Sәrsenbi, 2 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 133118. Jazylghandar — 117362. Qaytys bolghandar — 1990
Anyq 11179 18 pikir 15 Tamyz, 2019 saghat 10:58

Men nege «jemqor» basshyny qorghaugha mindettimin?

Osy júrt Islam Ábishti bile me eken?..

IYә, búryn bilmese de keyingi kezdegi «Qazaq ýni», «Abay.kz» sayty men «Qazaq ýni» gazetining arqasynda birshama biletin bolghany sózsiz. Biraq, kim dep biledi? Ontýstikting qazaghy 2008 jylgha deyin «jaman aty shyqpaghan isker adam» dep, al, 1996 jyldan 2009 jylgha deyin ol basqarghan Ordabasy audanynyng halqy «oghan deyin de, odan keyin de Islam Ábishtey әkim bizde bolghan emes» dep bilse, 2008 jylghy Kelestegi su tasqynynang keyin oblys túrghyndary arasynda «Ábish isker ghana emes әdiletti, qamqor basshy eken» degen pikir qalyptasty. Ony qoldaugha shaqyrghan Ashyq hatqa 100 mynnan astamnyng qol qongy sonyng aiqyn dәleli.

Ras, onyng ishinde kýngeyden basqa ólkelerding azamattary da bar. Degenmen, Shymkentten syrt ónirde (Óskemendi qospaghanda) jogharydaghyday jaghymdy pikir qalyptasyp ýlgermegeni ókinishti. Olar «jemqor kóp basshynyng biri-daghy, ústalyp qapty ghoy» dep biledi. Onyng ar jaghy olardy qyzyqtyrmaydy da.

Ókinishti. Óte ókinishti. Biraq, ol ýshin qalyng kópshilikti jazghyra almaysyz. Sebebi, kәzirgi qazaqqa «basshy» deseniz, onyng kóz aldyna birden jemqor-paraqordyn, úry-qaraqshynyng kók temirdey suyq beynesi kólbendep túra qalady. Islam Ábish dinamit jara almaytyn mәngi múz tonynday  siresip, qatyp qalghan sol psihologiyalyq qalyptyn, sol beynening qúrbany bolyp otyr. Sol beyneni qalyptastyrghan da biylikting ózi. «Bayyndar!» dedi. «Alghashqy baylyq adal enbekpen kelmeydi!..» dedi. Al, memleket baylyghyn úrlau men tonau kimning qolynan keledi? Áriyne, tek qana qolynda biylik bardyng ghana! Olargha da keregi osy edi - úrlaghan-tonaghandaryn eki ret aqshalay, bir ret zattay zandastyryp, «adaldap» aldy. Ózderinen ózderi ayasyn ba? «Dәnikkennen qúnyqqan jaman», bir jep, eki asap ýirenip qalghan auyz jaman әdetin ólse qoya ma endi?.. Sodan keyin Múhtar Shahanov әkimderdi «úry», deputattardy «jeputat» demey ne desin? Viyse-ministr әiel (!) 11 mln.tenge para alyp, jartysyn «qúsyp» edi, bir aigha jetpey jaytandap bostandyqqa shygha keldi. Sodan keyin «para almaytyn» bastyq bolady degenge júrt qaytyp sensin?

Joq, bolady. Qalyng nu ormanda da, miday jazyq dalada da  jalyny kókti sharpyghan órtten әr jerde Qúdaydyng qúdyretimen tal-terek te, qau-qau aqqaudan shóp te aman qalatyn bar. Dәl sol sekildi el bolghan song onyng ishinde paradan taza erleri de tabylady. Sonyng biri, dәliregi biregeyi – Islam Ábish.

