Senbi, 31 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 111492. Jazylghandar — 106187. Qaytys bolghandar — 1825
Kýbirtke 3247 3 pikir 12 Tamyz, 2019 saghat 10:30

Qalu Toqtabolatov: Últtyq baspasóz industriyasynyng taghantasyn bekemdeyik!

Orys tildi qazaq jurnalistikasynda qazaq kitabynyng taralymy, júrtqa jetimi әm qazaq basylymy men baspasózining joghyn joqtap, baghyn baghamdau jolynda talmay oy tolghap, ózekti problemalardy 30 jyldan beri kóterip jýrgen oraldyq baspager-jornalshy Qalu Toktabulatov aghamyzdyng «Ne nujen hayp cherez yazyk, a nujno stroiti industrii nasionalinogo pechatnogo SLOVA!» atty maqalasyn Abai.kz aqparattyq portalynyng oqyrmandaryna audaryp úsynyp otyrmyz!

2019 jyldyng 26 shildesinde Ózbekstan tumasy Vladislav Ten ózining Karavan gazetine bergen «Hayp cherez yazyk» súhbatynda tómendegindey kónilding kirbinin ashatyn saual qoyyp: «Nelikten adamdar jyldar boyy tughan tilin ýirene almay keledi? Búl orayda olardy ýirenuge qúlyqtary joq, dep kinәlap, jenil qamshylay salu onaydyng onayy. Til ýirenudi qoljetimdi etip, tiyimdi jaghday men kontentti qalyptastyru kerek.  Al, búny qalay jasaugha bolady? Ol qara aspandy tóndirip, asanqaylandyrudy qajet etpeytin, qayta týp qiyndyghy joq, tipten op-onay dýniye: barsha qyzyqty filimderdi, mulitfilimder men kitaptardy qazaq tiline audaryp, olardy oryssha subtitrmen qamtamasyz etu qajet.  Eger tap osylay istey almasaq, onda tildi damytu turaly auyzdy auyrtyp sóz etuding ne qajeti bar? Nelikten býgingi tanda adamdar aghylshyn tilin esh qiyndyqsyz ýiinde otyryp-aq ýirene alady? Sebebi, barsha internet – kontent osy tildi tamasha qyrynan júrtqa úsynyp otyr.

Últshyl patirottar, auyldan qalagha kelgender kezinde bir auyz oryssha bilmese de, endi oryssha sóileuden kez kelgen jandy janyldyrady degendi jii sóz etedi. Óitkeni, naghyz qazaqtar kózin ashqannan orys tildi kino, TV, radio t,b, besigine bólenip ósti. Al, kerisinshe, qyzylordalyq әm shymkenttik orystar men kәrister besiginen qazaq tilin qúlaghyna sinirgenimen nege әm nelikten qazaq tildiler qataryn toltyrmauda!?...» dep óz payymyn algha tartady.

Al, ózining bir súhbatynda  «Situativnyy kazahskiy» kitabynyng avtory Qanat Tasybekov: «Qazir otbasy, oshaq qasylyq belgili bir taqyrypta ana tilinde sóiley alatyn orys tildi qazaqtar jetip artylady, biraq júrt aldyna suyrylyp shyghyp, talghamdy oy aitugha әli de qauqarsyz» degendi oryndy sóz etedi. IYә, búl degeniniz – barsha jipting kýrmeui әli kýnge deyin qazaq tilindegi әlemdik mәdeny kontentting adalyghyna kelip tireletin zor problema. Búnyng bәri últtyq avtorlyq, redaktorlyq әm audarmashylyq mektepterding mýldem joqtyghynan kelip shyghady. Vladislav Tenning búl orayda eng birinshi angharghan ilki sebebi  – postkenestik kenistiktegi orys tilining dausyz ýstemdigi. Búl orayda Qazaqstan bәrinen kóp zardap shekti… Qazaq dalasy patsha bodandyghy qúrsauyna týskenderding ishindegi  alghashqy da, songhysy da emestin. Egemendikting otyz jyly ótse de, tildik ahual esh onalmay keledi. Bәrining kiltipany nede?

