Júma, 2 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 107979. Jazylghandar — 102937. Qaytys bolghandar — 1725
Bilgenge marjan 6877 24 pikir 9 Tamyz, 2019 saghat 12:57

Qazaq tarihynyn qate jazylghan tústary kóp

« Adam men Zaman jayly oylaghanda janyna maza bermeytin jәne әlgi oylardy ólennen góri qara sózben jazghan jón bolatyn taqyryptar bar. Sonday tolghanys sәtterde aytaryndy kóp sozbay, týyindep, el úghatynday, qysqa qayyrymmen jazugha tyrys».  

Múqaghaliy Maqataev

Oytolghaular

IYә, zaman desek, adam degenimiz – adam desek zaman degenimiz, birinsiz biri joq dýniye.  Zamandy – Uaqyt biyleydi,  ol qúdaydyn qolyndaghy qúdiret, oghan adamnyn qatysy qansha dersiz. Ol da dúrys shyghar,  degenmen adamsyz zamannyn ne mәni bar? Bos tabighat, jan-januarlardyn mekeni ghana  bolmay ma ol. Zamandy jasaytyn sana, aqyl, tirshilik, oqigha, uaqyt, osylardyn qosyndysy – tarih emes pe? Al, tariyh-adamdar ghúmyrynyn jelisi, qúrylysy ekeni belgili. Endeshe, adamsyz-Zaman joq, Zamansyz – Adam joq! Adam dep atalatyn jalpy úghymnyn ózeginde – jeke ómirler, esimder, kelbetter, minezder, sezimder, týysikter, tilder dep atalatyn qogham túr. Zamandy gýldendiretin de, týrlerdiretin de, jarystyratyn da, tabystyratyn da, daulastyratyn da, jaulastyratyn da, ozdyratyn da, tozdyratyn da osy jeke adamdardan qúralatyn qogham.

Qoghamdasyp ómir sýruden-enbek, enbek etuden-tabys, tabystan-payda, paydadan-baylyq, baylyqtan-biylik tuyndady. Osy biylik – biyleushilerdin zamanyn tughyzdy. Búl jerdegi zaman-shartty týrde  bolsa da, adamzat tarihynan alatyn óz oryny bar. Ary barmay-aq  Shynghys  han zamany, Abylay han zamany, keshegi Lenin zamany, degen ýlkendi-kishili «zamandar» tolyp jatyr.  Solardyn bәrinde  adam taghdyry, jeke  túlghalar taghdyry, belgisiz ómirler taghdyry jatyr. Sol kózge bilinbeytin, belgisiz ómirlerdi, belgisiz taghdyrlar jiyntyghyn - Halyq dep ataymyz.

Qasiyetti úghym – Halyq!

Bir týyir tastan tau jaralghany sekildi, jeke taghdyrlardan – Halyq, halyqtardan  Adamzat  qoghamy qúrylghany belgili. Endeshe, sol jeke taghdyrlar turaly oy tolghap kórelik...

Mәngilik ómirge, yaghniy baqigha barar joldaghy baspaldaghymyz – fәniy dýniyedegi, demek «jer betindegi synaqqa toly tauqymetti tirshiligimiz» turaly qanshama jazylghan da, aytylghan da dýniyeler bar. Úshy-qiyryna san jetpeydi. Solardyn negizi – ólenmen jazylghan. Aqynnyn jýreginin qanymen qaghazgha týsken. Miy qatparlaryna qattalyp, býginge auyzsha jetkenderi bir tóbe.

Allanyn adamgha bergenderinin ishindegi kiyelisi de – poeziya bolar deymin. Basqa elderdi qaydam, bizdin qazaqta ólen aralaspaytyn jer joq siyaqty. Ózimiz kórip jýrgenderi – saltanatty jiyn, dumandy toy, qaraly qaza, hat-habar, marapattau  rәsimderi, taghy basqalar ólensiz ótpeydi. Al, sol ólendi tughyzatyn aqyn – jeke taghdyr. Biz tughyzatyn degen sózge ekpin berip aytyp otyrmyz. Fariza apamyzdan estidik-au deymin, «...ólendi jazatyn, shygharatyn, tipti jasaytyn aqyndar bar da, ólendi kәdimgi bala tapqanday tolghatyp, tuatyn aqyndar bar». Aldynghysy jeterlik, keyingisi siyrek. Osy siyrek aqyndar ghasyrdan ghasyrlargha jetetin kiyeli ólender tuady. Osynday ólender jiyntyghyn  poeziya deymiz.

