Ángimemizding sabaghynda, tilding úshynda Balizak túrghanymen, shyny kerek, kónil  men kókeydegimiz - tól  últtyq әdebiyet, qazaqtyng kórkemsózi! Endeshe, tótesinen aitayyq -  bes biyening sabasynday balpan-balpang basqan Balizak jazghandy bizding balpandar  jaza aldy ma? Jaza almasa nege jaza almay jýr?  Balizak әdebiyetinde betbúrys jasap, týrennen jol saldy,  biz sala almadyq, nege? Balizak tudyrghan әdeby qúbylysty bizding epikterimiz tudyrdy ma? Balizaktyng bizding qazaqtan, qazaq jazushysynan nesi artyq? -  deysing key sәtte, pendelikke salynyp. Daryny men qarymy (qaryny deseniz de)jaghynan qay qazaq kem edi?! Ol kórgen qúqaydy, ol kórgen shygharmashylyq mehnatty qazaq kórmedi me?!  Balizak «qoy ýstine boz torghay júmyrtqalaghan» zamanda ómir sýrdi deysiz be? Kerisinshe, Balizak ysqyryp túrghan әbjylandar zamanynda, dýrbelender men dýrdarazdar dendegen, dýmpuler men kýnkilder, janaru men janyghu kezeninde ómir sýrgen. 1789 jyly. Fransuz tónkerisi qara halyqtyng jigerin qúm qylghan alyp Burbondar әuletin, absoluttik monarhiyany taqtan qúlatty. 1792 jyly Fransiyanyng respublika bolyp jariyalandy. Balizak shyr etip dýniyege kelgen jyly Napaleon Bonopart   Fransiya biyligining úshar basyna shyqqan.(Bas konsul) «Semsermen oiyna kelgenning bәrin isteuge bolady, tek oghan otyrugha bolmaydy» degen imperator tórtkil dýniyeni baghyndyryp, biylep tóstegisi keldi.

Ángimemizding sabaghynda, tilding úshynda Balizak túrghanymen, shyny kerek, kónil  men kókeydegimiz - tól  últtyq әdebiyet, qazaqtyng kórkemsózi! Endeshe, tótesinen aitayyq -  bes biyening sabasynday balpan-balpang basqan Balizak jazghandy bizding balpandar  jaza aldy ma? Jaza almasa nege jaza almay jýr?  Balizak әdebiyetinde betbúrys jasap, týrennen jol saldy,  biz sala almadyq, nege? Balizak tudyrghan әdeby qúbylysty bizding epikterimiz tudyrdy ma? Balizaktyng bizding qazaqtan, qazaq jazushysynan nesi artyq? -  deysing key sәtte, pendelikke salynyp. Daryny men qarymy (qaryny deseniz de)jaghynan qay qazaq kem edi?! Ol kórgen qúqaydy, ol kórgen shygharmashylyq mehnatty qazaq kórmedi me?!  Balizak «qoy ýstine boz torghay júmyrtqalaghan» zamanda ómir sýrdi deysiz be? Kerisinshe, Balizak ysqyryp túrghan әbjylandar zamanynda, dýrbelender men dýrdarazdar dendegen, dýmpuler men kýnkilder, janaru men janyghu kezeninde ómir sýrgen. 1789 jyly. Fransuz tónkerisi qara halyqtyng jigerin qúm qylghan alyp Burbondar әuletin, absoluttik monarhiyany taqtan qúlatty. 1792 jyly Fransiyanyng respublika bolyp jariyalandy. Balizak shyr etip dýniyege kelgen jyly Napaleon Bonopart   Fransiya biyligining úshar basyna shyqqan.(Bas konsul) «Semsermen oiyna kelgenning bәrin isteuge bolady, tek oghan otyrugha bolmaydy» degen imperator tórtkil dýniyeni baghyndyryp, biylep tóstegisi keldi. Biraq armanyna  týbegeyli jete almady.

