- Álihan Bәimenovtyng «Aq jol» partiyasyn tastap Memlekettik ister jónindegi agenttikting tóraghasy bolyp taghayyndaluy júrtshylyq tarapynan әr týrli pikirlerge ózek boldy. Mәselen bireuler Álekendi satqyndyq jasady dese, endi biri tәjiriybesi mol onyng agenttike kelgeni dúrys deydi. «Aqjol» partiyasynyng mýshesi retinde aitylyp jatqan pikirlerding qaysysyna basymdyq beresiz?

- Qazirgi kezde barlyq BAQ Álihandy qúbyjyq siyaqty etip jazyp jatyr. Óz basym onyng «Aqjol» partiyasynan ketkenine quandym. Osy partiyanyng qatarynda ózim siyaqty ózge de ziyaly qauym ókilderi boldy. Ondaghy maqsatymyz - halyqqa paydamyz tiyedi me, partiya arqyly halyqtyng mún-múqtajyn joghary jaqqa jetkizemiz be degen niyet bolatyn. Alghashqy saylauda «Aq jol» partiyasy bastapqy oryngha ie bolghany belgili. Biraq birpartiyaly jýie qalyptasuy kesirinen «Aq joldy» jәne ózge de partiyalardy yghystyryp jiberip, bir-aq partiya jasady. Bir partiyanyng jemis bermegendigin býgingi tanda kórip otyrmyz. Kezinde Kenes ýkimeti bir partiyaly boluy saldarynan bir-aq kýnde jalp ete qalghan. Kommunisttik partiyanyng milliondaghan mýshesi: «Búl partiya nege qúlady?» dep birde bireui әreket etken joq. Osy oqigha bir partiyalyq jýiening úzaq ómir sýre almaytynyn dәleldedi.

- Álihan Bәimenovtyng «Aq jol» partiyasyn tastap Memlekettik ister jónindegi agenttikting tóraghasy bolyp taghayyndaluy júrtshylyq tarapynan әr týrli pikirlerge ózek boldy. Mәselen bireuler Álekendi satqyndyq jasady dese, endi biri tәjiriybesi mol onyng agenttike kelgeni dúrys deydi. «Aqjol» partiyasynyng mýshesi retinde aitylyp jatqan pikirlerding qaysysyna basymdyq beresiz?

- Qazirgi kezde barlyq BAQ Álihandy qúbyjyq siyaqty etip jazyp jatyr. Óz basym onyng «Aqjol» partiyasynan ketkenine quandym. Osy partiyanyng qatarynda ózim siyaqty ózge de ziyaly qauym ókilderi boldy. Ondaghy maqsatymyz - halyqqa paydamyz tiyedi me, partiya arqyly halyqtyng mún-múqtajyn joghary jaqqa jetkizemiz be degen niyet bolatyn. Alghashqy saylauda «Aq jol» partiyasy bastapqy oryngha ie bolghany belgili. Biraq birpartiyaly jýie qalyptasuy kesirinen «Aq joldy» jәne ózge de partiyalardy yghystyryp jiberip, bir-aq partiya jasady. Bir partiyanyng jemis bermegendigin býgingi tanda kórip otyrmyz. Kezinde Kenes ýkimeti bir partiyaly boluy saldarynan bir-aq kýnde jalp ete qalghan. Kommunisttik partiyanyng milliondaghan mýshesi: «Búl partiya nege qúlady?» dep birde bireui әreket etken joq. Osy oqigha bir partiyalyq jýiening úzaq ómir sýre almaytynyn dәleldedi.