«Dәleliniz qane?» deysiz ghoy. Minekey! 2013 jyly ol budjetke «bóliske» týsu ýshin әdeyi artyq salynghan 300 mlrd.tengeni qazynagha qaytardy. Onyng ayaghy nege aparyp sogharyn bile túra istedi. Sol ýshin qyzmetinen bosatylyp, bir jyl ýiinde bos otyrdy. Arnauly oryndar onyng kәsipkerlikti bastaghan sonau 90-jyldardan bergi qyzmetin qopara tekserdi. Týk tappady, Ábish búrynghy ornyna qayta bardy. (Jalpy, bir oryngha ekinshi ret baru kimning de bolsyn myqtylyghyn kórsetetin faktor). Keshegi sotta ózi aitqanday, sol 2013 jyly ýi-ishindegiler «memleketting aqshasyn ýnemdeymin dep neniz bar edi?» degen eken. «Men sonda olargha «alda taghy osynday jaghday qaytalansa, halyqtyng nesibesin taghy da talan-tarajgha saldyrmaymyn» degenmin. Sózimde túrdym. Búl ústanymnan eshqashan ainymaymyn. Al, sizder ne isteysizder, ony ózderiniz bilinizder». Búny estip otyrghan sudiya T.Syrlybaev qanday kýy keshkeni bizge beymәlim, biraq, ózimiz tarihy oqighanyng kuәsi bolyp, tarihy sózdi estip otyrghanymyzdy sezindik...

Eshnәrsening sheksiz bolmaytynyn, endi qaytyp oralmaytyn 28 jyldyq «ertegi dәurennin» de bitip kele jatqanyn bilip otyrghandar býgin milliard emes, trilliondardy bóliske sala bastady. Islam Ábishev osy kezde shynynda da sózinde túrdy –  jemqorlardyng jolyna «Abylay aspas Arqanyng sary beli» bolyp jatyp aldy. Aytugha on-a-a-y... Al, onday iske baryp otyrghandar «onay adamdar» emes qoy!.. Olar komiytet tóraghasyn on orap alatyn oryndarda otyr ghoy! Naghyz batyrlyq osynda – jeniletinindi kórip túryp, ózinnen әldeqayda kýshtimen kýreske shyqqanda! Búl joly ótkendegidey bir jyl «júmyssyzdyqpen» qútylmaytynyndy» bilip túryp,  basyndy bәigege tigip, taghdyryndy bir Allagha tapsyryp shyqqanda! Jolbarys jýrekti Mahambet babamyz:

«Aq bókenning orghytyp,
Jýgirmegi maydan-dy,
Batyr bolmaq oidan-dy.
Ayghaylasyp jaugha tiy
Tәnirim biler, jigitter,
Ajalymyz qaydan-dy!» dep osynday jaghdaydy aityp ketken bolatyn.

Nәtiyje kýtkendey boldy – trillion ýnemdegen azamat týrmege týsti...

Bes ay boyy tergeude Islam Ábishev istemegen qylmysyn moyyndaghan joq. «Ary barsa 15 jyl berersinder, abyroyymnan artyq pa ol?» dep otyr. Jәne jәy otyrghan joq, ózi qúrbandyghyna ainalghan jýieni qalay jóndeuding baghdarlamasyn jazyp jatyr. Ras, týrmege týspese, josyqsyz jýiening jazyqsyz qúrbandyghyna ainalmasa, ózi aitqanday, kýni-týni eki býktetilip otyryp búl baghdarlamany jazbasy anyq edi.

Ras, týbegeyli jóndeu ýshin qolynda jogharghy biylik, jýreginde sayasy jiger boluy tiyis. Ázir onday mýmkinshilikting auyly alys. Ári sózding emes, isting adamy bolghan song alghashqy qadam retinde qoghamdy tolghandyratyn mәselelerge taldau jasady. «Ne isteu kerek» ekenin aitty. «Ondaydy aityp jýrgen adam kóp qoy» dersiz. Sondyqtan, ol analizben shektelgen joq, №2 Ýndeu-hatynda sintezge, yaghni, «qalay isteu kerekke» kóshti. Halyqty 5 jyl ishinde qalay túrghyn ýimen qamtamasyz etuding esep-qisabyn kórsetti. QR Premier-Ministrining resmy saytyna sensek  2019 jylghy 1 qantargha ýy alu kezeginde 487 myng otbasy túr eken, o.i. 220 myn otbasy әleumettik osal toptan,  31,7 myny - kóp balaly eken.