                                                       2

Adamnyn jaratylysy – jan, tәn, taghdyr, ajal turaly oylanbaytyn adam joq shyghar. Men de bala kezimnen býginge deyin osy turaly kóp oylaymyn. Kýndelikterime sol oylarymdy jazdym da...

Eger, aqyn turaly onyn ólenderi sóyleydi desek, menin ólenderimnin negizi de osy pәlsapadan qúralady. Adam janyn, aqyl-oyyn, sezimin, sanasyn, týysigin týsinuge talpynudan túrady... Búl, men biletin aqyndardyn bәrine  ortaq taqyryp, ortaq oy. Búl oy iyirimine túnshyqpaghan adam, aqyn da bola almaytyn shyghar.

Smaghúl Elubaydyn «Qiyamet-qayym ghasyry» atty esseler kitabynyn taraulary qolyma týsip, qadalyp oqydym. Qúday-a tәube, jazushy menin bala kezden beri oyymda jýrgendi dóp basyp jazghan. Ajal turaly, fәniy ómir men baqiy ómir, aldamshy, Jalghan dýnie -  Mәngilik  ómirge barar joldaghy synaqqa toly baspaldaghy ghana ekenin jazghandary, qúddy menin kýndelikterimnin «kóshirmesi» sekildi.  Adam men adamnyn oylary múnshalyqty sәykes, jaqyn keletini – búl da adam janynyn bir júmbaq  qúbylysy shyghar. Smaghúl Elubaydy men bilem, kórsem tanimyn da, al, ol kisi meni mýlde tanymaydy. Auyldaghy aqynnyn merzimdi baspasózge anda-múnda shyqqan ólenderin kórmegen de shyghar. Al, kitaptarymnyn qolyna tiymegeni anyq. Sebebi óz qolymmen bergen joqpyn.  Onyn ýstine, jazushynyn atalmysh shygharmasynan  ýzindi oqyghanyma bir-aq apta boldy. Mine sәykestik...

Sәkennin  «qiyamet-qayymy» meni taghy da kóp oygha jeteledi. Alayda, «sózindi bireu sóylese, auzyn qyshyp bara ma» degendey búl taqyrypta, ózi basynan keshirip, ólip- tirilgen әserin dәlme-dәl jazghan jazushydan asyp ayta almaspyn dep oylaymyn...

                                                         3

«Ómirge ólu ýshin kelemiz» degendi moyyndasaq  ta, myna jaryq dýniyede úzaghyraq jýrgenge ne jetsin. Onsyz da qysqa ghúmyrymyzdy tótenshe oqighalar qiyp ketpey, bala-shaghanyn ortasynda óz ajalynmen , óz rizashylyghynmen jan tapsyru degen әr pendenin armany  shyghar.

«Ómir sýru – ólemin dep oylamau» dep Múqaghaliy qanday jaqsy aytqan. Óytkeni, ajaldy týysikpen aqiqat  dep moyyndasaq ta, Alla bergen bes kýndik jaryq dýniyeni alansyz ótkizu kerek qoy. Sonynda qalatyn úrpaq taratyp, el ayta jýrerlik iygi ister atqaru – ómirdin mәni bolugha tiyis.

Áriyne, ómirdi barshylyqpen, múqtajsyz ótkizsek deymiz, biraq, men ómirdi armansyz ótkizdim dep esh pende ayta almaghan eken, alda da ayta almaydy dep oylaymyn. Olay deytinim, bizde, pendelerde qanaghat sezimi jetkiliksiz. Ár adam Qoja Ahmet Yassauiy bola almaydy, jetkilikti ómir sýrdim dep, ómirinin aqyryn qyluette ótkizuge dәti jetpeydi. Seksenge kelse – toqsangha, toqsangha kelse – jýzge jetsem dep alasúrady. Baylyqqa da boldym-toldym dep ayta almaydy. «Kedey – bay bolsam dep, bay – qúday bolsam» dep jýrip, adamiy bolmysynan ayyrylady.  A.Pushkinnin «altyn balyghyndaghy» toyymsyz kempir barlyq pendenin jiyntyq beynesi tәrizdi, Pushkinnin zamanynda da bolghan, qazir de bar, erten de bolady. Sondyqtan adam armansyz bolmaydy, dýniyege toymaydy. Sol toyymsyzdyqtan Jer betindegi barlyq jamandyq atauly tuyndaydy...