Búghan jauapty induksiya (oy salu, baghyttau – Á.Á.Á.) әdisinen emes, qayta kersinshe deduksiya (bir nemese birneshe basqa tújyrymdamalardan (sharttardan) bir tújyrymdy (saldardy) dәleldep, shygharu – Á.Á.Á.) әdisinen izdeu kerek. «Shyn mәnisinde totalitarlyq KSRO qúlaghannan keyin 1991-1992 jyldardan bastap biz jana egemen Qazaqstandy ómirge әkelude qanday qadamdar jasadyq?» degen saualdy tótesinen qoyymyz kerek.

Búnymyz demokratiya men naryq pa, әlde avtoritarizm men oligarhtyq klandyq ekonomika ma? Álbette kommunistik memjospardan birden zyr etip bәsekelestik naryghy men demokratiyagha jele jortyp óte almaysyn. Orta tap pen azamattyq qoghamnyng tiregi bolyp tabylatyn shaghyn jәne orta biznes biylik tizgini qolyna tiygender tarapynan kózge ilinbeytin avtoritarlyq rejimning tiregi bolyp tabylatyn klandyq-oligarhtyq әm kvaziymemlekettik qúrylymdardyng dәureni jýrgenin bastan ótkeruimiz kerek. Sóz jýzinde osynyng bәrin myjghylap, jartykesh sharalary negizinde ózining nesiyelik zaymdarymen shaghyn biznesting kósegesin kógertushi imanjýzdi «Damu» men «Bәiterekti» kókke kótere dәriptep, jyrtqysh ta, ósimqor banki biznesining qanatyn qighylaymyz.

Kez kelgen ekonomikanyng shyn mәnisinde qanatyn kenge jayyp órkendeui ýshin tek qana aqsha emes... Bilim de kerek. Tehnologiya da qajet. Ám eng bastysy әldebir eng manyzdy dýniyeni óndirip shygharu.  Shyn mәnisinde búnyng bәri de Qazaqstanda bar. Tek bir ghana nәrse joq, ol – ekonomikalyq sayasattaghy túraqtylyq. Premier-ministrdin, ekonomika ministrinin, qarjy nemese Últtyq Bankting basshysynyng әrbir jana taghayyndaluy ekonomikalyq kurstyng ózgeruine әkep soghady. Oiyn erejesi, salyq stavkasy, eksporttyq tauar erejesi, jekeshelendiru, orta jәne jogharghy bilim berudi qarjylandyru kólemi ózgeriske úshyraydy.

Árbir jana taghayyndalushy «ekonomikany joqtan bar jasap, úrshyqtay shyr ainaldyrugha mәjbýrmin» dep múnyn shaghyp, zarlap shygha keledi. Osy baghytta ózining kelesi múragerining ómirin qiyamet qayymgha ainaldyratyn jana qújattardy jazady. Keyin osy bir dana jazbalar júrttyng bәrining esine shyghyp tars úmytylady. 26.07.2019 jylghy «Karavanda»: «Jaqynda Preziydent Qasym-Jomart Toqaev barsha membaghdarlamalargha tekseru jasaudy talap etti» - dep jazady Adil Urmanov.

Al, kәne, bizding elimizding azamattarynyng jadysyn jadylaudyn, sanasyn shala jansyzdandyrudyng eng myqty qaruy – iydeologiyanyng tizgini qoldarynda bolghan әm bolyp kele jatqan aqparat jәne qoghamdyq damu ministrligining songhy tórt basshysynyng taghdyryn saralap kóreyik. Eng әueli әp-bisimilәni túnghysh aqparat jәne mәdeniyet ministri bolghan býgingi senator Quanysh Súltanovtan bastayyq. Qazaqstan Kompartiyasynyng senzura bólimining shekpeninen shyqqan jan ministrlik taghyna otyrghan kezinde memlekettik BAQ ýshin QQS joyyp, al, endi-endi qaz túryp, buynyn bekemdep kele jatqan jekemenshik tele-radio, gazet, kitap baspalary, kitap satushy kәsiporyndargha qosymsha qún salyghyn (QQS) engizuimen este qaldy.

