- Termin mәselesimen talmay ainalysyp jýrgen jansyz. Biraq búl salada mәsele qordalanyp qaldy, ony qalay sheshemiz dep oilaysyz?

- Últtyq tilge degen kózqaras tәuelsizdik alghan jyldary óte kýshti bolyp edi. Fransuzdar kezinde úran tastapty ghoy: «Últtyq tildi qorghayyq jәne kórkeyteyik!» dep, sol sekildi qorghau óz aldyna, kórkeytu bólek júmys qoy. Ómirding aluan salasyna jetkizu de kórkeytuge jatady. Ghylym men tehnika algha ozghan zamanda, ozyq ataulardy últtyq tilge iykemdeu mindetin ózinen ózi uaqyt tudyryp jatady. Sonday uaqyt biz ýshin 90-jyldar boldy, «әrkimning terminge bar talasy» degendey jaghdaygha jettik. Qazaq tilinde termin jasaugha qatysqan adamda esep bolmaytyn...

- Termin mәselesimen talmay ainalysyp jýrgen jansyz. Biraq búl salada mәsele qordalanyp qaldy, ony qalay sheshemiz dep oilaysyz?

- Últtyq tilge degen kózqaras tәuelsizdik alghan jyldary óte kýshti bolyp edi. Fransuzdar kezinde úran tastapty ghoy: «Últtyq tildi qorghayyq jәne kórkeyteyik!» dep, sol sekildi qorghau óz aldyna, kórkeytu bólek júmys qoy. Ómirding aluan salasyna jetkizu de kórkeytuge jatady. Ghylym men tehnika algha ozghan zamanda, ozyq ataulardy últtyq tilge iykemdeu mindetin ózinen ózi uaqyt tudyryp jatady. Sonday uaqyt biz ýshin 90-jyldar boldy, «әrkimning terminge bar talasy» degendey jaghdaygha jettik. Qazaq tilinde termin jasaugha qatysqan adamda esep bolmaytyn...

Ótken ghasyrdyng 60-jyldarynda әr sala boyynsha 20 tomdyq, 90-jyldary 31 tomdyq oryssha-qazaqsha salalyq sózdik shygharyldy. Sol «oryssha-qazaqsha» degenning ózi termin emes, orysshadan qazaqshalau ekenin bildiredi. Biraq Ahmet Baytúrsynúly aitqanday, últtyq tildi resmy tilge ainaldyru, termin jasau kez kelgenning qolynan kele bermeydi. Yntalanyp, orayly balama tabam degenmen, kóringen adam terminshi bola almaydy. Sóitip, qúlshynu nauqany bolghanymen, ghylymy termindi qazaqshalau joghary dengeyde bolmady. Onyng sebebi, oghan ghalymdar kirisui kerek edi. Biraq kóptegen ghalymdar, әsirese, tehnika salasyndaghy qazaqtildi oqymystylardyng ózi de qazaqtildi ortadan 20-30 jyl boyy jyraqtap qalghandar bolatyn. Mektepti ghana qazaqsha bitirip, bylayghy ómirde orys tili negizgi qatynas qúralyna ainalghan ghoy. Sondyqtan da әlgi әuesqoy terminshilik nauqan óz jemisin oidaghyday bermedi. Al, atalghan kóptomdyq sózdik termin sózdigi bola almaytyn edi, kóptegen sheteldik sózder orys tilining ózinde sol kýiinde qabyldanatyn. Sol sózdikter birinen birine kóshirilumen keledi. Biraq sony ghylymy enbek atap: «bәlen tomdyq, bәlen sózdik shyqty» deu ghana tilge tiyek bolatyn.

Búl jerde mәselening ekinshi jaghy bar. Termin jasau - nauqannyng nәtiyjesi emes, ghalymdardyng últtyq tilde oilap, sóileu qabyletinen tuyndaytyn nәtiyje ghoy. Ghylym últtyq tilde sóilemese, ony audarma tilmen kógertu mýmkin emes. Qysqasy, ghylymnyng jazu, sóileu tili bolsa, qazaq tilindegi terminder jasandy jolmen emes, tabighy jolmen tuyndar edi. Jәne sol tildegi terminge súranys payda bolyp, ol ainalymgha týsip, ózining ishki quatyn jolgha qoyady.

