Arman ShORAEV, «KTK» telearnasynyng Bas diyrektory

-Arman Tólegenúly, sizding kommersiyalyq «KTK» telearnasynyng tizginin qolynyzgha alghanynyzgha tórt jyldan astam uaqyt boldy. Osy uaqyt aralyghynda siz «KTK» telearnasyndaghy baghdarlamalargha qanday janalyq әkeldim dep oilaysyz?

Arman ShORAEV, «KTK» telearnasynyng Bas diyrektory

-Arman Tólegenúly, sizding kommersiyalyq «KTK» telearnasynyng tizginin qolynyzgha alghanynyzgha tórt jyldan astam uaqyt boldy. Osy uaqyt aralyghynda siz «KTK» telearnasyndaghy baghdarlamalargha qanday janalyq әkeldim dep oilaysyz?

- Ras, mening osy arnagha basshylyqqa kelgenime tórt jyldan asyp barady. Biraq men telearnagha keremet janalyq әkeldim dep aita almaymyn. Bәrimiz jaqsy tanityn qogham qayratkeri, sayasattanushy Álihan Bәimenov birde: «Bolghan jigit toldym demes, toldym dese, bolghany emes» dep aitqan edi. Sol kisi aitpaqshy, televiziya salasynda jýrgenime 20 shaqty jyl boldy. Osy jiyrma jyldyng jartysynan astamy telearnanyng janalyqtar qyzmetinde enbek ettim. Jasyratyny joq, kezinde «KTK» telearnasynda tilshi bolghanmyn. Qarapayym telekórermender aitqanday, janalyqtar - «efirding patshasy». Sondyqtan da men «KTK» telearnasyna basshylyqqa alghash kelgen kýnnen bastap, osyndaghy janalyqtardyng әdettegiden de sapaly әri jýieli shyghuyna, sonday-aq janalyqtardy әzirleuge qajetti tehnikalardyng sapasyna airyqsha nazar audaryp, janalyqtar qyzmetin osy zamangha say jana tehnikalarmen qamtamasyz etuge tyrystym. Qúdaygha shýkir, songhy tórt jyldyng ishinde bizding telearnanyng janalyqtar qyzmeti janalyqtyng mәtinin dayyndaudan (qazaq jәne orys tilderinde) bastap, ony qajetti beynekórinister arqyly beru mәselesinde «ORT-Euraziya» sekildi kópshilikke belgili telearnalardan kósh boyy ozdy dep maqtanyshpen aita alamyn. Bir sózben aitqanda, respublika telearnalary arasynda bizding arna kósh basynda keledi. Al 31-telearna ekinshi orynda. Qaysybireuler aityp jýrgenindey emes, kerisinshe, mening týrim de qazaq, janym da qazaq. Jasyratyn eshtenesi joq, men osy «KTK» telearnasy tarihynda osy újymdy basqaryp otyrghan túnghysh qazaqpyn. Taghy bir aitarym, osynda basshylyqqa kelgen kýnnen bastap kórermenning kóniline jaqyn, aluan týrli problemalardy qozghaytyn taqyryptar boyynsha baghdarlama jasaugha airyqsha nazar audardym. Búghan deyin osyndaghy janalyqtar qyzmeti dayyndaytyn «Kýn derek» dep atalatyn janalyqtar toptamasy kýndizgi saghat 17:00-de efirden beriletin. Oilap qarasam, búl uaqytta qanday kórermen janalyqtardy kórui mýmkin. Óitkeni búl uaqyt әrbir adam ýshin jaybaraqat janalyqtardy kórip otyratyn uaqyt emes, kerisinshe, qarbalas uaqyt. Osyny oilastyra kele, janalyqtardyng berilu uaqytyn praym-taym uaqyt - keshki 19 saghat 30 minutqa auystyrdym. Reti kelgende aita keteyin, bizding qazaq tilindegi janalyqtarymyzdyng reytingi keybir arnalarda beriletin orys tilindegi janalyqtardan әldeqayda joghary. Búl maqtanghanym emes, shynayy