                                                    4

Men ómirde bos ótken kýnderime ókinem. Búl – menen búryn da san qaytalanyp, jauyr bolghan qaghida. Áytse de, әrkimnin jýrekjardy ókinishi bolghan son, men de qaytalap otyrmyn, menen keyin de san aytylatynyna senimdimin.

IYә, qyzyq izdep, qyzyl izdep, bos ótti kýnimiz kóp, basa almay tamyryn dóp... Keyde  sol, jas kezinde kerek te shyghar dep, ózimdi aqtamaq bolam. Al, býgingi kýnnin kózimen  qarasam qyzyqtan da tys «qyzyl itke» minip ótkizgen kýnderim kóp eken.

Sonyn esesine, qazir týnde ýsh-tórt túryp qalam ústaymyn, keyde sarylyp tangha  otyram.

Keyde  «osy jazghandarym bireuge  kerek pe?» degen ýmitsizdik te payda bolady. Átten, deymin ondayda, institutty bitirgende dekanymyz Baytúrsyn (Ómirbekov) agha, «osynda  qal» degende, Almatyny tastap, auylgha  ketip qalghanym, menin ýlken qateligim boldy. Sol qateliktin kesirinen ýlken әdebi ortadan shettep qaldym. Qazir Jazushylar Odaghyna mýshe bolsam da, әdebi ortada eshkimge elenbey jýrmin. «Auyldaghynyn – auzy sasyqtyn» kýnin keshudemin.

Sol ýmitsizdikti lyqsyp kelgen ólen búzady.  Ólen ózegime qúyylghanda menen baqytty, menen qúdiretti, menen biyik eshkim joq. Baghanaghy ýmitsizdiktin júqanasy da qalmay, jelge úshady, týngi úyqy bezip joghalady. Ólenmen onasha qalyp, bir shuaqty sezimge bólenip, sodan lәzzәt alyp, balbyrap otyramyn. Rahat!!!  Ólensiz ómirimnin mәni joghyn ishtey moyyndaymyn, moyyndaymyn da janaghynday ýmitsizdikke úrynbaugha tyrysam.

Bireuler jana tughan ólenin, týnde oyatyp alyp әyeline oqyp beredi eken degendi estushi edim. Jana tughan  «nәrestendi» bireuge kórsetip  «kórimdik» alghyn kelip-aq túrady әriyne. Ondayda janyndaghy әyelinnen basqa eshkim qolgha týspeytini de ras. Alayda,  men olay istemeuge tyrysam. Jastau kezimde әlgi estigenderime eliktep sóytsem-sóytken de shygharmyn. Qazir anda-múnda bolmasa, ony kóp mazalamaymyn. Onsyz da bala-shaghadan, kýndizgi sharualardan dinkelep jatqan jarymdy әurelegim kelmeydi.

Ólennin órtine ózim kýyem, ózim órtenem, ózim mastanam...

Audanda ótken is-sharalarda retin tauyp jana ólenimdi oqugha , merzimdi basylymdar  arqyly kópke  jetkizuge  tyrysam... (Men múny jazghanda qazirgidey aqparat qúraldary joq edi).

Menin serigim de, aqylshy ústazym da merzimdi basylymdargha shyqqan әr dengeydegi avtorlardyn shygharmalary, ólender. Iriktep, jaqsy degenderin oqimyn, ózimnin jazghandarymmen salystyram, ýyrenem, jiyrenem. Ózime únamaghandaryna kóz jýgirtip qana ótem. Sosyn, biren-sarany bolmasa, óz ólenimdi de, ózgenin ólenin de jattamaymyn. Onyn sebebi, birinshiden, jattau qabiletim óte nashar, ekinshiden , bireuge  «jiyen» bop shyqannan  qorqam.  Al, jattaghan ólendegi keybir oylar  eriksiz qaghazgha týsip ketui mýmkin ghoy...