Parlamentte qos partiya  boluy kerek degende júrtshylyq «Aq jolgha» ýmit arta bastady. Óitkeni «Aq jol» biylikke birynghay kýie jaghatyn nemese maqtaytyn partiyalardyng qatarynan emes. Álihan Bәimenov iyelik etken «Aq jol» partiyasy «Temirqazyq» kulbyn ashyp, onda jýzdegen, myndaghan adam ózderining pikirlerin bildirip otyrdy. Búnyng aldyndaghy saylauda «Aq jol» jeniske jeter me edi kim bilsin, dәl saylaudyng aldynda «Ádilet» partiyasyn qosyp jiberdi. Soghan qaramastan Álihannyng ainalasyna qogham jәne óner qayratkerleri toptasty. Biraq biylik tarapynan bizderge qarjylay qoldau bolghan joq. Barlyq mýmkindik «Núr Otan» partiyasyna berildi de biz ógey partiyagha ainaldyq. «Aq jol» aldaghy saylaugha qatysyp qanshalyqty dәrejede bolsa da ózining ornyn alar edi. «Aq jol» aty barda zaty joq ózge partiyalardyng qatarynan emes. Sebebi, partiyanyng oblystar men audandarda tamasha jasaqtalghan bólimshelerin jaqsy azamattar basqaryp otyr edi. Mine, oida joqta Álihan biylik jaqqa bet búryp ketti. Ilgeride qoghamdyq oy tudyryp jýrgen Álihandy qoldaudyng ornyna baspasóz kinәlap shygha keldi. Mening oiymsha, Álihan del-sal kýide qoldau kórmey jýre bergende, ol esh nәrse tyndyra almaytyn edi. Óitkeni bizding oy pikirimizdi aitatyn jeke telearnamyzda joq. Al óz basym Álihannyng memleket basshysyna qatysty qatty synyn nemese jónsiz kýie jaqqan kezin  kórgen emespin.

- Jana Siz oblystar men audandarda tamasha jasaqtalghan bólimshelerdi jaqsy-jaqsy azamattar basqarghanyn aittynyz. Osy jaqsy azamattardyng birazy Álihan Bәimenovtyng ózderimen aqyldaspay sheshim qabyldaghanyna narazy bolyp otyr...

- Oblystyq filialdarda «Aq jol» partiyasyn basqara alatyn azamattar bar edi. Ashyghyn aitqanda, Álihannyng biylikke ketkenin «aqjoldyqtar» qoldamay otyr. Qatty syn aityp jatqandary da barshylyq. Búl әreket Álihannyng óz basynan bolyp jatqan joq. Mening týsinigimshe, joghary jaqtan Álihangha dýmpu boldy. Onyng aldynda eki jol boldy: biri partiyasyn saqtap ayaghyna deyin kýresu, ekinshisi, biylik jaqqa shyghu. Mening Álihandy týsinetin sebebim, ol óte bilimdi Hәm jigerli, kóp nәrsege ghylymy negizde qaraytyn qayratker. Osynday qayratkerdi qúr qareketsiz partiyanyng basshysy etip qoymay, memleket paydalanuy kerek. Qazir «Núr Otannan» basqa eshbir partiya ról oinamaydy. Oghan biylik jaqtan esh mýmkindik joq, óitkeni jýie dúrys emes. Álihan últqa qyzmet eteyin dep biylik úsynghan qyzmetti az nemese kóp demey baruyn óz basym qúptaymyn. Ol partiya jetekshisi bolyp 5 nemese 10 jyl jýre berse, onyng ýni de shyqpaydy, isi de kórinbeydi. Álihannyng biylikke baruyn týsinetin adamdar qúptaydy, al qúptamaytyndardyng arasynda partiyadan ýlken ýmit kýtip, bolashaqta parlamentten oryn alghysy keletinder de bar edi. Olardyng barlyghynyng joly kesilgendey bolyp otyr. Olar Azat Peruashev basqarghan partiyada ózining maqsatyna jete almauy mýmkin. Biraq olar Álihannyng jeke basyna kinә tagha almaydy. Aralarynda «biylikke qarsy kýrespedi» dep renjiytinderi boluy mýmkin. Áytsede múnyng bәrin Álihan aqylmen jasady. Sebebi, jalghyz ózi kýreskenmen eshtene ónbeydi. Jalpy alghanda búl Álihannyng basyndaghy jaghday emes. Biylikting úzaq uaqyt auyspauy ózge el basqaratyn azamattargha qiyanat bolyp túr. Tútas bir úrpaqtyng kezeni joghalyp bara jatyr.