shyndyq. Qazaq tilindegi baghdarlamalardy da birtindep ashudamyz. Mysaly, Jadyra Seydesh degen qyzymyz jýrgizetin «Jýrekjardy» baghdarlamasy - izdenisten tughan baghdarlamanyng biri. Produseri - Aqmaral Ábjani. Eger bizding saytty ashyp, «Jýrekjardyny» qarasanyz, múnda san aluan pikirler jazylghanyn bayqaysyz. Ásirese, jasy ýlken ziyaly qauym ókilderi ózderining aqyl-kenesterimen qosa, rizashylyqtaryn bildirip, batasyn berude. Búl baghdarlamanyng negizgi kórermenderi - kókirek kózi oyau ziyaly qauym. Mening ózim әldebir nәrsege renjip kelgen jaghdayda «Jýrekjardynyn» saytyn ashamyn da, ondaghy aq tilekterdi oqyp, erekshe quanyshqa bólenemin. Odan song Gýlmira Ábiqay jýrgizetin «Keyipker» degen baghdarlamamyz bar. Baghdarlamanyng keyipkerleri - ómir-ózende aluan týrli qiyndyqtardy bastan ótkerse de qiyndyqqa esh moyymay, ózderining jýregi qalaghan kәsipti dóngeletip, nәpaqa tauyp jýrgen qarapayym jandar. Sondyqtan da búl baghdarlamanyng kórermeni kóp. Sonday-aq telekórermenderimiz sýisine qaraytyn «Astarly aqiqat» degen baghdarlamamyz bar. Halqymyz «dos jylatyp aitady, dúshpan kýldirip aitady» degen emes pe?! Osy baghdarlama arqyly biz el ómirindegi, qoghamdaghy týitkildi mәselelerdi terip túryp, endi qaytip múnday mәseleler bolmauy ýshin «jylatyp» aitamyz. Búl baghdarlama el basqaryp otyrghan әkim-qaralargha únamauy mýmkin. Al endi qarapayym halyq osy «Astarly aqiqatty» apta boyy kýtip jýrip qaraydy. Búghan telekórermenderimizding bizge jazyp jatqan elektrondy hattary kuә. Jaqynda jurnalister kýni qarsanynda osy «Astarly aqiqat» baghdarlamasynyng jýrgizushisi Dina Tólepbergenova «Núr Media» holdingi jariyalaghan bayqaudyng jenimpazy atanyp, «Núr Súnqar» jýldesine ie boldy. Búl әriyne, bizding újym ýshin ýlken quanysh. Bizding qoghamda ejelden qalyptasqan bir jaghday, bizding sheneunikterimiz ózderin maqtasang seni janynday jaqsy kóredi de, al syn aitsan, jek kóredi. Múny bizding qoghamnyn, onyng ishinde, sheneunikterimizding ýlken kemshiligi der edim. Odan keyin bizding újymnyng jýzege asyrghan taghy bir sharuasy, biz halqymyzdyng ghasyrlar qoynauynan bizge jetken últtyq biyimiz - «Qarajorghagha» arnayy klip týsirip, ony kýn sayyn tanerteng tanghy dene jattyghuy ýshin berip kele jatyrmyz. Bir ereksheligi, búl biydi biz Almatynyng irgesindegi «Ýsh qonyr» jaylauynda estrada әnshileri, «KTK» telearnasynyng jurnalisteri men rejisserlerin qatystyra otyryp týsirdik. Tipti ózining «Itogy nedeli» avtorlyq baghdarlamasy arqyly kópke jaqsy tanys jurnalist Artur Platonovtyng ózi osy әndi taza qazaq tilinde aitudy ýirendi. Ol ol ma, jaqynda bizge habarlasqan bir kórermenimiz ózining úiqyny jaqsy kóretin, balabaqsha jasyndaghy nemeresining «Qarajorghany berip jatyr» dep aitsa boldy, shyrt úiqydan oyanyp, biyley jóneletinin sýiinshilete jetkizdi. Búl - «Qarajorghanyn» halyqqa qajet ekendigining belgisi. Songhy uaqytta bizding telearnagha tanymal óner adamdary qonyrau shalyp, «eger «Qarajorghagha» ekinshi qaytara klip týsirsenizder, bizdi de úmytpanyzdar, qatysugha dayynbyz» dep ózderining tilekterin bildirude. Múndaghy basty maqsat - әrbir kórermen jýregining «Tughan elim - Qazaqstanym» dep soghuyna mýmkindik tughyzu. Ras, búl qysqa da núsqa joba. Kýnde tanertengilik jattyghudyng ornyna berilip jýr. Halyq jyly qabyldap jatyr. Óziniz aitqanday, «Qarajorgha» biyining mәtinin qazaq tildi әnshilermen birge, ózimizde qyzmet etetin ózge últ ókilderine aitqyzuymyzdyng astarynda ýlken mәn jatyr. Mening basty maqsatym - shaghyn joba arqyly qalyng úiqyda jatqan halqymyzdy oyatu, olargha oy salu. Kópshilikting úsynysyn eskerip biz jaqynda «Ýsh qonyr» jaylauynda «Qarajorgha» biyining jana núsqasyn týsirudi josparlap otyrmyz. Búghan qosa, ýstimizdegi jyly qyrkýiek aiynan bastap «KTK» telearnasynda qazaq tilinde tanertengilik muzykaly sazdy baghdarlama ashpaqpyz. Ózderiniz kórip jýrgenderinizdey, qazaq tilinde jýretin «Mәssaghan» degen әzil-syqaq baghdarlamamyz da bar. Mening bir bayqaghanym, qazaq tilinde әzildesu óte qiyn. Búl - ekining birining qolynan kele de bermeydi.
- «KTK» telearnasynyng baghdarlamalaryna qatysty taghy bir súraq, óziniz estip jýrgen bolarsyz, telearnadaghy «Nasha-kazasha» baghdarlamasyna qatysty kópshilik qazaq tildi kórermen «osy baghdarlama arqyly qazaqty qazaqqa mazaqtatyp «KTK» telearnasynyng basshysy ne qarap otyr?» degen tәrizdi ashy da bolsa shynayy súraqty bizding «Ayqyngha» jazyp jiberip jatqandary da bar. Búghan siz ne deysiz?
- Osydan eki jyl búryn dәl osy súraqqa BAQ arqyly jauap bergen bolatynmyn. Sonda men Amerikada «negrdi negr dep tek negr ghana aita alady» degen pikirdi keltirgenmin. Sol sebepti elimizde ómir sýrip jatqan shala qazaqtardyng «kózin» shúqysa, tek qazaqtar ghana shúqy alady. Jasyratyn týgi joq, mening ózim de shala qazaq bolghanmyn. Qúdaygha shýkir, qazir kim-kimmen de taza qazaq tilinde pikirlese alamyn. Óitkeni izdendim, ýirendim. Shyndyghyn aitsam, bizding buyn elimiz tәuelsizdik alghaly beri ózimizding qazaq ekendigimizdi sezine bastadyq. Sizding sózinizding jany bar, «Nasha kazashany» kórgen keybir MAY qyzmetkerlerining bizge renjiytini de bar. Eger shyndyghyna kelsek, әdildikti tu etui tiyis polisiya qyzmetkerlerining keyde para alyp, jemqor atanatyny súmdyq ghoy?! Biz ótirik aityp otyrmyz ba? Keybir jastar jol-kólik oqighasy bola qalghan jaghdayda jogharyda otyrghan kókelerine sýienetini bar. Sondyqtan da biz qazaqtyng «qyzym saghan aitam, kelinim sen tynda» deytinindey, «Nasha kazasha» arqyly qoghamdaghy bylyqtardy aityp, keyingi úrpaqty onday aram pighyldan, últymyzgha jat әdet-ghúryptan aulaq bolugha shaqyramyz. Áytpese, bizding kim-kimge de «kýie» jaqqymyz joq. Eng bastysy, әrbir kórermen qanday habardy kórse de, әrqaysysyn dúrys týsine bilui tiyis. Eger únamasa, qúdaygha shýkir, tәuelsiz elimizde 12 telearna bar. Týimesin bassyn da qalaghan arnasyn kóre bersin, biz oghan esh renjimeymiz!