                                                    5

Joghryda men  «qyzyq izdep, qyzyl izdep bos ótken kýnderime ókinem» deppin. Kenestik dәuirde bizdin qyzyghymyzdyn  qyzuy shólmektin ishindegige  kóp baylanysty edi.  «Bos ótti» dep otyrghanym, bir kýn bolghan  «toylaudan» keyin ýsh-tórt kýn oylaugha múrsham kelmey jýretin edim. Mine osy  «tegin ketken»  kýnderime ókinem.

Al, endi uaqytty bos ótkizbeu ýshin,  sol kýnderdin ornyn toltyru ýshin, týrli syltau tauyp, shólmekten tyiylugha tura keldi. Dostarym alghash qinap ta kórdi, ózim de  «qinalyp» jýrdim. Qazir keybir «dostarym»  menimen ara qatynasyn siyretti,  tipti, bireuleri mýldem  aralaspaytyn boldy.

Onyn esesine men ólenge barymdy sarqyp beruge bel bayladym. Bir jerden oqyghanym bar edi,  «ónerge sen baryndy týgel bermesen, óner de saghan bar qúpiyasyn týgel ashpaydy» dep. Ol qúdayi  shyndyq qoy.... Endeshe jigittermen qatynasty  azdap  ýze túrugha tura keledi. Meni olar dúrys týsinedi ghoy dep oylaymyn...                                            6.

«Men ólen jazbasam, túryp qalghan suday borsiy  bastaymyn» depti ghoy bir aqyn. Maqtanghanym emes, men de sol...

Ar jaghymnan birdene týrtkiley bastaghanda qaghaz alyp otyra qalsam  «tolghaq» bastalady. Oytolghaq keyde tez, keyde sozylynqyrap baryp, dýniyege  ya «úl» ya, «qyz» keledi.

Menin býgin bastalghan ólendi ertenge qaldyruym óte siyrek. Sol ólen jazylyp bitpey, basyma basqa dýnie kirmey qoyady. Ras, poemalarymdy úzaq uaqyt jazdym. Tipti «Átike – Núrjekeni» bastap qoyyp, kýmәndi mәlimetterdi anyqtay týsu ýshin onshaqty jyl túryp qaldy.

Al, ólen olay emes, dýniyege tez keledi. Bir qyzyghy osy tez jazylghany sәtti bolyp shyghady.

Shygharma shabytpen de, tógilgen termen de jazyluy kerek dep oylaymyn. Tógilgen terdin shabyt shaqyratyn sәtteri jii bolady. Shabyt kelgende jazam dep jýre beru – jalqaulyq. «Shygharmanyn bir payyzy  talant, qalghan toqsan toghyzy – enbek» degen qaghida bar ghoy. Osyny men elu payyzy talant, elu payyzy enbek der edim. Sebebi, talantsyz, shabytsyz , úzaq, terlep-tepship, qinalyp jazghan dýnie bәribir, shabytpen jazylghan dýniyenin qolyna su qúyyp bere almaydy. Qinalyp  jazatyn aqyndy qazaq «kýshenshek  aqyn» deydi.

Shabyt – aqynnyn qanaty, anyghyraq  aytsaq, qanatty pyraghy. Osy pyraqqa mingen aqyn asqaqtap ketedi. Gharyshpen tildesip, mynau pendeshilik kýyben tirlikke biyikten qaraydy. Bәrin jýreginin sýzgisinen ótkizip, sezinip, týysinip qaraydy. Perishtelermen dostasyp, pendelerdi mýsirkeydi. Patshagha da basu aytyp, batyrgha da jol silteydi. Danyshpanmen talasyp, Tәnirimen jarasyp otyrady.

Al, shabytty shaq ótip, qanatty pyraqtan týskennen keyin ol kәdimgi kópshiliktin biri ghana...

                                                    7

Jerimizdin en shúrayly aymaqtaryna qonystanyp alyp, jergilikti qazaqtargha zorlyq-zombylyq jasap, qan tógip, adam óltiruge deyin barghan kazak- orystargha qarsy namys kegin qughan Átike-Núrjeke atty batyrlar dýniyeden ótken. HIH-ghasyrdyn sonynda, HH-ghasyrdyn basynda ómir sýrgen. Olar turaly Ábilәkim  jәne Búqamolda degen kisiler bәyit ólenmen dastan jazghan eken. Onyn «Átike – tuyp edim Qazaqbaydan, qasha almay armanda óldim Qarasayda...»  degen eki joly ghana el auzynda saqtalyp qalypty.

