Qazaqstannyng qazirgi tarihynda alghash ret Preziydent ókilettikteri legitimdi týrde berildi. Kópshilik júrt ýshin búl kýtpegen oqigha boldy. Sondyqtan Núrsúltan Nazarbaev pen Qasym-Jomart Toqaevtyng úlyqtau rәsimderin salystyra otyryp, kópshilik inaugurasiyalardyng úsaq erekshelikterine mәn berdi, biraq eng bastysyn bayqaghan joq. Bastysy - úlyqtau rәsimindegi sóz edi.

Úlyqtau rәsiminde aitylatyn sózdi saylau aldyndaghy kampaniyanyng týiini deuge bolady. Sodan keyin júrt sayasatkerden bergen uәdelerin oryndauyn kýtedi. Sayasatker ol arqyly azamattardyng tandauy dúrys bolghanyna kózin jetkizip, jana ómirge jigerlendiredi, adamdardyng bolashaqta basshylyqqa alatyn iydealdaryn jinaqtaydy.

Tariyhqa qysqasha kóz jýgirteyik. Sovet Odaghynda tek bir ghana mәrte úlyqtau rәsiminde júrtshylyqqa sóz arnaldy, onyng mazmúny qazir eshkimning esinde de joq shyghar. Odan góri SSSR-ding birinshi әri songhy preziydenti M.S. Gorbachevtyng lauazymnan ketkeni júrttyng esinde qaldy. Ári sol oqighany júrtshylyq Kremliding basynan sovetter tuynyng qúlauy, Odaqtyng ydyrauy retinde jii eske alady. Onyng ýstine, M.S. Gorbachevtyng ózi aitqanday, «órkeniyetti elderdegi siyaqty, SSSR Preziydentin shygharyp salugha arnalghan birde-bir is-shara ótkizilgen joq».

Demokratiya qanat jayghan elderde jana preziydentting úlyqtau rәsimindegi sózi saylauda jeniske jetken sayasatkerding alghy sózi sanalady. Shyn mәninde, ol - jana memleket basshysynyng sayasy deklarasiyasy әri aldaghy jyldarda iske asyrylatyn baghdarlamanyng qysqasha bayany. Sondyqtan da, mysaly, AQSh-ta jana preziydentting úlyqtau rәsimindegi sózin BAQ jarysa jazyp jatady. Preziydent Bill Klinton 1997 jyly erekshe sayt ashyp, ózining ekinshi úlyqtau rәsimindegi sózin onlayn-translyasiyalaugha tapsyrma bergen alghashqy AQSh preziydenti boldy.

Áriyne, tipti eng manyzdy isterde de oida joq tosyn jayttar bolyp jatady. Úlyqtau rәsimindegi sóz sóileu ereksheligimen tarihta qalghan kezder de bolghan. Mysaly, Djordj Vashington úlyqtau rәsiminde nebәri 135 sóz aitqan. Eng úzaq sóilegen AQSh preziydenti Uiliyam Harrison boldy. Ol 1841 jyly eki saghattay sarnap, 8 445 sóz aitqan. Harrison ghimarattyng ishinde emes, dalada túryp, qatty ayazda, ónmeninen yzgharly jel ótuine qaramastan qalyng kiyimsiz, jalanbas, qolghapsyz túryp sóilegen. Sonyng saldarynan ókpesinen suyq ótip, bir aidan keyin qaytys boldy.

HH ghasyrda júrttyng auzynan týspegen sóz retinde Djon Kennediyding sózin aitugha bolady.

«Mening qadirli amerikalyqtarym! Elim maghan ne berdi dep súramanyzdar, men elime ne berdim dep ózderinizden súranyzdar. Qúrmetti әlem azamattary! Amerika biz ýshin ne isteui kerek dep súramanyzdar, adam bostandyghy ýshin birigip biz ne istey alamyz dep súranyzdar».

Margaret Tetcher Chehoslovakiya preziydenti Vaslav Gavelding úlyqtau rәsimindegi sózinen erekshe әserlenipti. Gavel sonda «mahabbat, dostyq, bireuding qayghysyn bólisu, qayyrym, keshirim mәnin joghaltqan, azyp-tozghan әlemdegi ómir» turaly aitqan bolatyn (M. Tetcher. Velikaya istoriya «jeleznoy» ledi. M;. AST, 2016, S. 571).