Odan keyingi aqparat jәne qoghamdyq damudyng ekinshi ministri MGU jurfagining týlegi marqúm Altynbek Sәrsenbayúly boldy. Aqparat ministrining oryntaghynda bolghan 10 jylda ol ne istedi? Onyng basty enbegi túnghysh preziydent aldynda asqan mintazdyqpen búryn Kajygeldinning ýkimetine baghynyshty bolghan barsha memlekettik BAQ preziydent apparatyna baghynyshty etui boldy. Odan keyin býkil Qazaqstan boyynsha  1560 kitap dýkenderi bolghan «Qazaqkitapty» jekeshelendirip, osy memkonsernning basy-qasynda jýrgender ony talan-tarajgha úshyratty. Yaghni, qalamyn azyq etken jazbager bauyrlardy kitap naryghynan, birynghay kitap saudasy alanynan, 18 mln. júrttan týsetin mikro investisiyalanudan,  qalamgerlerding qalamaqylyq búlaq kózderinen әm medisinany, ghylymiy-tehnikalyq әdebiyetti, halyqsharuashylyghynyng barsha salalaryn qamtityn jana baspalardy bastapqy kapitalynan bólip tastady. Endigi jerde belgili bir mamandyq boyynsha kitap jazugha ynta tanytqan avtor nemese qosar avtorlar toby eki tekshe metrlik tasqa basylghan sózi bar kesilgen qaghazgha iyelik etedi. Al, ary qaray ne isteui kerek? Kitapty tek qana redaksiyalap, jaryqqa shygharyp qana qoi azdyq etedi, ony sonymen birge jarnamalap, býkil elimiz boyynsha taratyp, satu arqyly júmsaghan aqshany qaytaryp alu kerek. Búl óte auqymdy júmys, qarapayym jazbager jan jalghyz ózi eshqashan jeke shauyp eshnәrse tyndyra almaydy.  Qalamgerding ómirge keluinde jazatyn adamgha qaraghanda baspa zor ról atqarady. Degenmen, startap – baspa payda boluy ýshin elimizde kitap taratudyng infraqúrylymy damuy qajet. Osy orayda Pushkinnin: «shabyt – satylmaydy, biraq, qoljazbany – satugha bolady» degen qanatty sózin eske týsirgenimiz oryndy. Onyng osy qanatty sózin ne kitaphanashymen, ne baspagermen әngimelesu ýstinde emes, esimi ýlken әrippen jazylatyn kitap satushymen súhbattasu barysynda ómirge әkeldi. Óitkeni, Pushkinning kezinde temirjol qauyrt damyp, qalalarda, onyng ýstine temirjol  vokzaldarynda kitap dýngirshekteri men dýkenderi payda bola bastady. Orys әdeby tilin ómirge әkelude jalghyz Pushkin ghana emes, sol kezde ómirge kelip ýlgergen býkil әdeby ónerkәsip júmyla at salsysqanyna kelisetin shygharsyzdar.

Aqparat pen mәdeniyetting ýshinshi ministri bolghan Múhtar Qúlmúhammed, qolyndaghy biylik tetigin paydalana otyryp, orasan zor memtapsyrys pen tenderlerdi «Atamúra» gazetin shygharatyn ózining shaghyn jeke kenesesine toghystyryp, oblys ortalyqtaryndaghy kitap saudasyna mýldem kelmeytin ghimarattardy, Almaty ortasyndaghy avtokombinatty, baspany, ofisti satyp alyp,  tenderlerge 80 jyldyq tarihy bar «Qaynar», «Bilim», «Ghylym», «Jazushy», «Qazaqstan», «Óner», «Mektep» jәne t.b. qatystyryp jarylqap tastady. Atamúra kolledj ben JOO oqulyqtaryn shetqaqpay etip, kitap naryghyndaghy eng aqshaly mektep oqulyqtaryn sauyn siyr ete bildi. Onda túrghan ne bar! Osy bir tar auqymdy mamandyqtar boyynsha avtorlyq, redaktorlyq jәne audarmashylar mektebin ústap túru ýshin eshqanday memtenderding aqshasy jetpeydi.