Restavrasiya kezeninde Burbondar qayta biylikke keldi, sóz ben din bostandyghyn moyyndady, biraq biylik halyqqa emes, burjuaziyagha satyldy, qyzyghyn solar kórdi. Qogham ishki  jiginen  borday tozdy. Aqyry Shilde tónkerisi búrq etti,  jeldi kýngi órttey laulay jóneldi. Qan tógilgen qyrghynnyng aqyr ayaghy bankirler men qarjygerlerding biylik basyna qonjighanymen tәmamdaldy. V.Gugo Shilde tónkerisi Fransiya әdebiyetin búryn-sondy bolmaghan jana satygha kótergenin jazdy. Jazushylar  óz shygharmalarymen qoghamdy jiliktep taldady. Romandaghy katorjnik Votrenning Voke hanymgha: «Denesi qarayyp, shirik keulegen qoghamnyng mýsheleri sizderding pighyldarynyzgha týsken tanbadan  mening iyghymdaghy tanba onsha soraqy emes» deytinin sondyqtan. Bizshe aitsaq, hanyn da, qarashasyn da irep, irinin ashyp berdi. Kórkem til qobyzynyng qiyaghyn ayausyz bebeuletti.  Balizaktyng shygharmashylyghy shiyrshyq atty. Romandary birinen song biri tuyp jatty. Al bizge keleyik.

«Myng ólip, myng tirilgen» kóneni, ótkenimizdi jazdyq, jazyp ta jatyrmyz. Týgendep jatyrmyz,   әl-әzir kóntaqa tarihty qauzaudyng sýrleu soqpaqtarynyng eki ortasynda esemiz ketken, esimiz ketkeni sonshalyqty,  shanyn búrqyrattyq. Jazuymyz tynnan emes, keshegi mashyq, keshegi qalyp, keshegi sýrleu. Jana zaman, jana talap qaperde bolghanymen, oghan bas auyrtargha uaqyt joq. (búl ózi basqa bir maqalanyng taqyryby)

Al keshegi seksen altydan bastalghan tarihy úly qúbylys she? Bir ghasyrdyng jetpis jylynan asyp baryp, alyp dinozavr  memleketting belomyrtqasy ýzildi. Kenestik jýiening jýikesi tozyp -aq  túr eken, kýirep týsti. Onyng bir púshpaghy  Qazaq eli anyrap qaldy. Qan tógildi, qughyn -sýrginmen, esengirep baryp esin jidy. Qazaq topyraghynyng kesepat derti - Semey poligonynynyng ýni óshti.  Tәuelsizdiktin  kók tuyn tikti. Qym- quyt reformalar, sanada san - sapalaq ózgerister, adamdardyng taghdyr-talayy tәlkekke úshyrady, sana- sezimine san qyrly sәule, tosyn qúbylystar payda boldy. Memleket  ústaranyng jýzindey, myng saytan, jýz pәleket daghdarystyng qyspaghynda qaldy. Osynyng bәri de Balizak zamanyndaghy tarihy ózgeristerden týbiri, túrpaty bólek bolghanymen, eki ghasyrdyng toqaylasqandaghy  tarih keruenining osy  bir kezenining býtindey ishki-syrtqy dramasy, qoya-qatpary  kәsipqoy jazushylarymyzdyng jazbasqa amalyn qaldyrmaytynday-aq qúbylys. Endeshe, qazaq qalamgerleri ne tyndyrdy?

Osy jerde myna bir tarihi  jaghdayat ýndestigine qarayyq. Balizak  jәne onyng zamandastary óz dәuirin airyqsha den qoyyp, batyl jazdy, batyryp jazdy. Qazyp jazdy, qatpar-qatparyn aqtara, jazyp, jazdy dedik. Sol kezde oghan biylik bәrekeldi dep, alaqanyna salyp, arqasynan qaqqan joq. Fransuz jazushylary biyliktin, ondaghy shonjar-shoqparlylardyng qas-qabaghyna qaramady dey de almaysyz. Basqasyn aitpaghanda osy «Gorio atayynyn» taraluyn san qyspaqqa, qylbúraugha salyp ta kórdi. Synshylary Gorionyng koroli Lirge úqsaytyny, ýlgisi shamaly shal dep týiredi. Kórgende qoghaday japyrylatyn Aleksandr Duma, Ejen Su, Leon Gozlan, Juli Janen jәne basqalar Balizakqa qarsy shyqty.    Baspager F. Buloz jәne onyng jaqtastary  «Revu de Pariy»  jornalynda  adam senbes qoqysty Balizakqa tógip jatty. Dvoryan tegin zansyz iyelendi dedi. Qaryzdaryn býtkil elge jaydy. Minezin kýlki etti. Halyq aqyny Beranjeni de sotqa sýiredi,   prozashy Stendalidi kózi tirisinde elemey dinkeletti. Meriyme  mansaptyng mayly jiligin ústaghanmen, ýkimeti  bәribir jazushylyghyna bas iymedi. Europada ataghy shuly shyqqanmen, Balizaktyng da biyliktegi otanandastary jazushylyq bedelin biyikke kótermedi.