Tәuelsiz bolghanymyzgha 20 jyl bolsa da, negizgi enbekter orys tilinde jazylady jәne sol tilde oqulyqtar men ghylymy әdebiyetter shygharylady. Al qazaq tilinde sonyng әupirimmen audarmasy ghana shyghuy mýmkin. Sosyn orys tiline tóselgen ghalymdar ózge tilge bet búrghysy kelmeydi jәne qazaq tilinde jasalghan termindi jatyrqap, ógeysip ainalymgha salugha qúlqy bolmaydy. Oghan mәjbýrleytin, mindetteytin, bolmasa yntalandyratyn bizde jýie joq. Osylaysha termin de, oqulyq ta «bayaghy jartas -bir jartas» bolyp qala beredi. Al, qazaq tilinde birdene jaza qalsa, kózge týsu ýshin, últshyl bolyp kórinu ýshin ýstirtin, shala dýniyeler tuyndap jatady, ol qazaqtildi ortanyng soryna ainalady. Sodan baryp, qazaqtildi dýniyelerge senimsizdik tuyndap, arty «qoy, boldygha» jalghasady. Sondyqtan termindi qazaqshalaugha mýmkindik kerek, mýmkindik bolghanda qazaqtildi ghylymy orta kerek. Ahannyng (Baytúrsynúly) kezindegi ghylymy orta men kәzirgi ortany salystyrugha bolmaydy, kәzirgi ghylymy ortanyng deni qazaqy topyraqtan júrday, shalatildi, shaladildi, qazaqy ortadan ajyraghan dýbәrә qauym. Al, ana buynnyng bәri últtyq tilding mәiegin, әdebiyetti, últtyng jan dýniyesin sinirgen ortadan shyqqan. Mysaly, Ahandar sonyng arqasynda qansha termindi qazaqsha shyghardy, terminderi qanday jatyq, sinimdi de tabighi, qazaqy!

- Endi ol kezdegi jaghday men kәzirgi jaghdaydy salystyru da qiyn ghoy...

- Joq endi, ol kezde zaman basqa ghoy, biraq endi ghalymdardyng dengeyi de basqasha, jan-jaqty bolyp keletin. Kәzirgi oqymystylar qazaq tilin bilmeydi deuge bolady, sosyn oghan qansha jerde qazaqsha sóz bolsa da qúlaghyna týrpidey tiyedi, dúrys emes kórinedi, jat bolyp qabyldanady. Qazaqsha qansha jerden jaqsy termin bolsa da, orysshasyn qorghap, azar da bezer bolady...

- Endi termin salasynda bir naqty talap, sony jýieleytin bir qúrylym bolu kerek emes pe?

- Mahambet aitqanday, «Tilde bar da, dilde joq músylmandyq - kimde joq?!» degendey terminge kóringen adam úryna berui dúrys emes, әriyne, ghylymy talapty ústanyp, enbektenu - joghary sanalylyqtyng belgisi. Talap demekshi, 1994 jyly qazaq terminderin jasaudyng tújyrymdamasy shyqqan bolatyn. Termin óndirisine qajetti prinsipter aiqyndalghan edi, biraq iske kiriskende, sony jasaghan adamdardyng ózderi ony úmytyp ketti. Ol talaptar Ahmet Baytúrsynúlynyng 1920 jylghy talaptarynyng negizinde jasalghan edi. Termindi mýmkindiginshe qazaqshalau, ol mýmkin bolmaghanda týrik tilining tәjiriybesin paydalanu degen syqyldy. Al, biraq býgingi qazaqshalanghan terminge qarap túrsan, nebir súmdyqqa kezdesetin boldyq. Óitkeni, termindi qazaqshalau kez kelgenning ermegine ainaldy. Sodan kelip, termindi qazaqshalau isining qadyry qashty. Sosyn bizde mynaday bir daghdy bar: bir akademik múrnyn tyjyraytyp, «mynalaryng nemene?» dese bitti, әlgi termin dúrys emes bolyp tanylady, oghan lingvistikalyq túrghydan taldau joq, bedel bәrin sheship tastaydy... yaghny terminge aqyl emes, ataq aralasyp ketedi. Ýderiske aqyldy emes, ataqty tyqpalap, bilikting berekesin qashyru - bizding qoghamnyng ortaq derti!