Ýkimet 7 jylda:

- 585 mlrd.tengege 46 myng pәter salamyz (220 myng jәne 31.7 myng otbasy jayly jaq ashpaydy);

-1trln.680 mlrd.tengege auyldyq eldi mekenderdi auyz sumen jabdyqtaymyz;

-1 trln. 400 mlrd,tengege jergilikti avtomobili joldaryn jóndeuden   ótkizemiz;

-700 mlrd.tengege túrghyn ýilik alqaptargha infraqúrylym jýrgizemiz deydi.

Islam Ábishev:

-5 jylda 1,4 trln.tengege 487,0 myng pәter salamyz, o.i. alghashqy 3 jylda әleumettik osal toptaghy 220 myng otbasyny týgel qamtamasyz etemiz;

-3 jylda 320,0 mlrd. tengege barlyq auyldyq eldi mekendi ortalyqtandyrylghan auyz sumen 100 payyz qamtamasyz etemiz;

-3 jylda 300,0 mlrd. tengege 5000,0 km jergilikti avtomobili joldaryn jóndeymiz;

-5 jylda 600,0 mlrd.tengege barlyq túrghyn ýilik alqaptargha infraqúrylym jýrgizemiz deydi.

Qate jazghan joqpyz – 46 myng pәter emes, 487 myng pәter salugha bolady deydi.

Osynyng  1 745 mlrd. tenge ýnem jasalady.

IY.Ábishting búl sózine senuge bola ma? Bolghanda qanday! Óitkeni, onyng búnday iste ýlken tәjiriybesi bar: 2008 jyly jogharyda aitylghan tasqyn sudyng saldarynan búzylghan 2000-nan astam (qabyrghasy - kýigen kirpish, shatyry – metall jabynynan, gazben jylytylghan, sanitarlyq toraby men kәriz-septiygi bar,  terezesi - plastiyk, edeni – aghash) ýidi, 7 mektepti (basqa  nysandardy aitpaghanda) bar-joghy 3 aidyng ishinde býgingi Arystaghyday 17 oblys kómektespey-aq, Preziydent túrmaq Premier-ministr bir ret kelip kórmey-aq, qúrylys materialyn 180-200 shaqyrym jerden tasyp, býgingidey 38 mlrd.emes, 18 mlrd.tengege janadan salyp ta, kýrdeli jóndeuden ótkizip te ýlgergen-túghyn. Salghan ýiding 1 sh.m. 38 myng tengeden týsken edi.

Biz Islam Ábishti qorghaugha mindettimiz be?

Arys demekshi, ýsh tәuelsiz jurnalist 7-8 tamyz kýnderi Arysta bolyp, 60 shshaqty ýidi aralaghanymyzda kórgenimiz, bir auyz sózben aitar bolsaq, resmy organdardyng «qaladaghy jóndeudi, qayta saludy qajet etetin ýilerding 90 payyzynyng júmysy bitti» degen aqparatpen mýldem qabyspaytynyn kórsetti. Istelgendi joqqa shygharmaymyz, basshylar ayanyp jatyr dep te aitpaymyz, tek úiymdastyrushylyq jaghy aqsap jatqany kózge úryp túrdy. Áli kýnge deyin qúrylysshy júmysshylar mәselesi sheshilmegen! Ár jerde kósening saqqalynday eki-ýsh adam jýr. Búl betimen júmys qara kýzge, aq jauyngha deyin barary anyq...

Sóilesuding sәti týsken Qonysbek Balqybekov, Tóleubay Ysqabaev, Batyr Islambekov sekildi ardagerler, Erghazy Medettbekov, Ghalymjan Qúmarbekov tәrizdi audan mәslihatynyng deputattary kelisip qoyghanday «shirkin, osynday jerde Islam Ábishtey isker adam bolsa ghoy» desip jatty. Aq niyetten tughan izgi tilekterdin, perishteler qúlaghyna shalynyp qaluy da ghajap emes qoy...