- Byltyr Astanada ótken media qúryltayda siz memlekettik tapsyrysty esirtkige teney kele, «kez kelgen BAQ memlekettik tapsyrysty oryndaghanymen, tәuelsiz boluy tiyis. Óitkeni memleket qazanynan qarjylandyrylyp otyrghan әrbir redaktordyng kónil týkpirinde «kýni erteng bólinui tiyisti qarjydan aiyrylyp qalmaymyn ba?» degen qauip túrady» degen ediniz. Býgin sol pikirinizdi shiratyp aita týsseniz.
- Dúrys aitasyz, onday pikirdi aitqanym ras. Sol sózimnen býgin de taymaymyn. BAQ-ta memlekettik tapsyrys bolmasyn demeymin, boluy kerek. Biraq ony taratu mәselesin sheship alu kerek. Mysaly, osydan biraz jyl búryn telearnalardaghy habar «50 de 50» bolsyn degen pikir aityldy. Búl - qúptarlyq nәrse. Eger qazaq tilindegi habarlardyng ýles salmaghy sol eluden anaghúrlym asatyn bolsa, oghan quanugha da bolady. Degenmen múnyng bir jaghy bar, mysaly, biz óz arnamyzda «50 de 50»-di ústanamyz dep tanymal әnshilerding oryndauyndaghy әn-kýilerdi týnde ýzdiksiz qoyyp qoydyq delik. Biraq búlay jasaugha dәtimiz barmaydy. Búl ózimizdi ózimiz aldaumen para-par. Eger dәl osy mәseleni sheshu mening biyligimde bolsa, bylay jasar edim. Óziniz bilesiz, kýni býginge deyin memlekettik til - qazaq tilin damytu ýshin qanshama milliardtaghan qarjy bólinude. Dәl osydan qazaq tili kógerip, kóktedi me? Joq, әriyne! Múny bylay isteuge bolar edi. Sol million men milliardtardy telearnalargha berip, osy qarjygha sizder «praym-taym» uaqytynda beriletin, kópshilik sýisinip kóretin, tәrbiyelik mәni zor qazaq tilindegi baghdarlamalar týsirip, dayyndanyzdar dese ghoy. Aytatyny joq, әrbir telearnanyng basshylyghy da, jurnalisteri de qogham ýshin asa qajetti baghdarlamalardy dayyndaugha jan sala júmylar edi. Shyndyghyn aitsam, qaysybireulerding «Qazaq tilindegi habarlargha jarnama salu mýmkin emes, qazaq tilindegi habarlardy eshkim kórmeydi. Sondyqtan da olar shyghynnan basqa tabys әkelmeydi» dep aityp jýrgeni qúr bos sóz, sandyraq!
Taghy bir janalyghymyz, san milliondaghan auditoriyany jinap ýlgergen, kórermen qauym әrbir qoyylymyn asygha kýtetin marqúm Lúqpan Esenovting «Tamasha» oiyn-sauyq otauy songhy uaqytta bizding újymgha qosyldy. Aldaghy uaqytta biz osy «Tamashanyn» әrbir qoyylymyn telearnamyz arqyly kórermenge úsynbaqpyz. Búl komanda qoyylymynyng reytingisi әldeqayda joghary bolatyny anyq. Eger әrbir telearna osynday qúndy dýniyelerdi kórermenge úsynghanda, onda jarnama arqyly qarjy jasaugha bolady. Búghan qosa, osynday teleqoyylymdargha Ýkimet mýmkindiginshe qarjy bólse, núr ýstine núr bolar edi. Mysaly, sharua qojalyghynyng iyesi memleketke ótkiziletin әrbir litr sýt ýshin, al diqandar ózderi ósirgen astyqtyng әrbir tonnasy ýshin Ýkimetten dotasiya alady. Eger olarmen salystyra kelsek, telearnalardy da otandyq ónim óndirushi retinde qarastyrugha bolady. Eng bastysy, bizding Ýkimet telearnanyng ónimine ruhany baylyq retinde qarauy tiyis. Ókinishke qaray, bizde әli kýnge múnday kózqaras jetispeydi. Jalpy, memlekettik tapsyryspen telearnalardy, bir sózben aitqanda, BAQ-ty túqyrtugha, «túnshyqtyrugha» bolmaydy.

<!--pagebreak-->

- Arman Tólegenúly, ótken jyldarmen salystyrghanda, «KTK» telearnasynyng janalyqtary sonshalyqty ótkir bolmay qaldy. Búl nelikten?