Bizde de, Jeltoqsan qantógis - dýrbelennen keyin jarasy syzdap, janghyryghy basylmaghan jyldardan-aq, Bekejan Tilegenov marqúmnyng "Qa­ra jel",  Túrysbek Sәuketaydyng «Ayqaranghy» "Jelqayyq", siyasy kepegen «Qily taghdyry»,  Quandyq Týmenbaydyng «Bekettegi beykýnәlar»  «Sottalghan dombyra», jәne basqa da avtorlardyn  tuyndylary jaryq kórdi. Biraq,  búlardyng da kezinde baghy janbady. Ekonomikalyq-әleumettik daghdarystan qalyng búqara nildey  búzylyp, jetpis jyldaghy әdebinen amalsyz bezinip, kitapqa qaraugha shamasy kelmey, jansaqtaugha týsken kezde jazyldy. Oqushylar az, oqyghandar, әriptesteri, әdebiyetshi ziyalylar ýndemedi, ýrgelektedi. Bergi jiyrma bes jyldaghy әleumettik-tarihy qúbylystardyng terenine boylaugha jýreksindi. Qazaqtyng qara sózin qaynatyp qaymaghyn  sýzgen aq saqa, emen bel epikterimizding ýni shyqpay omalyp qaldy. Tipti keyin  keybir talanttarymyzdyn  beyopa  qu dýniyening artyna ýnilip, janat ishik jaba ma dep «toptaghy bay, taptaghy biydin» qabaghyna,  arbaushy biyliktin  kisesine telmirgenin, daraboz dep jýrgenderimizding óneshinen atan jilik jylp eter obyr oligartardyng aldynda jәutendegenin el kórdi. Ádeby syn bolsa sol kezde-aq   bankrotqa úshyraghan. Sonyng saldarynan aty atalghan tuyndylargha eshkim mәn bermedi,  tarqata taldanbady, jaqsy- jaman dep  te bayyppen aitylmady. Ýnsiz ýkimi kesilip, jazalanghan kýy keshti. Tuyndy túrmaq, tútas últ әdebiyetin qogham qajetsinbedi, qazir de selqos. Búl jerde eki ghasyrdyng peyil-pighyly, qúlqy eki bólek, qogham damuynyng úshqyrlyghyn aityp  әngimeni tym terendetip jiberip,  aqtap  alugha bolar  edi. Biraq aitpaghymyz ol emes.