- Termin - tildik mәsele me, últtyq mәsele me?

- Óz basym termin mәselesining talasynda ony últtyq mәsele túrghysynan jasalu kerektigin úsynyp jýrmin. Termindik mýdde ýsh bólikten túrdy: birinshi, tilding mýddesine say boluy kerektigi, termin tilge ziyan keltirmeui kerek, kerisinshe ol sonyng qúramdas bir bóligi, termin úghymdyq, qoghamdyq jәne dybystyq túrghyda ýilesimdi boluy qajet, tilding talabymen uәjdelui kerek. Mysaly, «zeynetaqy» sózi eki qazaq sózining jymdasuynan, sózjasam qabyletinen tuyndady; sol siyaqty «katalizatordy» «órshitki» deudi úsynyp jýrmin, «órshit» búiryq rayly etistikke «ki» júrnaghy jalghanu arqyly jasalyp túr, búl tilding óz mýmkindiginen tuyndaghan әri úghymdy tolyq bildirip túrghan sóz.

-  Biraq óziniz bilesiz, termin tilding bir bóligi bolghasyn, múnday jana leksikalyq birlikter saraptalyp baryp, bekitilgeni jón ghoy. Áytpese, biliksizder ony ermekke ne kýlkige ainaldyrmay ma?

- Men atap otyrghan termindik mýddelerdi saqtasaq, oghan jol berilmes. Janaghy sózdi jalghastyrayyn, terminge qoyar talaptyng biri - til mýddesi bolsa, taghy bireui - әleumet mýddesi. Ony kóbine eshkim eskere bermeydi, halyq jana termindi tanuy jәne jatyrqamay qabyldauy kerek. Sonda ghana jana leksikalyq birlik tilge tez sinedi jәne qoldanysqa týsedi. Mysaly, «azot» desem, siz qasang týrde qabyldaysyz, onyng tolyq ne ekenin elestete almaysyz. Al, eger men ony «ómirtek» desem, onda ol qazaqqa barynsha týsinikti jәne qabyldaugha jenil, termin retinde tilge tez sinedi. Óitkeni, ómirding kózi - azot! Búrynghy jasalghan ottek, sutek, kómirtek sózderining izimen búl da kirigip ketedi.Terminning taghy bir mýddesi - ghylymy sala, yaghny ghylymy qatynastar ýshin qajetti til bóligi. Mine, termin osy ýsh mýddeden túrady. Osylardy dittesek, onda últtyq termindeu qaghidasy men ony ómirge engizu qalyptasar edi.

- Biraq óziniz ataghanday, keyde ghylym men tilding mýddesi qayshylyqqa úrynyp jatady ghoy. Keybir qazaqshalanghan terminder dau tughyzyp jatady, ol jóninde ne aitasyz? Mysaly «aghza» sózi turaly dau bar...

- Mysaly, «belokty», «kletkany» alyp teksereyik. Osy sózder qarapayym halyqtyq sózjasam tәsiline negizdelgen, sol sekildi týrki tilderi de «belokqa» qatysty «aquyz» týrinde alsa, eshbir ersiligi joq emes pe? Qarapayym adam solay demey me? «Jeltok» dep júmyrtqanyng sary uyzyn aitady orystar, sondyqtan bizding «aquyz», «aqzatymyzgha» kýmәndanyp kerek emes, tilde analogy bar leksemalar.

