynda týrli dengeydegi kezdesuler úiymdastyryldy. Qazaq әlipbiyin latyn grafikasyna kóshirudi nasihattau boyynsha jergilikti memlekettik organdar men jalpy orta bilim beru mekemelerinde «Latynsha ýireneyik» aksiyalary ótti.

«Ruhany janghyru» baghdarlamasy ayasynda qazaq tili әlipbiyin latyn grafikasyna kezen-kezenimen kóshiru boyynsha mektep jasyna deyingi balalargha arnalghan elektrondyq «Álippe» oqu kesheni әzirlendi.  Jana oqytu kesheni 4 jastan 6 jasqa deyingi balalardy latyn grafikasy negizinde qazaq tiline oqytugha, kommunikativtik daghdylardy damytugha, leksikalyq qordy arttyrugha, tildi tabysty oqytu ýshin qajetti bilim alugha yntalandyrudy arttyrugha arnalghan. Atalghan oqu kesheni ónirimizding barlyq mektepke deyingi mekemelerine taratyldy.

Jalpy aitqanda, Qazaq elining latyn әlipbiyine kóshui últymyz ýshin jasalyp jatqan manyzdy qadamdardyng biri dep bilemin. Latyn tanbasyndaghy qazaq әlipbiyining qabyldanuy elimizding tútastyghyn ústap, jahandyq dengeyde damuy ýshin qajet. Latyn negizindegi qazaq әlipbii memlekettik tilding qoldanys ayasyn keneytuge yqpalyn tiygizedi. Osy orayda «Til mәrtebesi – el mәrtebesi» degendey qazaq tilin damytu baghytyndaghy keshendi jobalardy tabandylyqpen jýzege asyra otyryp, dәripteuimiz kerek.

Erjan Tókenov,

Pavlodar oblysynyng tilderdi damytu

jónindegi basqarmasynyng bólim basshysy

Abai.kz