Al endi odan beri de jiyrma bes jyl ótti, almaghayyp kezeng haqynda kórkem shygharma nege tumaydy ? -degen saualdy shanshuday qadalsa da jyl sayyn tәuelsizdik merekesi túsynda BAQ óner adamdaryna jalyqpay qoyyp -aq keledi. Tipti «Azattyq» radiosynyng tilshisi (2009) tótesinen qoyyp mәnisin súraghanda, ony: «Sol tústa alanda bolghan, bәrin kózben kórgen azamattar jazuy kerek» - (Smaghúl Elubay), «Jeltoqsannyng shyndyghyn tolyq ashyp suretteytin kórkem shygharma, jeke kitap joq. Jeltoqsan oqighasyna qatysyp, ony kózimen kórgenderding ornyna әli kýnge deyin sol tústa alanda bolmaghan, esesine, keyinnen memlekettik syilyqtar alghan jazushylar Jeltoqsan turaly aityp jatady» (Amanghazy Kәripjan). «Óner men әdebiyette Jeltoqsan taqyrybynyng keng kólemde qauzaluyna býgingi biylik mýddeli emes» (Israil Saparbay), «Ony saraptaugha múrsat ta, rúqsat ta bermeydi. Sondyqtan da, jabuly qazan jabuly kýiinde túr. Óitkeni, jeltoqsannyng jendetteri әli kýnge tiri jýr, әli kýnge biyik oryndarda otyr. Olar búl taqyryptyng shynayy týrde ýlken ekrangha, ýlken sahnagha shyghuyna, ýlken shygharmagha ainaluyna ólip bara jatsa da rúqsat etpeydi. Kedergi jasaydy», -(Bolat Atabaev). Á. Syghay bolsa «Jeltoqsan , Tәuelsizdik turaly jazylatyn shygharmalar әli alda. Býgin tughan dýniyeni, erteng jaza salu   qiyndau.  Ol ózi jýrekte jazylady, odan әbden pisip jetiledi, suretker ózining dayarlyghyna kirisedi, jan dýniyesi arqyly ótkizedi, sóitip baryp kórkem shygharma dýniyege keledi» dese, kerisinshe, qariya tarlan prozashy Orazbek Sәrsenbaev әdebiyet tarihynda óz zamanynnyng shejiresin der kezinde jasau qúndy. «Maghan ynghayly, keregiregi, manyzdyraghy - osy zaman taqyryby» -deydi. Baqsaq, әrqaysynyki ózinshe jón-josyqty. Mynany qaranyz, zamany dýmpuler mer dýrligulerden kóz ashpay jatsa da fransuz jazushylary qalamynan bezbepti. Arada nebәri on-onbes jyl óter- ótpesten fransuzdardyng aty atalghan jazushylary óz eli ghana emes, býtkil europanyng әdeby sahnasyna dýrkirep shyqty! Fransuz romandary býkil europa әdebiyetine indikator boldy. Sol siyaqty qazaqtyng ótken ghasyrlardaghy aqyn -  jyraulary zar zamannyng súmpayylyghyn,    « qúdasy joq qúl , qonysy joq bay sayran salghan, « baydyng tilin jarly , hannyng tili qara almaghan» úrlyq, ósek, kýnshildik, alauyzdyq, ayarlyq dendegenin aimanday etti emes pe?! Ashyndy, taysalmay aqiqatyn aitty. Sonyng bәri de qay dәuirde bolsyn, shyrghalang da shyrghalan, ruhany daghdarystyng kezinde tughan!   Daghdarys - shygharmashylyqtyng qaynar kózi. Tórtkil dýniyedegi kórkem oidyng kórigi osy daghdarys. Ekonomikalyq qúldyrau - ruhany qúlbúrau. Has sheberding oi- qiyaly, sana -sezimi sayasi, memleketting qúlqyna tәueldi bolghany - shermendeligi, dәrmensizdigi. Sondyqtan daghdarysty, túrmys tauqymetin kóldeneng tartyp, úly әdebiyet aldyndaghy tarihy missiyany orynday almay jýrgendigimizdi aqtaudyng jóni joq der edik! Kerek deseniz, seksendegi qariya jasyna jetken kenes dәuirining «qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan» kezenderi bet- perdesiz  aqiqat bolmys -bitimi  kórkem oi, kórkem prozada kórinis tapqan joq. Endi jana ghasyrda da jaybasarlyghymyzgha salynyp, uaqyttan útylsaq, әdeby toqyraudyng kókesi sonda boluy yqtimal. Ótkenning janghyryghy qúlaqtan  ketpey, sonyng әserinen aiygha almay jýrgen úrpaqtyng ókili dep teris ainalsanyz da bәribir.

Ábish Kekilbaev birde bylay degen: «Memlekettik mәdeniyet sayasaty naryq qyspaghynda qalyp, bastarymen qayghy bolyp kete jazdaghan qalamgerimizdi jazu ýsteline qayta oraltudyng ekonomikalyq amaldaryn tabu kerek. Pushkin aitqanday, búlbúldyng da jem jeytinin úmytpaghan jón. Últtyq әdebiyet pen ónerdi taratudy, ony nasihattaudy útymdy bizneske ainaldyrudyng әdisterin tabu әdebiyetshiler men artisterding emes, әleumettik qogham ornatyp jatqan memleket ýkimetining mindeti bolugha tiyisti. Bizding óz Lapiyn, óz Tretiyakov, óz Morozovtarymyz boy kórsetpey jatyr. Eger Balizak pen Dumalar shygharmalaryn qashan jazyp bitkenshe qamap qoyyp, qoljazbalaryn dereu kitap qyp әkep beretin әdeby agentteri men baspagerleri joq myna bizding ortagha tap bolsa, olardyng da ne óndire qoyatyndary neghaybil...( «Ayqyn» 05 .12. 09)  Súnghyla Ábish kókemiz әdeby ahualdyng jandy  tústarynan dәl  týsken. Áytse de, osy jerde  bir kelispeytinimiz: Balizak pen Dumany eshkim «qamap qoymaghan», olar ózderin -ózi qamaghan. Eger balizaktanushylardyng biz qarap shyqqan, jalpy qalyng el, qara ormangha belgili  qyruar basylymdardyng basym kópshiligi Balizaktyng jazugha degen ólermendigi múqtajdyqtan tumaghanyn, kerisinshe, danqqúmarlyghynan aiday әlemdi auzyna qaratqan ghúlama jazushy bolsam degenin aitady. Basqasyn bylay qoyghanda, nebәri jiyrma jasynda, shkaf sóresinde túrghan jarty metrlik gipsten jasalghan Napoleonnyng statuetkasy, onyng semserining úshyna úzyndyghy eki, eni bir santiymetr  bir japyraq qaghazgha jazushy óz qolymen bәrimiz biletin «Napoleon semsermen baghyndyra almaghandy, men qalammen baghyndyram!» degen jazu qystyryp, Onore panynyz tәkapparlana qalghan qanatty sózi aighaq. Áygili ghúmyrnama-  jazushy A Moruanyn  «Prometey nemese Balizak ghúmyry», әitpese, S. Sveyg, Spironyng «Maskasyz Balizak» enbekterine kóz jýgirtseniz jetip jatyr.