Átike – ruy Suannyn ishinde Satay.  Ánshi, aqyn, oghy dalagha ketpeytin mergen bolghan eken. Al, Núrjeke odan ýsh-tórt jas ýlkendigi bar, ruy Qúdayberdi, alapat kýsh iyesi, paluan bolghan. Ekeui aghylshynnyn Robin Gudi siyaqty kekshilder bolghan. Óz basynyn emes, qazaqtyn namysyn jyrtyp, sol ýshin basyn bәygege tikken. Olar Jarkent ónirindegi, 1890 jyldary «qarashekpendilerdin» jergilikti el – qazaqtargha jasaghan zorlyq-zombylyghyna qarsy shyqqan. Ol jauyzdar eshkimnen qaymyqpay-aq, Jarkenttin  Ýsek ózeninin saghasyndaghy kórikti toghay ishine qonystanyp alyp, ary-beri ótken qazaqtardy bәs tigip, atyp mergendikterin synaghan eken. Ony óz әke-sheshesinen estigen úrpaqtyn auzynan jazyp alghamyz. Sol adamdardyn biri, Núrjeke batyrdy kózimen kórgen Qamysbek aqsaqaldyn aytqany:

Átikeni Ósektin ( Ýsek ózenin jergilikti el osylay atap ýyrengen ) boyyndaghy Qyzyljardyn batys túsyndaghy dóneste aldap, qolgha  týsirip, óltirgen son, Núrjeke baskeserlerdin  atamanyn atyp tastap,  on jeti jylgha itjekkenge aydalyp ketedi. Ol abaqtydan 1917 jyly qútylyp kelgende men 21 jasta edim. Kýshim boyyma syimay, ózime qarsy  túratyn adam tappay, paluan atanyp, alsúryp jýrgen kezim. «Núrjeke batyr paluan adam»  degendi estigem. Men jolyqqan kezde – alpysty alqymdap qalghan, әdemi buyryl múrtty, orta boyly, tórtbaq kelgen kisi eken.

-   Qamysbek degen ininiz edim, Sizdi paluan dep syrtynyzdan estushi edim, audaryspaq oynap kórsek qaytedi agha?- dedim.

-   Kele ghoy, aldymen ózin basta,- dedi batyr. Bileginen shap berip audaryp ala qoyayyn desem, myzghymaydy. Eshkim shaq kelmey jýrgen qara kýshim jelge úshyp ketkendey, qozghay almay myqshyndap qaldym.

-   Endi menin kezegim inim, - degende, úyalghan tektúrmas degendey.

-   Agha keshiriniz, Sizben kýsh synasqaly esirip jýrgenim aqymaqtyq eken, - dep beldesuden bas tarttym. Núrjeke aghamyz jymiyp kýlip qoydy da, eshnәrse  aytpay búrylyp ketti, - degen edi Qamysbek qariya,- ústaghan kezde-aq batyrdyn alapat kýsh iyesi ekenin sezdim. Menin kýshim onyn shiyregine de jetpeytin edi, - dep kýldi kýrektey qoldarymen saqalyn salalap.

Aty anyzgha aynalghan kekshilder turaly men de poema jazghan edim. Olar jóninde әli de kóp dýnie jazylady, erlerdin tókken teri men aqqan qany tekke ketpeydi dep senem.

8

Sәuir ayynda (úmytpasam 1996-97 shi jaldar-au deymin), audanymyzgha Qazaqstan tarihshylar Qauymdastyghynyn tóraghasy, tarih ghylymdarynyn doktory, professor  Qoygeldi  Mәmbet Qúljabayúly  ózinin shәkirtterimen kelip, kezdesu jasady.

Ghalym sózinde, «qazaqtyn tarihy aqsýyek handar men onyn aynalasyndaghylardyn, el biyleushi atqaminerlerdin aytuymen ghana jasalghan. Qarapayym halyqtyn pikirimen sanasqan eshkim joq. Sondyqtan bizdin tarihymyz shynayy, әdil  jazylghan dep ayta almaymyz» dedi. Osy sózi bizdin kókeyimizden shyqty. Kezdesude men de kópten kókeyimdi kýydirip jýrgen oylarymdy ortagha saldym.