Qasym-Jomart Toqaevtyng úlyqtau rәsimindegi sózinen birneshe tezisti bólip qaraugha bolady. Ol Núrsúltan Nazarbaevtyng sayasatyn janasha jaghdayda jalghastyratynyna nazar audartty. Memleketting Elbasy qalaghan irgetasy saqtalyp, beky týsetinin aitty.

Preziydent Qasym-Jomart Toqaev tayau jyldary Qazaqstan sheshui tiyis negizgi on mindetti atap kórsetti. Atalghan mindetter el ómirining barlyq salasyn – sayasy qúrylys, ekonomika, әleumettik sala, syrtqy sayasatty týgel qamtidy.

Degenmen, atalghan mindetterdi oryndaudyng ózi – demokratiyalyq qogham qúru, naryqtyq ekonomikany damytu, әleumettik memleket qúru sekildi Qazaqstan Konstitusiyasynyng basty qaghidalaryn iske asyru ekendigine júrttyng bәri de mәn bergen joq.

Preziydent Q. Toqaev «mening sayasy túghyrnamam – azamattardyng basty súraqtaryna jauap beru» dedi. Ázirshe múnyng bәri eldegi reformalardyng jalpy kórinisi. Biraq basqasha boluy da mýmkin emes edi, óitkeni biylikting auysuy memlekettik elita ýshin de, qalyng búqara ýshin de kýtilmegen oqigha boldy. Biraq úlyqtau rәsimindegi sóz Q.K. Toqaev sayasy sabaqtastyqty amal joqtan ústanu qajet dep emes, eng bastysy – sayasy túraqtylyqty, últaralyq kelisimdi, Elbasy túsynda irgesi qalanghan ózge de jetistikterdi saqtaudyng sharty dep týsinetinin kórsetti.

Osynau berik negizde jana josparlar qúryp, zaman talabyna jauap beretin jobalardy iske asyrugha bolady. Sondyqtan juyq arada Preziydentting úlyqtau rәsimindegi sózining basty tezisterining mәni ashylady. Ol qogham men memleketting tyghyz baylanysy arqyly iske asyryluy tiyis. Q. Toqaevtyng pikirinshe, memleket pen azamattyq qoghamnyng bir-birine kómektesui jetistikke jetuding kepili. Q. Toqaev aitpaqshy, «sayasy qúrylym ózgeristerge say boluy tiyis. Óitpegen jaghdayda búl ekonomikalyq reformalardy iske asyrugha kedergi bolmaq».

Preziydent «ótkir әleumettik problemalardy sheshumen, kóbirek múqtajdyq sezinip otyrghandargha kómektesumen naqty ainalysu» arqyly reformalardyng aituly nәtiyjelerine qol jetkizu qajet ekenin atap kórsetti. Áleumettik sayasatta jyldam әri kózge kórinerliktey nәtiyjelerge qol jetkizu, sonyng ishinde halyqtyng tabysyn arttyru qajet. Preziydent jana júmys oryndaryn ashu, layyqty jalaqymen qamtamasyz etu, birynghay baspana sayasatyn әzirleu әdiletti әleumettik sayasat jýrgizu talabyn qoyyp otyr.

Áleumettik salada naqty mindetter túr. Olar: bilim beru sapasyn arttyru, múghalimder men dәrigerlerding mәrtebesin kóteru, túrghyndardy sapaly medisinalyq qyzmetpen qamtamasyz etu, qoljetimdi baspana, t.b.

Q. Toqaev saylaualdy baghdarlamasynda eng ózekti әleumettik mәselelerdi sheshudi úsynyp, oghan 2 trln tenge júmsaudy josparlap otyrghanyn jetkizdi. Jastar ýshin asa ózekti baspana mәselesin sheshu ýshin tabysy az jәne kópbalaly otbasylargha arnap jalgha beriletin 40 myng pәter salu josparlanyp otyr. Búl jәne basqa da baghdarlamalardyng iske asyryluyn júrtshylyq jiti baqylap otyrady.