Biylik tizginin ústaghandar әsirese  memtapsyrys pen tenderlerge tәueldi emes baspasózden qatty seskenedi. Osylaysha bәsekege qabiletti baspagerlik naryq Qazaqstanda qalyptasqan joq. Memtapsyrys pen tenderler arqyly budjettik qarjylandyru  negizinen mektep oqulyqtary men balalar әdebiyetin basyp shygharu sybaylas jemqorlyqpen bylyqqan eki-ýsh oligarhtyq kitap baspasynan aspaydy. Bir ghana mandayynan jel esken baspalardan shyghatyn kitap ónimderin jyl sayyn Núr-Súltan (túpnúsqada – Astana) men Almatydaghy kitap jәrmenkelerinen úshyratamyz. Elbasymyzdyng ózi «Nelikten jyl sayyn memtapsyrys pen tenderlerdi belgili bir baspalar ghana útyp alyp otrady?» dep múnyn shaqqan bolatyn.

Degenmen biz bәsekelestikting algha basu kepili ekenin jaqsy bilemiz. Fransiyanyng 60 mln. túrghynyna  30 myng baspa firmasynan keledi. Olar elding 10-15 myng túrghynyna bir kitap dýkeninen keletin jaghdaydaghy kitap naryghynda óz nәpaqalaryn tabuda. 140 mln. túrghyny bar  Reseyde 5,5 myng baspa bar. Olardyng kópshiligi 90-shy jyldary әsirese, preziydent Elisin óz jarlyghymen kitapqa salynatyn QQS nóldendirgen 1996-2002 jj. aralyghynda ómirge keldi. Reseyde jyl sayyn basym kópshiligi audarma bolyp tabylatyn  120-125 myng atalymmen kitap shyghady. Yaghni, avtorlyq, redaktorlyq jәne audarma mektepterdi arnayy mamandanghan baspalar asyrap-saqtap otyr. 1989 jylghy KSRO salystyratyn bolsaq,  býkil Kenes Odaghy boyynsha 260 baspanyng kýshimen bar-joghy 80 myng atalymmen kitap jaryq kóretin edi. Kez kelgen últtyq naryqtaghy kitap salasynyng bolashaghy  jeke bastamamen baylanysty. Kenestik Qazaqstandaghy Baspasózding bәsi jýrip túrghan shaqta әr azamat kommunistik iydeologiya ayasynda әm maqsaty orayynda memlekettik josparlau esebinen jazyp әm oqy alatyn. Búdan ne ongha ne solgha búlghaqtaushylar halyq jauy dep tabylatyn. Qansha aitqanmen egemen elimizde ózin-ózi aqtaytyn jeke baspagerlik qaraket atymen joq: barsha sala memleketke baghynyp, memtapsyrys pen tenderlerden nan jep jýr. Yaghni, tike senzura joq bolsa da, telilik tanytushylargha arnalghan әkimshilik әm ekonomikalyq noqta tetikter bar. Baspa, ekran әm efirlik SÓZding kózboyaushylyq naryghy (Kvaziy-rynok) monarhizm nemese quyrshaq handyq (marionetochnogo hanstva) iydeologiyanyng yghyna jyghylghan. Mine, osydan kelip týpting týbinde elimizdi jarym-jartylay óz tәuelsizdiginen aiyrugha әkep soghatyn euraziyalyq odaq, kedendik odaq tuyndauda. Qazirgi tanda auzymen qús tistegen, bórkimen kók tiregen beldi túqym óz әulettik biyligin jalghastyru ýshin kezinde kishi jýzding hany Ábilhayyr arman etkenindey, Kremli qoltyghyna tyghyluda. Alashty sýy men aqshany sýyding basy ýnemi bir qazangha syya bermeydi. Bәlkim memkapitalisterimiz ben olardyng jandayshap nókerlerining әlpetindegi  «kvaziylik» betperde syrylyp týsse de, ýkimet aldynda esh qysylmay, ózderin jayyndaghy balamsyzdyq teziysin tyqpalaumen keledi. Qansha jerden sizge bizding saualymyz únamasyn, elimizding irgesin basqasha bekemdep, uyghyn ózgeshe shanshudyng búdan ózge amaly joq. Degenmen kóptegen baghyttar boyynsha jeke biznes tek qana balamasyz jobalar úsynyp qana qoymaydy, sonymen birge budjetten bir tiyn shygharmay, óz jeke qarjysy men nesiyege alghan aqshasyn salugha da yntaly ekendikterin anghartady. Ol ýshin salyq zannamasynyng konseptisin auystyryp,  investisiyalyq qolayly ahual týzegimiz lәzim.