- Endigi kezekte óziniz Azat Peruashev basqaratyn «Aq jol» partiyasynda qalasyz ba?

- Qazirgi «Aq jolgha» búrynghy partiya mýshelerining baruy azdau boluy tiyisti. Al Mashkevichting adamy Peruashevti kóp adamdar bilmeydi. Búdan bylay «Aq jol» qaltalylardyng partiyasy bolghaly túr. Onda bizge oryn joq.

- Bir súhbatynyzda «Astanagha kelgen ziyalylardyng barlyghy - biylikting yqpalymen jәne sonyng sózin sóileuge kelgender. Kóbisi biylikting qolshoqpary bolyp ketti» depsiz. Sonda Astanada alashtyng sózin sóiletin qayratker joq pa?

- Barlyghy biylikting soyylyn soghyp ketti dep aitu qiyn. Kezinde parlamentke deputat bolyp kelgenderge osy jýiege qyzmet etuge tura keldi. Astanagha jeke-dara enbek eteyin nemese qoghamgha qyzmet eteyin dep kelgender joqtyng qasy. Oblys tarqap ketkennen keyin bizding Torghaydan Astanagha kýnin kóre almay jýrgen aghayyndar keldi. Últtyng sózin aitamyn dep elordagha keluge ziyalylardyng mýmkindigi bolmady. Mәselen, Aqmolada tuyp ósken Túrsynbek Kәkishev qazirgi kezde tughan jerine kele almay otyr. Óitkeni ony qoldap, sózine iltipat etip otyrghan eshkim joq. Negizinen ziyalylardyng bәri biylikke jaramsaqtanyp ketken joq. Aqmolagha alghashqy shaqyrtumen kelushilerding biri Aqseleu Seydimbek bolatyn. Ol Astananyng últtyq namysyn oyatatyn nebir maqalalar jazdy. Odan keyin Tólen Ábdikti erekshe atar edim. Ol biylikting qanatynyng astynda jýrip-aq, últtyng sózin sóilep, biylikting namysyn oyatyp jýr. Al qazirgi kezde biylikti maqtap, bir adamgha tabynyp ketken aqyn-jazushylardy halyq jek kórip ketti. Tipti olardyng aitqan hәm jazghandaryna senbeytin hәlge jetti. Sebebi, qazir jaghympaz bolyp jýrgender kelesi biylikting de jaghympazy bolady. Býgingi tanda últtyng sózin sóilep, biylikke batyl pikir aityp jýrgender kýni erteng óz biyiginde qalady. Jaghympazdyng aty - jaghympaz. Kenes ýkimeti kezinde biylikti maqtaghan olar qazir de sol әuenderinen tanghan joq.

- Al endi ózinizding shygharmashylyghynyzgha qaray oiyssaq. Estuimizshe úly aghartushy Ahmet Baytúrsynúlynyng bozbala mahabbaty jayly «Ahmet - Inkәr» atty dastan jazyp jatyr ekensiz...