Densaulyq saqtau salasyna bólinetin qarajat JIÓ 5%-yna deyin artady. Búl alghashqy medisinalyq-sanitarlyq kómek kórsetu jelisin qoljetimdi etedi. Barlyq ónirdegi barsha balany mektepke deyingi bilim berumen qamtu josparlanyp otyr. Orta mektep 12 jyldyq bilim beruge tolyghymen kóshedi, al ýsh túghyrly tilding engizilui qazaq tilin ýirenuge kóbirek mәn beru arqyly jalghasyn tabady, qoghamdyq pәnder qazaq jәne orys tilderinde oqytylyp birtindep aghylshyn tili engiziledi. Búdan tys, balalar artyq jýkten arylyp, oqytudyng jana әdistemeleri engiziledi. 2022 jylgha deyin apattyq jaghdaydaghy jәne ýsh auysymmen oqityn mektepterding mәselesi sheshiledi.

Nәtiyje boluy ýshin uaqyt qajet ekenin júrttyng bәri týsinedi. Sondyqtan Preziydent Q. Toqaev túrghyndardyng әljuaz tobynyng nesiyesin jabu turaly eshkim kýtpegen sheshim qabyldady. Áriyne, klassikalyq naryqtyq ekonomika túrghysynan alghanda, Preziydentting osy sheshimi dauly siyaqty kórinedi. Biraq tranzit jәne qazirgi jaghdaydy eskersek, búl әleumettik shiyelenisti jibitti, sonymen qatar jana Preziydent bastaghan ózine tәn meyirimdilik kezenining esigin ashty. Áleumettik әriptestik pen ózara yqpaldastyq aluan týrli is-qimyl arqyly kórinis tabuy mýmkin. Q. Toqaev búl rette manyzdy әri ózgege ýlgi bolarlyqtay qadam jasady. Ol múnymen Qazaqstan qoghamy qarapayym azamattan Preziydentke deyin әleumettik azamattyq niyettestikting qúramdas bóligi boluy tiyis ekenin kórsetip otyr.

Basty problemalardyng biri – últtyq biznesti damytu, orta tapty qalyptastyru. Ekonomikalyq strategiyany iske asyrugha mýmkindiginshe jyldam jana baghyt úsynu ýshin ekonomikanyng qazirgi ahualyna býge-shigesine deyin taldau jýrip jatyr.

Ekonomika jekemenshikke qol súqpau qaghidatyna negizdele damuy tiyis. Sondyqtan Qazaqstandaghy kәsipkerlikke beriletin búljymas kepildikter jýiesi qúrylmayynsha, kәsipkerler jalpymemlekettik: ónirlik jәne jergilikti jobalargha qarajat qúighysy kelmeydi. Kәsipker tәuekelderdi baqylay alatynyna, memleket onyng salghan qarajatyna kepil bolatynyna kóz jetkizui tiyis. Onsyz elden «kapitaldyng jylystauyn» toqtatu mýmkin emes.

Osy mәseleni sheshu ýshin qaghazbastylyq dengeyin tómendetip, sybaylas jemqorlyqqa qarsy ayausyz tabandy kýres jýrgizu qajet. Diylemma týsinikti – ne kәsipkerlikti damytamyz, ne bolmasa bәrin jalmaytyn jemqorlyqqa jol beremiz. Búlardyng biri bolghan jerde ekinshisi kýn kóre almaydy.

Q. Toqaev ekonomikanyng týrli segmentterin damytu ýshin basqa elderding bәsekelik ortany qalyptastyru tәjiriybesin barynsha paydalanu qajettigin týsinedi. Mysaly, AQSh tarihynan saylau qúqyghyn keninen paydalanu, ortalyq biylik tetigindegi tepe-tendik jәne tejemelik jýiesi, qalyng búqaranyng sayasy pikirlerin ashyq aitu mýmkindigining boluy – zang shygharu organdary kapital men júmys kýshin tartugha qolayly qúqyqtyq-normativtik ortany jasaudan basqa amaly bolmaytynyn kórdik.