- Búl pikirinizge qosylmaymyn. Ras, men basshylyqqa kelgende «KTK» janalyqtarynda kóp jaghdayda úsaq-týiek túrmystyq aqparattar jii berilip kelgenin bayqadym. Qazir bizding jurnalister keybir jaghdayda bolmasa, onday úsaq-týiekterdi sóz etpeytin boldy. Bizding aqparattar qyzmetin tórt jyldan beri Dәuren degen jigit basqaryp keledi. Biz kýnde tanerteng lezdeme ótkizip, onda qanday aqparattar men habarlar ótkenin jәne alda qanday janalyqtar men qanday ózekti taqyrypty qozghaytyn habarlar beriletinin arnayy talqylaymyz. Sóitip, eng ótkir problemalardy aldynghy sapqa shygharamyz. Halqymyzda «kimning tarysy pisse, sonyng tauyghy bolu» degen bir sóz bar. Al bizding telearna tarysy týgil, astyghy pisse de eshkimning tauyghy bola almaydy. Óitkeni múnday pozisiya bizding kózqarasymyzgha, alghan baghytymyzgha sәikes kelmeydi.
- Bizding estuimizshe, býgingi kýni Qazaqstannyng búqaralyq aqparat qúraldaryndaghy jarnama naryghy 150 million AQSh dollarynan asyp týsedi eken. Dey túrghanmen, osy mol qarjynyng basym bóligi «ORT-Euraziya» telearnasyna bólinetin kórinedi. Al olardan qalghan qarjy ózge telearnalargha tiyedi eken. Búl qanshalyqty shyndyq? Siz búghan qalay qaraysyz?
- Siz shynayy shyndyqty aityp otyrsyz. Degenmen men «ORT-Euraziyanyn» memleketten qarjy alghanyna qarsy emespin. Biraq múnday eki úday «sayasatqa» qarsymyn. Múnday kózqarasqa baylanysty men óz úsynysymdy biraz jyl búryn Ýkimetke bildirgenmin. Múnyng taghy bir sebebi, «ORT-Euraziya» ejelden monstri. Basqany bylay qoyghanda, olardyng bir jyldyq budjeti 2 milliard dollar. Sondyqtan da biz olardyng habarynyng dengeyine jetetindey habardy jasay almaymyz. Bәri de qoldyng qysqalyghyna, qarajattyng azdyghyna baylanysty bolyp otyr. Mysaly, Ukraina men Belarusi memleketteri osydan arghysy on jyl, bergisi toghyz jyl búryn «ORT-Euraziya» telearnasyn kabelidik jýiege auystyrdy. Múnyng sebebi ne? Jana siz aityp otyrghan aqsha, jyl sayyn bólinetin 60-70 million dollar. Osynday qarjynyng esebinen qazirgi kýni Ukrainanyng telearnalary qatty damyp ketti. Al bizde dәl sonday qarjy әlgi telearnagha ketip jatyr. Osy orayda, men bizding Ýkimet «ORT-Euraziyany» kabelidik jýiege kóshirmese de, bólinetin qarjyny ózge telearnalargha da tendey bólip berse dep oilaymyn. Mine, sonda biz «ORT-Euraziyanyn» habarlary dengeyindegi habarlardy dayynday alamyz. Búghan bizding әleuetimiz de, tәjiriybemiz de jetedi.
- Jaqynda siz «Týrkistan» aptalyghynyng tilshisine bergen súhbatynyzda «Bizding kózdegenimiz tabys emes, últtyq namys» dep әdemi aitypsyz. Jalpy, osy siz últtyq namys degendi qalay týsinesiz?
