Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 4601 0 pikir 19 Shilde, 2011 saghat 09:37

Azat Peruashev: ««Aqjol» partiyasy – «Alash» partiyasynyng ruhany izbasary»

«Aqjol» partiyasynyng aty әrbir qazaqstandyq ýshin belgili.

Bir jaghynan - býgingi «Aqjol» partiyasy - tәuelsizdik úranyn tu etip kótergen keshegi «Alash» partiyasynyng ruhany izbasary.

Qazaqtyng erkindigi ýshin kýresken ardaqty babalarymyz - Álihan Bókeyhanov, Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatov siyaqty úly túlghalar bastaghan izgi joldy býgingi Akjol partiyasy jalghastyryp otyr.

Sol sebepten «Aqjoldyn» kýndilikti júmysynda últtyq  iydeologiya mәseleleri, ziyaly qauym bastamalary jәne de qarapayym qazaq elining mýddeleri erekshe orynda túr.

Ekinshi jaghynan - býgingi «Aqjol» liyberaldyq qúndylyqtargha adal qyzmet etetin sayasy kýshke ainalghan partiya.

Osy baghytta Akjol partiyasynyng elimizding demokratiyalyq damuyna qosqan ýlesi asa qomaqty.

Atap aitqanda, birneshe iri problemalardyng ashyq talqylanuyna, olardy qogham nazaryna shygharugha, sóz erkindigining potensialyn kóteruge úitqy boldy.

Búl qúndylyqtar sayasatpen kәsiby týrde ainalysatyn túlghalar ýshin ghana emes, qatardaghy azamattargha da, onyng ishinde jeke kәsipkerge de tanys әri jaqyn eken.

Men de osylardyng birimin.

Barshalarynyzgha mәlim, men úzaq jyldar boyy jekemenshik biznes jәne naryqtyq ekonomikanyng problemalarymen shúghyldanamyn.

Júmys barysynda keybir asa manyzdy ekonomikalyq problemalardy sayasy jolsyz sheshuge bolmaytyndyghyna kózim jetti.

«Aqjol» partiyasynyng aty әrbir qazaqstandyq ýshin belgili.

Bir jaghynan - býgingi «Aqjol» partiyasy - tәuelsizdik úranyn tu etip kótergen keshegi «Alash» partiyasynyng ruhany izbasary.

Qazaqtyng erkindigi ýshin kýresken ardaqty babalarymyz - Álihan Bókeyhanov, Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatov siyaqty úly túlghalar bastaghan izgi joldy býgingi Akjol partiyasy jalghastyryp otyr.

Sol sebepten «Aqjoldyn» kýndilikti júmysynda últtyq  iydeologiya mәseleleri, ziyaly qauym bastamalary jәne de qarapayym qazaq elining mýddeleri erekshe orynda túr.

Ekinshi jaghynan - býgingi «Aqjol» liyberaldyq qúndylyqtargha adal qyzmet etetin sayasy kýshke ainalghan partiya.

Osy baghytta Akjol partiyasynyng elimizding demokratiyalyq damuyna qosqan ýlesi asa qomaqty.

Atap aitqanda, birneshe iri problemalardyng ashyq talqylanuyna, olardy qogham nazaryna shygharugha, sóz erkindigining potensialyn kóteruge úitqy boldy.

Búl qúndylyqtar sayasatpen kәsiby týrde ainalysatyn túlghalar ýshin ghana emes, qatardaghy azamattargha da, onyng ishinde jeke kәsipkerge de tanys әri jaqyn eken.

Men de osylardyng birimin.

Barshalarynyzgha mәlim, men úzaq jyldar boyy jekemenshik biznes jәne naryqtyq ekonomikanyng problemalarymen shúghyldanamyn.

Júmys barysynda keybir asa manyzdy ekonomikalyq problemalardy sayasy jolsyz sheshuge bolmaytyndyghyna kózim jetti.

Ókinishke oray, keyde, tipti Elbasymyzdyng tikeley tapsyrmalarynyng ózi de iske asyrylmay jatady.

Múnday kemshilikterdi biz tek memlekettik dengeydegi ashyq pikirtalas, iydeyalar bәsekesi men sheshim qabyldaudyng jariyalyghy arqasynda joigha bolady.

Osy oilarymdy osydan 3-4 ay búryn partiya basshysy Álihan Bәimenov myrzamen bolghan kezdesu kezinde de әngimege arqau ettik.

Osy oilarymdy alandamay iske asyru ýshin, men jaqynda «NÚR OTAN» partiyasyna mýsheligimdi toqtattym.

Men búl qadamgha kóp oilanyp, talay tolghanyp baryp barghanymdy aitqym keledi.

Búl men ýshin onay bolghan joq.

Sonymen birge, partiya tóraghasy N.Á.Nazarbaevqa «NÚR OTAN» partiyasynyng jogharghy organynyng qúramynda qatar júmys isteuge senim bildergeni ýshin sheksiz alghys aitudy ózimning paryzym dep sanadym.

Áriyne, ekonomikalyq erkindik pen sayasy erkindik qatar damuy kerek dep bilemin.

Elbasymyz aitqanday, aldymen ekonomika, odan keyin sayasat.

Klassikagha kóz salsaq, sayasat - ekonomikanyng jalghasy.

Dәl sol siyaqty men de sayasatqa ekonomikalyq sebepterge baylanysty qaytyp kelip otyrmyn.

«Aqjoldyn» qoghamdyq sahnada óz orny, ózindik dәstýrleri, óz qoldaushylary bar.

Mening maqsatym - jinalghan abyroydy joghaltpay, osy partiyagha janasha quat, jana sapa, jana tynys berip, aldaghy parlamenttik saylauda jeniske jetkizu.

Al partiyany jeniske aparugha tek ómirde, bizneste, ghylymda, qoghamda, óndiriste, shygharmashylyqta ózine layyqty oryn tapqan elding azamattary ghana qabiletti.

Yaghni, búl partiya biyik jenisterge ýirengen túlghalardyn, sayasy tilmen aitqanda últtyq burjuaziya men ziyaly qauymnyng partiyasy boluy tiyis.

Osynday jan-jaqty qabiletti azamattar ghana ózderining jeke kózqarasyn batyl bildirip, batyl sheshim qabylday alady dep sanaymyn.

Mening kóp jylghy sayasy tәjiriybemning nәtiyjesinde kózim jetkeni, ashyq sheshimsiz, ashyq pikirtalassyz  biz eshqashanda tiyanaqty damy almaymyz.

Qadirli әriptester!

Biz býgin ýlken de jauapty isti bastap otyrmyz.

Elimizding bolashaghy ýshin qyzmet etemin degen әrbir azamatqa bizding qatarymyzdan oryn tabylady.

Qazaqstannyng әrbir azamaty ýshin El, Jer, Tәuelsizdik, Memleket, Elbasy degen sózder qasiyetti úghym boluy tiyis.

Solar ýshin kyzmet etu - bizding juapkershiligimiz jәne azamattyq borshymyz.

Býgingi sezding ýstinde meni osynday bedeldi partiyanyng jetekshiligine saylasanyzdar men atalmysh ústanymdargha adal qyzmet etuge uәde beremin.

Atalghan maqsattardy jýzege asyru jolyndaghy «Aq joldyn» joly aq bolsyn!

«Jas qazaq ýni» gazeti

Týpnúsqadaghy taqyryp: «Ekonomikalyq erkindik sayasy erkindikpen qatar damuy kerek!»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1494
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3263
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5588