Batys avtorlarynyng aituynsha, elde iri әri bir-birine bәsekeles bolatyn bank jýielerining payda boluyna mýmkindik beretin birden-bir alghyshart – memlekettik sheneunikterding biyligi men uәkiletterin instituttyq túrghyda shekteu jәne osy shekteulerding bir bóligin is jýzinde kýshke ie saylau qúqyghy arqyly qamtamasyz etu. («Estestvennye eksperiymenty istoriiy». M., AST, 2018, S.150).

Taghy bir problema – memleketting auqymdy qaryzy. Ýkimetting shyghyndary jinaghan salyghynan asyp týsedi. 2014-2018 jyldar aralyghynda ýkimetting qaryzy eki esege: 5,6-dan 11,7 trln tengege deyin ósti. Búl JIÓ 20%-yn qúraydy. Memlekettik qaryz odan da kóbirek 5,8-den 16 trln tengege deyin ósti. Soghan sәikes, memlekettik qaryzgha qyzmet kórsetu shyghyndary da ósip, 2018 jyly 586 mlrd tengege jetti. Al olardyng respublikalyq budjet shyghyndaryndaghy ýlesi 2014 jyly 3,6% bolsa, 2018 jyly 6,3%-gha jetti. Negizsiz aqsha shyghyndau - shiykizat baghasy sharyqtap túrghan «múnay dәuirinen» qalghan «әdet». Qaryz mólsherining ósuin toqtatu ýshin ýkimet shyghyndardy azaytumen qatar, tabystaryn da kóbeytui tiyis. Al oghan tek biznesti jan-jaqty qoldau arqyly ghana qol jetkizuge bolady.

Ýkimet artyq funksiyalardan, eng aldymen, baqylau funksiyalarynan aryluy tiyis. Memlekettik apparatty qysqartu ghana emes, eldi jan-jaqty damytu ýshin onyng qyzmetin de ózgertu qajet. Jasyratyny joq, Qazaqstannyng ónirlerining damuy birkelki emes. Áriyne, problemanyng obektivti negizderi bar. Qazaqstan jer kólemi boyynsha әlemde toghyzynshy orynda túr. Sonymen qatar, aimaqtar әrtýrli tabighiy-klimattyq beldeulerde ornalasqan. Tipti aumaghy keybir kishkentay memleketterding kóleminen asatyn oblystardyng ózinde shól, dala men taular kezdesedi. Olar ózderining auylsharuashylyq, ekonomikalyq jәne tabighy әleueti jaghynan teng emes. Sondyqtan Qasym-Jomart Toqaevtyng sózinde «qazaqstandyqtardy alandatyp otyrghan naqty mindetterdi jergilikti dengeyde sheshu kerek. Biz aimaqtardaghy ózin-ózi basqaru jýiesin nyghaytamyz, túrghyndar aimaqtaghy qordalanyp qalghan mәselelerdi sheshuge belsendi aralasatyn bolady» dep aitylghan.

Q.Toqaev әlemdegi jaghdaydy jaqsy biletin sayasatker jәne diplomat retinde adamzat tehnologiyalar, ekonomika jәne әleumettik tәrtip ózgeretin kezenge, yaghny jana dәuirge ayaq basqanyn jaqsy týsinedi. Adamdardyn, әsirese, jastardyng dýniyetanymy ózgerude. Eski qarama-qayshylyqtardyng ornyna janalary keledi. Búghan úly derjavalardyng sauda soghystary, jana ónirlik qaqtyghystar, keybir memleketterding búrynghy qauipsizdik mehanizmderin qabyldamau saldarynan tuyndaytyn túraqsyzdyqty jatqyzamyz.. Onyng aituynsha, keybir elder men ónirler ilgerileuding jana tolqynyna ilese almay, oqshaulanu men agressiya strategiyasyn tandauda. Aldynghy qatarly elder әldeqayda algha ozghanymen, kópshiligi shette qalyp qoyghan. Búl әlem memleketterin kýrt polyarizasiyalap, jana qaqtyghystardyng bastaluyna negiz bolady.