- Myna týrik tili bizden góri әlemmen erterek әri erkin tilge ainaldy ghoy, sonyng tәjiriybesin alyp, sol tilden termindi kóbirek qabyldaugha bolmay ma?
- Kezinde Ahang qazaq tiline qatysty mahabbatpen emes, ghylymy dәlelmen aitqan sózi bar ghoy: «týrki tilining ishindegi eng taza til - qazaq tili» dep, ony barlyq týrkiler moyyndaydy. Sondyqtan týrik tili qazaq tili ýshin «ústaz» bola qoymaydy. Mysaly, tatar tili jazudyng dúrys emestiginen birneshe dybysynan ajyrap qalghan, týrik tili de sonday ahualdy bastan keshken til. Atatýrikting kezinde búlar termindi Ebropadan sol kýiinde ala saldy. Ony bir baq kórdi, «taza kýiinde alyp jatyrmyz» dep, sodan ol til shúbarlanugha ayaq basty. Biraq aiyrmamyz shamaly, biz orystan aldyq degendey, tildi qalay bylghaghanda bәribir emes pe?! Sondyqtan biz ýlgi alatynday bauyrlarymyz joq. Onyng ýstine biz HH ghasyrda Ahmet Baytúrsynúly әlipbiyimen eng jetik әlipby jasaghan halyqpyz, týrkiler ishinde eng alghashqy til oqulyqtaryn jazghan júrtpyz, sondyqtan biz әli sol qauqarymyzdy iske qayta qosqan joqpyz.

- Qay sala ghylymy qazaqsha terminnen alda keledi?
- Qay ghylym qazaqsha damysa, sol sala qazaqy terminder boyynsha jetik bolady. Últjandy, qazaqshyl ghalymy kóp sala termindi qazaqshalauda alda bolady. Bir kezde matematikter kýshti bolghan, kәzir himikter maqtana alady. Songhy on jylda himik ghalymdardyng últshyldyghy terminde mol iz qaldyrdy, ondaghan sózder qazaqylandy. 31 tomnyng ishindegi salalyq terminderdi salystyrsanyz, sózdikting ózi aityp beredi.

- Qatesiz de emes shyghar?

- Áriyne, qate boluy mýmkin, biraq qate qazaqshalau dúrys qazaqshalaugha jol ashady, terminologiya solay damidy. Óz basym himiya salasynda terminologiyagha qanshalyqty ýles qosqanymyzdy saraptap qoydym, qanshalyqty júrnaq-jalghaular ainalysqa týsti, sonyng bәrin qarastyryp, tәjiriybege ainalatynday taldap qoydyq. Áriyne, jasalghan qazaq terminderin engizu onay bolghan joq, qarsylyq kýshti boldy, «ashtyqta jegen qúiqanyng dәmi auzynnan ketpeydi» degendey, qúldyq bәrimizde de bar ghoy. Sodan osylay birtindep arylyp jatyrmyz ghoy, onyng ýstine ghylymy týrde bәrin dәleldep bergen son, qarsylastar amalsyz, ýnsiz kelisip tynady.

-  Bizde Til bilimi instituty bar emes pe, sol terminning teoriyasyn, jana sózderdi taldap, dәiektep bermey me?

- Ondaghy azamattar maghan renjui mýmkin... Ol institut biz tәuelsizdik alghan boydan, termindi qazaqshalaugha jalaulatyp, osy kóshting de, isting de aldynda jýrui kerek edi. Biraq olardyng baryn bayqaghan emespiz. Ol institut bir de bir salagha termin jasaugha kómektesken emes. Terminning aituly eki mәselesi bar: úghymy, mazmúnyn sala mamandary sheshedi, al sózding túlghasy qanday boluy kerek, qalay birigui kerek, teoriya jaghynan sony negizdep, saraptap, tilge sәikestigi men qayshylyghyn ajyratyp, tóreligin aituy kerek edi. Terminning jasalu joldaryn ashuy kerek edi, óz basym soghan endi kirip kelemin, sebebi, men himikpin ghoy. Sondyqtan Til bilimi institutynyng búghan shamasy da kelgen emes jәne jәrdemin de tiygizgen emes. Metallurgiya salasynyng terminderin taldaghanda osy instituttan bir qyzmetkerdi aparghanym bar, sonda әlgi lingvist eshbir belsendilik tanytpady, termindeu ýderisine biylik etpedi. Jalpy, lingvister termin aldyndaghy boryshyn ótemey jýr.

- Ángimenizge rahmet, Yseke!

Súhbattasqan - Sergek Erqosay

Spandiyar Aqayúly, Himiya ghylymynyng doktory, filologiya ghylymynyng kandidaty

«Abay-aqparat»