- Jarkent qalasynyn jelkesinde, tóbesi kók tirep, aqsha búlttar iyeginin astynda qalyqtaghan zanghar tauymyzdy yqylym zamannan  Arqas Alatauy dep ataydy. Al, dýnie jýzinin fizikalyq kartasynda Jonghar Alatauy dep jazylghan.

Ghúlama Qazybek bek Tauasarúlynyn  «Týp túqiannan ózime sheyin» atty kitabynyn kóp jerinde qaytalap Arqas Alatauy dep kósetedi. Qazaq jerinde Shymbas, Shuas, Talas, Labas  ( Ilebasy ),  (74-bet) dep atalatyn  Bes Alatauynyn biri osy Arqas Alatauy. Kitapty oqyghan adam ghúlamanyn osy taudy aytyp otyrghanyn jazbay tanidy. Al, Labasy degen úghym, Ilebasy degennen shyqqan deytin núsqasy taghy bar.

Arqas tauy batyr babamyzdyn atymen atalghan eken. Shapyrashty Qazybek bektin aytuy boyynsha Suannyn Bay, Day degen eki balasy bolady. Bay shynymen atyna say óte bay bolghan da, Baysuan atalghan. Baghay batyr osy Baysuannyn túqymynan bolady. Odan-Shoqay bóri, odan-Tomyq, odan-Saryq, odan-Órdin, odan-Omahan, odan-Orynhan, odan-Qarmaq, odan-Shor, odan-Qoluq, odan-Barmaq, odan-Mombay, odan-Oghanbek, odan-Qúra, odan-Tanghút, odan-Ghauyt, odan-Ertóbe, odan-Berikbay, odan-Qúrym, odan-Shoghyl, odan-Maqatay, odan-Nau, odan-Týbit, odan-Mayly, odan-Aqtay, odan-Arqaldy, odan-Naq, odan-Tekes, odan-Arqas.

Arqastyn  Qanbaghys, Dosbaghys, Toqarystan, Bekarystan degen tórt úly bolghan. Bekarystannan – Bәytýgey, odan Eltindi, Jylgeldi degen eki bala tuady.( «Týp túqiyannan ózime sheyin»357-358 better).

Mine, Arqas babamyz Bәytýgeydin atasy bolsa, Toqarystannyn әkesi eken. Jarkent ónirin mekendegen suandardyn týp- túqiyany.

Búl tau qazaq jerine jongharlar shapqynshylyq jasamay túryp Arqastyn atymen atalghan.

Al, endi jonghar ataluyna kelsek – osy taudyn shyghys jaghynda jau basyp alghan jerine Jonghar memleketi ornap, keyin joyylyp ketkeni tariyhqa mәlim. Shoqan Qashqar saparyna osy (qazirgi Panfilov audany) Jibek joly boyymen jýrip, Aqkent eldimekenine (qazir de solay atalady) týstenip ótkenin ózi jazyp ketken. Sayahatshy jergilikti elmen, onyn ishinde bәlen degendermen әngimelestim dep eshnәrse jazbaghan. Bizdin shamalauymyzsha – Shoqan búl sparda  býrkenshik atpen  jasyryn jýrgendikten, dәl qytaymen irgeles otyrghan elde, jergilikti túrghyndarmen pikirlesuge mýmkindigi bolmaghan siyaqty. Tariyhqa belgili jonghar memleketi ómir sýrgen taudy, ózinin qoljazbasynda Jonghar Alatauy dep kórsetip jibergen. Orys dostary sol jazbasy boyynsha Shoqan jýrgen jerlerdin kartasyna ghalym ózi kórsetkendey «Jungarskiy Alatau»  dep týsirgen.

Mine,  Mәmbet Qúljabayúlynyn jogharyda aytqan sózine taghy bir dәlel.

Óytpegende, sol jongharlardan kórmegen azapty kórip, qansha arysyn qúrban etip, qany ózen bop aghyp, kól bolyp túnghan el, ólse tauynyn atyn jauynyn atymen atar ma edi?!

Qazaq tarihynyn qate jazylghan tústary barshylyq ekenine, jer attary әli de týzetip, tolyqtyrudy kýtip otyrghanyna dәlel osynday.

Islam-Ghaliy Jarkentiy

aqyn, Qazaqstan Jazushylar odaghynyn jәne Jurnalistar odaghynyn mýshesi, Panfilov audanynyn Qúrmetti azamaty.

Abai.kz

24 pikir