Damu ýshin keshendi sheshimder qabyldau qajet. Tabysqa ekonomika nemese әleumettik sayasattyng arqasynda ghana qol jetkizu mýmkin emes. Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti kýrdeli ózgerister turaly: «ekonomikalyq, әleumettik jәne sayasy progress - bizding zamanauy syn-qaterlerge jalghyz dúrys jauabymyz» degen sózderine bәri birdey nazar audarghan joq. Múnday tәsil ashyqtyqqa, eng joghary jetistikterge, ozyq tehnologiyalargha úmtylugha negizdelui kerek. Elding sayasy ómirin demokratiyalandyrmay, ekonomikalyq túrghydan damu mýmkin emes ekenin týsinetin uaqyt keldi.

Q.Toqaev sayasy qúrylymnyng ýlken ekonomikalyq ózgeristerge sәikes kelui kerektigin, әitpese, reformalardyng toqtap qaluy mýmkin ekenin týsinedi. Dәl osy formuladan jana Preziydent qoghamnyng negizgi súranystary - aldynghy jyldary eldi ilgeri sýirelegen «aldymen ekonomika, sodan keyin sayasat» formulasynan qoghamnyng barlyq salalaryn tolyqqandy reformalaugha kóshu kerek ekenin týsinetinin angharugha bolady. Myqty biylik auyspaly kezende birshama ról atqardy dep aitugha bolady. Endi qogham tarapynan baqylaudy keneytu men biylik ókilettikti qayta bólu arqyly biylik tiyimdiligin arttyratyn kez keldi.

«Sayasy qúrylym ózgeristerge jauap berui kerek, әitpese búl ekonomikalyq reformalargha kedergi bolady. Sayasat pen memlekettik qyzmetke eng bilimdi adamdar ghana kelui qajet, meritokratiya qaghidaty júmys isteui kerek. Men ashyq jәne aiqyn júmys jasaymyn. Bizding Otanymyz, taghdyrymyz – bir», - dedi Q.Toqaev.

Barlyghy derlik qoghamdyq ózgeristerge degen súranystyng artyp kele jatqandyghyn aitady. Biraq búl ózgerister ózdiginen oryn almaydy. Bizge eldi dúrys baghytta qozghaytyn adamdar kerek. Búl mindetting manyzdylyghy sonshalyq, Q.Toqaev búl mәseleni damyghan elderding ýlgisimen qúqyqtyq, úiymdastyrushylyq jәne basqa da jaghdaylarlardyng jasaluyn kýtpey, ony aldaghy kýnderi sheshu kerek ekenin aitady.

Memleket basshysy «memlekettik basqaru jýiesine meritokratiya negizinde layyqty, bilimdi adamdar ghana kelui kerek. Ýmitkerlerdi tandaudyng basqa qaghidasy boluy mýmkin emes» dep atap ótti. Aldymen Preziydent preziydenttik kadrlardyng tizimin qúrudy úsyndy. Oghan elding barlyq aimaqtarynan eng jaqsy 300 ókil kiredi.

Q.Toqaev Qazaqstannyng ózgeruindegi jastardyng róline erekshe nazar audarady. Biraq reforma ata-babalardyng mol múrasyna negizdelui kerek. Sondyqtan Qazaqstan Respublikasy Preziydentining sóilegen sózinde «Ruhany janghyru» baghdarlamasynyng qúndylyqtary bizding basty ruhany baghyttaushymyz bolyp qala beretindigi basa aitylghan. Tarihty qúrmetteu, Otangha degen adaldyq, ghylym men bilimge degen qúshtarlyq - múnyng barlyghy bizding halqymyzdyng qúndy qasiyetteri. Búl qasiyetter halyqtyng birligi men jasampazdyq kýshin nyghaytady, elding bәsekege qabilettiligin arttyrady.

Ekonomikalyq reformalar sayasy transformasiyagha alyp keleri sózsiz. Eger oryndalmasa, onda ekonomikada toqyrau bastalady. Búl jóninde Margaret Tetcher: «Bir kýni Qytaydaghy ekonomikalyq ózgeristerding artyp kele jatqan qozghaushy kýshi sayasy ózgeristerge alyp keledi. QHR-da adam qúqyqtaryn qatang týrde saqtau arqyly sauda jәne aqparat arnalaryn ashyq ústau - búl úly әskery derjavany úly ekonomikalyq elge ainaluy qarsanynda halyqaralyq qoghamdastyqtyng senimdi mýshesine ainaldyrudyng eng jaqsy tәsili», - dep aitty.