Ádeby agentter men baspagerlerding Balizaktyng qyr sonyna  týsken  kezenin de  taghy bir bajaylap qarap kóriniz. Balizak búrq etip tanyla, әdeby qauymdy auzyna qaratqan kezde,  fransuzdyng kapital qamshysyn ýiirgen  qoghamyndaghy әdebiyet biznesining ókilderi shyn mәninde bit terisinen biyalay toqityn әdeby agentter men baspagerler edi. Biraq Balizak ghúmyrnamashylardyng sardarlary olardy әdeby sauatty, shynay jýrekten shyqqan tuyndylardy tany biletin dep aitpaghan. Kersinshe, tabys qughan, pysyqaydyng pysyqaylary dep baghalaghan.

Ras, aighaghy ayan, Balizak ómirinde aqshagha jarymaghan, ýnemi qaryz, nesiyemen ómir sýrgen adam. Kózi júmylghansha, kózi júmylghannan keyin de jesiri baronessa Evelina Ganskany on jyl boyy qaryzyn tóleuge mәjbýr etken beybaq.

Balizak túnghysh ret qolyna qalam ústap, «Kromvelidi»  ólendete jazyp, maqtanyshy keudesine syimay alyp-úshyp kelgende, mynauyng týkke túrmaydy dep oqyghan otbasyndaghylar da, tanystary da kól qúsynday shulapty. Akademiyk,  drama jazushysy Andrie «Avtor nemen ainalysam dese ózi bilsin, biraq әdebiyetten aulaq jýrsin» - degen eken.(A. Morua)  Sonda Onore   jýni jyghylmastan  tarihy tragediyany tastap,   basqa janrdyng jalynan jabysady. Ol sol ýshin basyn taugha da, tasqa da úrdy. Kýmis satyp, saudager bolyp ta kórdi. Týk shyqpady. Tipti týrmege týse jazdady. Biraq múnyng bәri de klassik jazushynyng kórkem әdebiyetke degen ishki týisik- tanymynyn, taza talgham -tarazysynyng týbiri bolghan emes. Qysqasy - múqtajdyq Balizakty klassik etken joq . Biri Balizak qaryzgha belshesinen batqannan keyin, endi biri bay bolu ýshin jazdy deydi. Sony dәleldemek bolyp tom- tom kitap jazghandar jyrtylyp aiyrylady. Úlylar ómirining úqsastyghy men taghdyrlastyghyn býginde ekining biri biledi.  Aytalyq, mysalshy Ezop otyz jasynda qaryzynan qabyrghasy sógilip, odan qútylu ýshin ózin qúldyqqa satqan. Biraq ólmes tuyndylar jazayyn dep satylmaghany belgili. Qaytalap aitsaq, Balizakty  óz ghasyrynda fransuz әdebiyetinin  Napoleni etken tendessiz daryny, sheberligi, «әdebiyet- ardyng isi» jolyndaghy ainymas adaldyghy.