Al, dәl sol kezde qaynaghan qazannyng ortasynda, alyp qúrylysty úrshyqsha iyirip jýruge tiyis Islam Ábish qaranghy qapasta óz ýndeulerin jazyp jatyr... №3 Ýndeuinde ol otandyq jemqorlyqtyng jarqyn ýlgisi bolyp túrghan «LRT-Astana» qúrylysyn 3 ese arzandatugha bolady!» dese, №4 Ýndeude «...shygharmashylyq adamdarynyng boyynda bizding biznesmenderimizge tәn «satyp alyp - satugha» degen iykemdilik joq», sondyqtan  «Shygharmashylyq odaqtardy óteusiz qarjylandyrumyz qajet» dep otyr.  Jalang sózge ýiirsektik - IY.Ábishevting janyna jat. «Ýit, býit» demeydi, qolynan kelgenin ayanbay istep, ózi elge ýlgi kórsetedi. Sonau 1999 jyly  Ordabasy audanyna әkim bolghannan keyin ol audandyq gazetting redaktory, belgili aqyn Narmahan Begaliyevting jalaqysyn 9 myng tengeden 18 myng tengege kóterip, audandyq qarjy bólimi mengerushisining jalaqysymen birdey etip qoydy. Oblysqa auysar aldynda taghy da kóterip ketti. Óz esebinen Naraghan, Janbolat Aupbaev, Temirhan Medetbek, Ghalym Jaylybay, t.b. bir top tanymal aqyn, jurnalist, jazushylardy bir apta boyy Sozaqty, Týrkistandy, Aqsu-Jabaghyly men Ógemdi aralatyp, sapar sonynda Shardara tenizinde demaldyryp kýtti. Taudy da, qúmdy da, sudy da kórsetti. Sol dәstýr songhy on shaqty jyl boyy shygharmyshylyq adamdardy Merke, Qapal-Arasan, Burabay, t.b. sanatoriylarda demaldyru arqyly jalghasyp keldi.

IY.Ábish aldaghy uaqytta «Sybaylas jemqorlyqty joy jolynda birneshe úsynys» pen «Týrmedegi adam sanyn on ese azaytugha bolady!» degen taghy eki ýndeuin jariyalaydy. IYә, búnyng bәrin jasap jatqan azamat - kóp adam bilmese de, tanymasa da syrtynan jemqor-paraqordyng qataryna qosyp qoyghan adam. Iskerlikting ýlgisin audangha әkim bolghangha deyin-aq kórsetip, qús fabrikasyn jýrgizgen, aty bar da zaty joq kirpish zauytyn ayaqqa túrghyzghan, keyin onyng qataryn kóbeytken, birneshe audannyng túrghyndaryn jaryqpen qamtamasyz etip, oblys basshylyghynyng nazaryn eriksiz ózine audarghan adam. Osynday adam әdiletsizdikke tap bolsa, siz ne ister ediniz?

Ony óziniz bilesiz, al, biz tonnyng ishki bauynday etene aralaspasaq ta adal azamattardy әrqashan qoldaugha, kerek kezde arasha týsuge dayynbyz. Jurnalisting basty mindetining bir osy dep bilemiz. Ózimiz әriptesterden  estigendi de (Óskemennen Astanagha auysyp, eleusiz ghana eki-ýsh mashinamen aeroportqa ketip bara jatqanyn estigen qarapayym júrt birine biri dereu habarlap, eskort sanyn eki jýz mashinadan asyryp jibergenin jazbau jurnalistik atymyzgha syn bolar edi), 2009 jylghy Arystaghy alghashqy jarylystaghy erligi sekildi kózben kórgendi de jazdyq. Býkil memleketimizdi, últymyzdy  masqaralap «jenil jýristi el» dep jazatyn jәne sonysy ýshin biylikten eshqanday qaghaju kórmeytin, «sekseuildi sekseuilmen úru» qaghidasynan qylday taymay qazaq basshylardy qazaqtyng qolymen týp-týgel jemqor etip kórsetuding úshyghyna shyqqan orystildi basylymnyng hrestomatiyalyq ýlgisindey bolghan myna isine toqtalmay kete almadyq. IYsekeng «Vremya» gazetindegi «tapsyrys» maqalany teriske shygharyp berudi ótindi. Ótinishti oryndadyq, biraq ony gazetke jariyalata almaytynyng eskerttik... Biraz kýnnen keyin shaqyrghan son barsaq, әlgi jurnalist IYsekenning kabiynetinde otyr eken. Bir kezde eki kózi búlauday bolyp shyqty... Sóitsek, «Vremyanyn» redaktory oghan «myna maqalagha qarsy uәj tauyp jaz, sonda ekeuin gazetke qatar basamyz, olay ete almasan aryzyndy ber de ket» depti. IYsekeng «maqala basylmay-aq qoysyn, jep otyrghan nanynan aiyramyn ba...» dedi. Qansha adamnyng ózi jayly teris oida qalatynyn bilip túrsa da.