Damudyng basqa qúramdas bóligi - biylik pen qogham arasyndaghy dialog qaghidasy. Qasym-Jomart Toqaevtyng úlyqtau sózinde pikirlerding pluralizmin moyyndaugha negizdelgen dәiekti jәne mazmúndy dialogtyng qajettiligi aityldy. Ol birlikting mýlde qayshylyqtar men әrtýrli pikirlerding bolmauyn bildirmeytinin týsinedi. Ol ýshin búl mәseledegi negizgi baghdar - «Ártýrli pikirler, biraq birtútas últ» formulasy.

Eldi basqarudyng demokratiyalyq stiyline kóshu - kópsatyly prosess. Qatelikter jinaqtalghan jaghdayda sayasy transformasiyanyng saldary qauipti boluy mýmkin. Idjak Adiyzesting :«Burokrattar bәrin ózderi isteuge daghdylanghan. Olardyng әdetti júmys tәsilin ózgertip, yntymaqtastyqqa qol jetkizu ýshin, mýmkin bolsa, kóp kýsh salu kerek» dep aitqany bar.

Býkil qogham ókilderi, onyng ishinde jastar da kiretin Qoghamdyq senim últtyq kenesi dialog qúraly boluy kerek. Áriyne, búl organnyng qúryluy memlekettik biylikting saylanghan organdarynyn, yaghny mәslihattar men parlamentting qyzmetin almastyrmauy kerek. Biraq uaqyt kýtpeydi. Dialog alandary sayasy reformany qazirden bastap qoldauy kerek. Últtyq kenes qyzmetining tiyimdiligi onyng qúramymen ghana emes, sonymen birge Preziydentting sheneunikter men memlekettik organdardy azamattyq qoghamnyng barlyq instituttarymen yntymaqtastyqta bolugha baghyttauymen anyqtalady.

Qasym-Jomart Toqaevtyng aldyna qoyylghan mindetter – óte qiyn jәne manyzdy. Al olardy Preziydent pen memlekettik apparattyng ghana kýshimen sheshu mýmkin emes. Sondyqtan ol qoghamnyng negizgi problemalaryn talqylap, saylaualdy túghyrnamany iske asyrudyng mazmúndy josparyn qúruda birlese júmys isteudi úsynady. Q.Toqaevtyng ózi atap ótkendey, búl qújatta halyqtyng eng jaqsy iydeyalary men úsynystary kórinis tabatvn bolady.

Kóptegen shekteulerden túratyn qoghamnan bostandyq pen demokratiyagha ótu әrqashan qiyn bolatynyn este ústaghan jón. Múnday auysu jana sayasy mәdeniyettin, minez-qúlyq pen daghdylardyng qalyptasuyn, adamdardyng sanasyna nyq engen búrynghy tyiym salynghan әdetterden bas tartudy bildiredi. Erkin bolghysy keletin kez kelgen qogham barlyq azamattar demokratiyanyng teoriyasy men praktikasyn týsine alatyn dengeyge jetui kerek. Búl ýshin bilim beru jýiesi, búqaralyq aqparat qúraldary, qoghamdyq úiymdar, partiyalar jәne t.b. birlesip, kýsh saluy kerek. Tranzittik elderde demokratiyagha degen jenildetilgen kózqaras tendensiyasy bar. Onda adamdar instituttardyn, qúqyqtar men mindetterding jәne iydeyalardyng ózara әrekettesuinen góri jeke bostandyqtyng kepildikterin bayqaydy. Manyzdy jaghdaydy týsinu qajet - demokratiya mýmkindikter berip qana qoymaydy, sonymen qatar azamattargha mindetter jýkteydi.

Alda manyzdy mindet túr – azamattar arasynda jana sayasy mәdeniyetti qalyptastyru kerek. Qoghamdyq ómirge aralasu nәtiyjeli boluy ýshin adamdar әleumettik problemalar turaly jergilikti, aimaqtyq jәne últtyq dengeyde habardar bolyp, jeke jәne qoghamdyq mýddelerdi biriktire aluy kerek. Ózge pikirge degen tózimdilikke ýirenip, yntymaqtastyqta bolyp, ymyragha kele bilu kerek. Olar zandy, zandy biylikti, jeke menshik jәne jeke qúqyqtardy qúrmetteui kerek.