- Últtyng oiyn qozghap, qalghyp bara jatqan namysymyzdy oyatatyn ólender jazyp jatyrmyn. Aqandy jazugha kiriskendegi sebebim, men ol tughan auylda óstim, qan jaghynan da, jan jaghynan da jaqyndyghym bar. Aqannan qashyp qútyla almaymyn. Kezinde Aqannyng aty atalmay túrghanda әngimeleri men ólenderin estip ruhtanghanbyz. Ol turaly Torghaydaghy qariyalar jasyryn bolsa da aityp otyratyn. Ahmet bozbala kezinde Inkәr degen qyzgha ghashyq bolady. Ahmetting atajúrty Aqkólmen Inkәrding auyly Aqqúmnyng arasy 15-20  shaqyrym. Aqynnyng «Aqqúmnyng bir qyzy bar Inkәr atty» dep jyrlauy tegin emes. Býginde búl turaly әr týrli pikirler aitylyp jýr. Biraq barlyq geografiyalyq jaghday jәne tarihy zertteuler osyny aighaqtaydy. Aqang arghyn bolsa, Inkәr qypshaqtyng qyzy eken. Ózderi kóp kezdespegen.

- Júrtshylyqtyng Sizdi  «Arnau ólenning alyby» deytininen habardar bolarsyz. Tipti «menen asyryp arnau jaza alatyn, menen artyq maqtaudy kelistire alatyn aqyn ilude bireu ghana» degen ekensiz. Soghan qarmastan biyliktegi azamattargha maqtap-marapattap óleng jazbadynyz. Al keybir inilerinizding arnaudyng arqasynda jan baghyp jýrgenine qalay qaraysyz?

- Biylikke bas úryp, jaghympazdanyp óleng jazghan aqyn esh uaqytta halyqtyng esinde qalghan emes. Jambyldyng Stalin men Lenindi, partiyany maqtaghan ólenderining birde bireui iske alghysyz bolyp qaldy. Býgingi tanda biylik ózin maqtap óleng jazghandardyng ghana jaghdayyn jasaydy.

Al mening jazyp jýrgen arnau ólenderim týsingen adamgha mýlde basqa. Biylik basyndaghy adamdy maqtap jýrgen joqpyn. Kezinde biylik adamy turaly dastan jaz degen úsynys bolghan. Men bas tarttym. Óz basym kóbine ornynan týsip, qiyndyq kórgen adam turaly jazghandy jaqsy kóremin. Mysaly, Ghalymjan Jaqiyanov týrmege týskende oghan arnap óleng jazdym. Tipti Ghalymjan arnayy shaqyrghanda barghan joqpyn. Býgingi tanda Jaqiyanovtardyng iydeiyasynyng dúrys ekeni anyqtalyp jatyr ghoy. Juyrda Dosqaliyev turaly jazdym. Ólenimde: «Júrt ne istese sen de sony istedin. Ózgeler iship jese, sen de sóittin. Sening qyzmetinning jýiesi solay boldy. Sol jýiede jalghyz sening qúrban bolghanyng qalay», - dep jazdym. Negizi biylikting shyn túlghalargha degen qiyanatyn әshkereledim. Sonymen qatar, Zamanbek Núrqadilov pen Altynbek Sәrsenbayúlyna jәne Baltash Túrsynbaevqa arnap óleng jazghanym belgili.

-  Kezinde óziniz diyrektor bolghan Sәken Seyfulin atyndaghy múrajaydy Nesipbek Aytúly basqaryp otyr. Biyliktegilerge arnau jazbaghanynyzdan bolar qazir ózge qatarlastarynyz siyaqty bir jerde diyrektor bolyp otyrmaghanynyz...

- Shyny kerek, qyzmet isteuden qashamyn. Óitkeni qazir adal qyzmet joq. Qyzmetker bolsang mindetti týrde jemqorlyqqa boy aldyruyng kerek. Al jemqorlyqqa boy aldyra almasang jeksúrynsyn. Alaqanday múrajay qúrylysqa berilgennen keyin dau-damayy kýsheyip ketti. Turasyn aitqanda talan-tarajgha týsti. Osymen kýresip edim qolymnan eshtene kelmedi. Qazir barlyq jerde osynday bylyq bolyp jatyr.

- Ángimenizge rahmet!

Serik Túrghynbekúly, Halyqaralyq «Alash» syilyghynyng iyegeri

Súhbattasqan Serik Joldasbay

«Abay-aqparat»