Aynymas adaldyghy degennen shyghady, Stefan Sveyg: «Ádeby shygharmashylyq  Balizak ýshin qajettilik bolghan joq, ol ony eshqashan alabóten bir missiya dep  eseptegen joq» - depti.(JZL.1962) Qatelesedi! Balizaktyng «Gobsek» povesin kez-kelgen jerden alyp ashyp kóriniz. Ol ózining bala kezgi synyptas dosy-Barsh de Penoen Barongha arnaydy da , bylay dep jazady :«Vandom  kolledjining búrynghy  barlyq shәkirtterining ishinde, tek ekeumiz ghana әdebiyet jolyn tandadyq...Men osy povesti  jazghanda ekeumiz mine qayta kezdestik, sen nemis filosofiyasy turaly tamasha shygharmalarynmen  enbektenip jýrsin. Sóitip ekeumiz de  tandaghan joldan ainyghan joqpyz» degenin nege elemegen?  Balizak tandaghan jolynan ainyghan joq! Balizak әdebiyet jolynda basyn bәigege tikti ! Ol ghajayyp qalamgerlik qasiyet pen alabóten sheberliktin, mashyqtyng ýlgisin jasap ketti.   Eger toqsan segiz kitabynyng bәri de bizshe aitqanda týkke túrmaytyn bolsa, HH ghasyrda әlemning 200  eli  óz tiline audaryp,  tom - tomdap kitaptaryn milliondaghan tirajben basyp, shyghyndanbas edi.

Fransuzdardyng qazaqtardan bir ereksheligi - olar úly aqyn- jazushylaryn etpen sýiekten jaralghan kәdimgi jer ýstindegi  ózderindey ózekti adam balasy dep qaraydy.  Biz siyaqty asqaqtatyp, alla-taghala airyqsha sýiip jaratqan dep,  pútqa ainaldyrmaydy. Balizakty da kumir etken joq. Onyng pendelik kelbetin ashyq jazdy. Jasyryp jappay, tipti ishek qyryndysyna deyin sýzip shyqty.

Al biz, әli kýnge deyin birjaqty: kerden,  kósemsigen, shekten shyqqan madaq - maqtanu sindromynan qútylar týrimiz joq. Búl qaterli virus engizgen Kenes biyligi. Jyryn jyrlaghan aqyn - jazushylardyn  basynan qús úshyrmady. Arghyny aitpaghanda, peshenesine kommunistik iydeologiya jazylghan Áuezovten bastap, Mýsirepov, Múqanov, Mayliyn, Esenberlin taghy basqa da kóptegen sóz degdarlarynyng ózin mereyjas-mereytoylary kezinde eske alyp, estelik aityp, ghylymy -tәjiriybelik konferensiya degen jeleumen madaqtau mәslihattarynan  basqa jarasymdy dәstýr  ornyqpay- aq qoydy. Aytalyq, qazaq әdebiyeti jampozdar  legining tuyndylaryn sayasattyng shan- tozanynan qaghyp, taza asylyn jana  ghasyrdyng jana adamyna tanyttyq pa? Tanydyq, tanyttyq dep jýrgen tirligimizdin  deni keshegi túqymyng qúrghyr sayasy sananyng payym- qayym kózimen emes edi dep aita alasyz ba?! Tap- taza әdeby túrghydan kórkemsóz kestesin bezbenge  salyp, saraptap kórdik pe? Oy - iydeyalarynyng bitim- biligin, salmaghyn ólshep, salystyryp,  aishyq -tәsilderin, shaghyp, sheberligin nemese sógitilip, ala - shala toqylghan túsyn, tabighy qúnystyghyn ashyq  týrde tәpsirley aldyq pa?Alashtyn  kórkem әdeby tuyndylary haqyndaghy  nebir әdeby maqalalar, esseler, ghylymi- zertteuler jazyldy, jazylyp jatyr. Biraq  siz sonyng ishinen basqa-  basqa,  әdeby qauymnyng esinen ketpestey, әr jerde- aq aityp jýrgen qanday әdeby syndy atar ediniz? Tym bolmasa Belinskiyding sonau ótken ghasyrdaghy  «Gogolige haty», Gogolidyng Belinskiyge haty  ispetti qanday dýniyeni ýlgi ete alamyz? Gorio siyaqty әlemdik әdeby ainalymgha týsken qay jazushymyzdyng qanday keyipkerin tanyta aldyq? «Qazaqstan» últtyq arnasy «Anyq Abaydy» bastap edi, daukester bauyryn jazdyrmay tastady.

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»