Elimizding jana preziydenti men Alashtyng jana ýkimeti kitap salasyn naryqqa kirgizu ýshin bәrin kersinshe jasaugha tiyis. Ol ýshin kitapqa salynatyn QQS joyyp, baspa ónimining tasymalynyng poshtalyq tariyfin tómendetip, kitap dýkenderin mәdeniyet, bilim jәne ghylym oshaghymen tenestirip, jalgha alatyn ghimarattaryna jartylay jenildikter jasaudy jolgha qony qajet. Tap osy jaghdayda ghana medisina, ghylymy – tehnika, biznes – әdebiyet boyynsha avtorlyq, redaktorlyq jәne audarma mektepterge nәpaqa tapqyzatyn týrli baspagerlik startaptar payda bolyp, memlekettik tilimiz әlemdik mәdeny kontenttermen tolyghyp, mazmúndyq mәnispen bayyghatyn bolady. Tek osy jaghdayda ghana qazaq tili el azamattary ýshin súranysqa basy býtin ie bolady. Eng bastysy tap osy teketireste jyldamdyghy men mazmúndylyghy jaghynan qazaq baspasózi orys tilinen jenilip, kólenkesinde qalmauy kerek. Al, búl ýshin jelsózdi ýshtildilikti qalqan etpey, qayta kitap taratudyng infraqúrlymyn damytyp,  baspagerlik startaptargha arnalghan mikroinvestisiyalyq jiyntyq búlaq kózderin bir jayyly ete bilu kerek. Birinshi kezekte elimizding 160 audan ortalyqtarynda, Hromtau, Kentau, Aqsay, Janaózen  sekildi 24 monoqalarynda kitap dýkenderin ashu qajet. Oblys ortalyqtarynda kliyent – satyp alushylar әldebir infraqúrylymdyq shekteushilkti sezibeytin 10-15 myng túrghyngha arnalyp eseptelgen 1 kitap dýenderi ashylsa talay jyrtyghymyz jamalar edi-au! Búl degeniniz – týptep kelgende ýgit-nasihattyng digidiginen, әulettik biylep-tóseushilerding monologynan, Qazaqstan Halyqtary Assambleyasynyng syrnaylatyp-kerneyletuinen, ayar ýshtildilik zәharynan  túrmaytyn taza qandy «Núr jol» men «Ruhany janghyrudyn» tabighy budandasuy.  Mine, sol kezde ghana kitap mәdeniyeti qazaq tilinde ónerdegi, ghylymdaghy, óndiris, bilim berudegi barsha aralas-qúralastyqtyng dinine ainalady!

 

Kalu Toktabulatov. Byvshiy knigoprodaves.

G. Uralisk. 07.08.2019g

Týiin. Bir jaman jeri orys tildi qandastarymyzdyng basqa tilde jazssa da, Alash tarihyn, mәdeniyetin, dili men dәstýrin әspettep jýrgenin kóp jaghdayda angharmaymyz. Qiyalgha alapat erik beretin: belgili bir últtyq tilding ayasynda túiyqtalugha beyimdeu әdebiyettey emes, tarih pen mәdeniyet, dil men dәstýr adamy naqtylyq pen pendeuy oy ashyqtyghyn kerek etip, qay tilde jazylmasyn, jýregi aq, kónili jaydarman adamzat ýshin den qoyatyn ruhany kәusar bola alady.

Qalu agha kóterip otyrghan mәseleler shyn sheshimin tapsa, tughan tilimiz ónerde, ghylymda, óndiriste, bilim berude elimizdegi barsha últtyng basyn qosatyn temirqazyqqa, asyl arnagha ainalar edi-au!

Ábil-Serik Áliәkbar

Abai.kz

3 pikir