- Últtyq namys... degen mening oiymsha, «Men - qazaqpyn» degendi jýrekpen sezinip, ony ózgelerge dәleldey bilu. Men kezinde orta mektepti bitirgen song Ukrainanyng astanasy - Kiyev qalasyndaghy әskery uchiliyshege oqugha týstim. Sonda biz bir rotada tórt-aq qazaq balasy boldyq. Basqalary slavyan últynyng ókilderi edi. Áskerdi óziniz bilesiz, tәrtibi qatal, biraq әlimjettik te bar. Degenmen maqtanghanym emes, biz sol tórt qazaq balasy eng aldymen, últtyq namysty joghary qoya otyryp, eshkimge óz namysymyzdy taptatpaugha tyrystyq. Oquda da, sporta da ýzdik boldyq. Búghan qosa, ózge últ ókilderine atamyz qazaqtyng batyr bolghanyn, keng baytaq elimizdi nayzanyng úshymen, bilekting kýshimen jaudan qorghap qalghanyn aityp, maqtan ettik. Men rotanyng starshinasy, al ekinshi bir qazaq jigiti rotanyng komsorgi boldy. Últtyq namysty biyik ústaghan bizdi әskerde osylay qúrmettedi, senim artty. Osylaysha, biz jas kezimizding ózinde tek bilekting kýshimen ghana emes, aqyl-parasatpen de ózgelerge ózimizdi syilata bildik. Osydan týsinseniz bolady, mening últtyq namys degendi qalay týsinetinimdi. Súraghynyzgha oray kónilge keletin bir nәrse, songhy jyldary bizding qazaq jastarynyng arasynda óz últyn qadirleu, últtyq namys tәrizdi manyzdy sezimder joghalyp bara jatqany kónilge kirbing úyalatady. Óziniz bilesiz, biz 70 jyl boyy qyzyl imperiyanyng totalitarlyq rejiyminde ómir sýrip, ashsa alaqanynda, júmsa júdyryghynda boldyq. Al odan keyin mine, kapitalizm bosaghamyzdan attady. Qalay desek te, qay uaqytta bolmasyn últtyq namys bәrinen de joghary túruy tiyis. Atalarymyzdyng «qoyandy qamys óltiredi, adamdy namys óltiredi» dep keyingi úrpaghyna ósiyet qaldyruy tekten-tekke bolmasa kerek. Bir quanatynym, kókirekke maqtanysh sezimin úyalatatyn jayt, Qazaq eli - tәuelsiz el atanyp qana qoymay, ózining derbes damu jolyn tandady. Qúday bizge Núrsúltan Nazarbaevtay әlem elderi sanasatyn, keremet qasiyetti boyyna jinay bilgen, basqaru qabileti óte joghary, bilikti de payym-parasaty mol azamatty berdi. Búghan da myng shýkirshilik, tәuba!
- Qazirgi kýni sizdi búdan basqa qanday oy mazalaydy?
- Biyl - Qazaq eli ýshin mәrtebeli de mereyli jyl. Óziniz bilesiz, endi biraz aidan son, barsha júrtshylyq tәuelsiz Qazaqstannyng 20 jyldyghyn atap ótedi. Osy jiyrma jyl ishinde bizding kópúltty elimiz ekonomika, mәdeniyet, әl-auqat jaghynan bolsyn ghalamat biyikterdi baghyndyrdy. Baghyndyryp qana qoymay, әlemning alpauyt elderimen terezesin tenestire bildi. Búl - ýlken jetistik! Degenmen bizding qoghamda, qazirgi kýni últtyq iydeya jetispeude. Tipti joq dep aitugha bolady. Búghan bizding Parlamentting әlsizdigi, elimizdegi qoghamdyq úiymdardyng «bir jaghadan bas, bir jennen qol shyghara» otyryp úiymdasa almauy, olardyng әli kýnge jetkilikti dengeyde damymauy sebep bolyp otyr. Óitkeni tәuelsiz elding parlamenti barynsha kýshti, qauqarly, aitqany eki etpey oryndalatynday quatty boluy qajet! Ázirge, bizding Parlament búghan jete almay otyr. Mysaly, men Ukrainagha jii baryp túramyn. Sonda bayqaghanym, keyde olardyng parlamentinde últtyq iydeyany talqylaudyng aqyry úrys-tóbeleske deyin barady. Áriyne, búl jerde men «bizding de Parlament mýsheleri aighay-shu shygharsyn» dep olardy qylmysqa iytermeleuden aulaqpyn. Tek qana ukraindyq parlament mýshelerining últ mәselesin bәrinen de joghary qoyatynyn menzep otyrmyn. Al búl jaqsy nәrse!