Memlekettik sayasatqa qatysty jana tәsilder Qasym-Jomart Toqaevtyng ekonomikadaghy, sayasattaghy jәne halyqaralyq qatynastardaghy jana tendensiyalardy eskere otyryp, qoghamdy integrasiyalau sayasatyn jalghastyratyndyghyn kórsetedi. Alda ýlken júmys kýtip túr, alayda úlyqtau sózinde ýlken ýmit bar, sebebi onda qoyylghan maqsattar kóptegen azamattardyng pikirine say kelip, Qazaqstan halqynyng qoldauyna sýienedi.

Preziydent Q.Toqaevtyng úlyqtau sózindegi negizgi erejelermen qatar, onyng memlekettegi eng joghary lauazymyn atqaruynyng alghashqy ailarynyng nәtiyjeleri úzaq uaqyt talqylanyp, baghalanady dep boljaugha bolady. Qazaqstandaghy biylik tranziytining memlekettik basqarudyng әrtýrli әdisterining baylanysyn anyqtaytyn erekshelikteri bar ekenin eskeru kerek. Tarih sabaqtary qazirgi zaman men damudyng әleuetin úghynu ýshin jaydan-jay kerek bolghan joq.

Tranzit nemese reformalar kezenindegi memleket basshylarynyng qyzmetine, әsirese osy oqighalar kezinde jariyalanyp, berilgen baghalar óte qarama-qayshy boluy mýmkin.

Mysaly, Amerika Qúrama Shtattarynyng tarihyndaghy manyzdy kezeng bolyp tabylatyn HH ghasyrdyng 30-shy jyldarynyng ortasy men ekinshi jartysy Preziydent F. Ruzvelitting «jana baghyty» dep ataldy. Oghan degen kózqaras aitarlyqtay keremet bolghan joq. Keybir zamandastar F.D. Ruzvelit AQSh-taghy fashizmdi qoldaydy degen pikirde bolsa, basqalary, kerisinshe, onyng reformalaryn sosialistik dep sanady. Keyde «jana baghyt» qos pikirding jiyntyghy retinde kórsetilgen. 1960 jyldardyng basynda amerikalyq tarihnama «Jana baghyttyn» ong sipaty turaly konsensusqa qol jetkizdi. Degenmen, qarsy pikirler әli de bolsa tabylyp jatady.

Osenivati «Novyy kurs» Preziydenta Kasym-Jomarta Tokaeva mojno s samyh razlichnyh pozisiy - ot nasionalisticheskiyh, kommunisticheskih do liyberalinyh. Vse spektry politicheskogo mnogosvetiya sushestvuit v Kazahstane. No nujno pomniti o tom, chto K. Tokaev predlagaet obshenasionalinyy konsensus v opredeleniy y dostiyjeniy obshenasionalinyh seley. Patriotizm y sovmestnoe opredelenie budushego doljny obediniti vse sloy obshestva. Bolee togo, uje sozdaytsya politicheskie y gosudarstvennye instituty dlya takogo edinstva obshestva vo imya budushego. Y eto samoe vajnoe.

Preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyng «Jana baghytyna» әr týrli pozisiyadan - últshyl, kommunistikten bastap liyberalgha deyin bagha beruge bolady. Qazaqstanda sayasy kóptýrlilikting barlyq spektrleri bar. Biraq Q.Toqaev jalpyúlttyq maqsattardy anyqtauda jәne oghan qol jetkizude jalpyúlttyq konsensus úsynatyndyghyn úmytpau kerek. Patriotizm men bolashaqty birlese aiqyndau qoghamnyng barlyq salalaryn biriktirui kerek. Sonymen qatar, bolashaq ýshin qoghamnyng osynday birligin saqtaytyn sayasy jәne memlekettik instituttar qúryluda. Búl – eng bastysy. Avtor: Berik Ábdighaliyúly

Berik Ábdighaliyúly

Abai.kz