Mine, býgin taghy da sonday jaghday. 2018 jyldyng ayaghynan bastap Komiytet tóraghasynyng aitqan sózining bәrin ýsh ay tynbay jasyryn jazumen bolghan, sonda da qolyna eshtene ilikpeytinin sezgen polisiya aqyry 2019 jyldyng 15 nauryzy kýni ony «para alugha degen әreket-niyeti boldy» degen aiyppen abaqtygha jauyp tyndy. «Para aldy» dey almady. Sodan 5 ai(!) degende baryp aiyptau qorytyndysyn qúrastyryp shyqty.

Aqqa kýie jaghu degenimiz osy. Qoghamda «jel túrmasa shópting basy qimyldamaydy», ózinen de bar shyghar» degen teris oy tughyzudyn, teris pikir qalyptastyrudyng teris ýlgisi búl. Óitkeni, olar osynday ozbyrlyghy ýshin aiyptalushy adam erteng aqtalyp shyqqanda da – al, Islam Ábishting aqtalyp shyghatynyna kýmәn joq, býgin bolmasa erteng aqtalady - eshqanday jazagha tartylmaytynyn jaqsy biledi. Biz osynday jýie jasap alghanbyz...

Býgin biz bәrimiz de bir azamattyng tar qapasta, tyshqandardyng arasynda tamaq jep otyrghanyna, densaulyghynyng nasharlyghyna qaramay, qisayyp ketken sol jýieni týzetuge qolynan kelgeninshe qimyldap jatqanyna kuә bolyp otyrmyz. Al, bostandyqta balpan-balpang basyp jýrgen biz ne isteymiz? Jýieni jóndeuge biz de beldi bua, bilekti sybana atsalysugha kirisemiz be? Joq әlde qapastaghy adamnan úyalmay, Qúdaydan qoryqpay, «soghys joq, soghan shýkir, tәube!» dep, «kóppen kórgen úly toy» dep, «men kishkentay adammyn, mening qolymnan ne keledi?» dep, «basshylar bar ghoy, el qamyn oilau – solardyng mindeti, oghan basymdy iskeni ne?» dep, eng aqyry «týbi qytay almay qoymaydy eken ghoy, basshylar da qytaysha ýireninder dep jatyr, soghan dayyndala bergen dúrys shyghar» dep qarap otyra beremiz be? «Elim!» degen erge eng bolmasa ruhany qoldau kórsetuding ornyna Óskemen qalasynyng búrynghy әkimin Maqanshy-Semey jolynyng salynbay qalghanyna(?) kinәlaudy jalghastyra beremiz be?

2016 jyly sәuirde Shymkenttegi jasy 50-men 70-ting arasyndaghy 7 jigit qazaq jerin sheteldikterge jalgha beruge, satugha rúqsat etetin zanghy qarsy kýresti bastaghanda bizge kýlgen biylik adamy kóp bolyp edi. (Oblystyq Jer komissiyasynyng 35 mýshesining 28-i әkim-qaralar bolatyn). Biraq, biz siyaqty «әpendiler» barlyq oblystan tabyldy. Myn-myndap tabyldy.  Nәtiyjesinde zangha moratoriy jariyalandy...

Islam Ábishti qoldau-qoldamaudy da әrkim ózi sheshedi.

Tek bir mәselening artynda bir adamnyng ghana emes, bar qazaqtyng taghdyry túr.

Tandau – óz qolymyzda...

Ómirzaq Aqjigit

Qosymsha: Abai.kz aqparattyq portaly erkin aqparat alany. Múnda oy jarystyryp, pikir almastyrugha әrkim qúqyly. Jogharydaghy spiykerding pikiri redaksiya ústanymyn bildirmeydi. Aldaghy uaqytta maqalada esim-soylary atalghan jekelegen azamattar redaksiyamyzgha jauap beruge niyetti bolsa, olardyng da pikirin beruge әzirmiz. 

Abai.kz

18 pikir