- Sizderding újymnyng taghy bir keremet mega jobasy - KTK telearnasy óz tarihynda túnghysh ret últtyq sport oiynyna kónil bólip, Qyzylorda oblysynyng әkimshiligimen birlese otyryp, qazaqy tilmen aitqanda, «Týie paluan» jobasyn ómirge әkeldi. Jalpy, osy joba ómirge qalay keldi?
- Osydan bir-eki jyl búryn biz bir top dostar jenil kólikpen Mongholiyagha baryp qayttyq. Múnda biz qazaqtar kóp qonystanghan «Bayan ólgiy» aimaghy qúryluynyng 75 jyldyq toyyna qatystyq. Sol saparymyzda Úlan-Batorgha bardyq. Al múnda Mongholiyanyng tәuelsizdik kýni ýsh kýn toylanuda eken. Mine, osy saltanatqa sol elding týkpir-týkpirinen 700 paluan jinalyp, ýlken kýres-shou úiymdastyryldy. Bir ereksheligi, kýreske qatysatyn paluandar eshqanday kategoriyagha bólinbegen. Múnda sayysqa olimpiadalyq jýie boyynsha qatysyp, jyghylghan adam oiynnan shyghyp qala beredi eken. Sóitip, finalgha barlyq paluandardyng jambasyn jerge tiygizgen eng myqty eki paluan shyqty. Olardyng bireuining salmaghy-175 keli, al ekinshisiniki - 180 keli. Qos paluan tórt saghat boyy kýresti. Bir bayqaghanym, olardyng kýresi qazaqsha kýreske úqsas eken. Mongholiyanyng preziydenti arnayy kelip, mindetti týrde sayysty tamashalaydy eken. Jenimpaz paluangha memleket basshysy saltanatty jaghdayda «Mongholiyanyng arystany» degen ataq berip, 100 myng AQSh dollaryn tapsyrdy. Paluannyng jenisine ýlken shou ótkizilip, býkil halyq toylaydy. Búghan qosa, kýresting erejesi boyynsha jeniske jetken paluan últ maqtanyshyna ainalyp, onyng sureti әr ýidi aitpaghannyng ózinde, qala kóshelerine ýlken etip ilinedi eken. Mine, osy oqigha maghan qatty oy saldy. Qatty oy salghany sonshalyq, kólikpen jýrip, Almatygha jetkenshe men óz elimizde qazaqsha kýresten osynday is-shara ótkizuding jobasyn jasadym. Úsynysymdy Qyzylorda oblysynyng әkimdigi qoldap, ózderinde ótkizuge kelisim berdi. Sóitip, Últ Kóshbasshysynyng kubogi ýshin biz túnghysh ret Qyzylorda oblysynda «Qazaqstannyng barysy» sporttyq jobasyn úiymdastyrdyq. Osylaysha, túnghysh ret Syr elinde «Týie paluan» anyqtalyp, oghan aluan týrli syi-syyapattarmen qosa, «Qazaqstannyng barysy» ataghy berildi. Qarapayym halyqtyng kónilinen shyqqan osy jarysqa 26 mynnan astam paluan qatysyp, kýsh synasty. Búl sayystyng irikteu syndary respublikamyzdyng barlyq oblys-audandarynda ótkizilip, Qyzylordadaghy «jýzden jýirik, mynnan túlpar» shyqqan ónkey myqty paluandar jinaldy. Búiyrtsa, Últ Kóshbasshysynyng kubogi ýshin «Qazaqstan barysyn» anyqtau dodasyn ýstimizdegi jyly tamyz aiynda Elordamyz - Astanada ótkizbekpiz. Jenimpazgha «Altyn belbeu» jýldesi jәne 150 myng AQSh dollary tabys etiledi. Qalay desem de, múnday jobalar qarapayym halyq arasynan myqtynyng myqtysyn tandap alugha ghana emes, keyingi jas úrpaqtyng boyyna últtyq sezimdi siniru, әrbir jasóspirimdi tәuelsiz Qazaq elining patrioty etip tәrbiyeleuge jol ashatyny aqiqat. Elbasynyng bizding aldymyzgha qoyyp otyrghan maqsaty da osy emes pe?!
- Ángimenizge raqmet!

Súhbattasqan
Jomart MOLDAHMETÚLY

«Ayqyn» gazeti