El ishin dýr silkintip basylghan Aqtóbedegi oqigha diny aghymdardyng әrketimen baylanysty ekeni turasynda beyresmy mәlimetter qarsha boraghany belgili. Kenqiyaq pen Shúbarshy tynshyghanymen qoghamdaghy diny jaghday ótkir kýiinde qalyp otyr. Osyghan oray, Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng baspasóz hatshysy Onghar qajy Ómirbekpen bolghan shaghyn súhbatty úsynyp otyrmyz.

«Abay-aqparat»

- Bir súhbatynyzda sәlәfy aghymyna tyiym salu kerek depsiz. Ángimeni osydan bastanyzshy?

El ishin dýr silkintip basylghan Aqtóbedegi oqigha diny aghymdardyng әrketimen baylanysty ekeni turasynda beyresmy mәlimetter qarsha boraghany belgili. Kenqiyaq pen Shúbarshy tynshyghanymen qoghamdaghy diny jaghday ótkir kýiinde qalyp otyr. Osyghan oray, Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng baspasóz hatshysy Onghar qajy Ómirbekpen bolghan shaghyn súhbatty úsynyp otyrmyz.

«Abay-aqparat»

- Bir súhbatynyzda sәlәfy aghymyna tyiym salu kerek depsiz. Ángimeni osydan bastanyzshy?

- Eng әueli din jónindegi zang keyin onyng qoghamgha qanshalyqty zardapty bolatyny jәne ruhany ómirimizde erekshe ról atqaratynyna zang qabyldanatyn kezde eshkimning kózi jetpegendikten, jenil-jelpi qalpynda qabyldanyp ketkeni belgili. Sonyng nәtiyjesinde әlemdegi әrtýrli sektalar men islam dinining atyn jamylghan aghymdar elge erkin kirip aldy. Sonyng ishinde islam dinin býrkenip, tahbirshi, hizbut-tahriyr, sәlәfy sekildi óte qauipti aghymdar qoghamgha dendep enip ketti. Sol kezdegi sauatty diny mamandardyng joqtyghyn paydalanyp, jogharydaghy aghymdar ózderining is-әreketterin astyrtyn da, ashyq ta jýrgizip, órisin keneytip aldy. Mysaly, Aynbúlaqtaghy «Tәiiba» deytin medirese qanshama jyl dәl osy sәlәfy aghymynda mamandar dayyndap keldi. Shymkenttegi Qazaq-Arab uniyversiyteti de osy aghymnyng mýritterin oqytyp kelgeni belgili bolyp otyr. Jәne Arabtardyng mәdeny ortalyghyna til ýirenuge barghan jastar taghy da sәlәfy aghymynda tәrbiyelenip shyqty. Olargha eshqanday tyiym salynbady. Olar diny basqarmany kózge ilmeydi. Tipti, memlekettik oryndardyng kelisiminsiz qajylyq saparyn jasap, sol jaqqa baryp dayyndalyp endi mine, elimizde ýlken jaghdaylargha dushar etip otyr. Osylaysha, sәlәfiyler qauipti aghymgha ainaldy. Búlar әsirese, elding batys aimaghynda kóbirek kózge týsti. Ol jaq múnayly ólke bolghandyqtan arabiyadan kelgen týrli mamandar júmys isteydi. Olar meshitke namazgha oqugha ghana baryp qoymay, jamaghatty ózderining jolyna týsuine yqpal etti. Búghan memleketting tarapynan der kezinde tyiym salu әreketi bolmady.

Al, diny basqarma búl aghymgha әldeqashan ózining pәtuasyn shygharyp qoyghan. Alayda, pәtuany týsinip, soghan ilanatyn adam bolmasa, ol zang bola almaydy. Keybireuler pәtuany oqymaydy da. Sosyn mýftiyat qoghamdyq birlestik bolghandyqtan kóp nәrsege qúzyry jýrmeydi.

Qoghamgha osy jayttar siyaqty diny mәselelerden habardar etip otyru ýshin «Habar», «Qazaqstan» arnalarynan  efirden uaqyt beruin osy kýnge deyin súrap kelemiz. Biraq, olar jolatpay keledi.

Halyqtyng diny sauatyn kóteru, óskeleng úrpaqtyng adasushylyqqa úrynbauy ýshin biz ózimizding mәzhabymyzdyng ayasynda «Islam negizderi» degen pәnning mektepterde oqytyluyn súrap keldik. Osy jyldyng qantarynan bastap, diny pәn oqytyla bastady. Biraq, búl sabaqtyng baghdarlamasy bizdi qanaghattandyrmaydy. Sebebi, onda әlemdegi dinder turaly atýsti týsinik qana beriledi. Onyng ýstine Islam dinine bólingen saghat az.

Diny sauaty bar, kózi ashyq adam ghana ózge aghymdardyng jeteginde ketpeydi. Búl - qauipsizdigimiz ýshin de qajet nәrse.

- Din isteri jónindegi komiytetting tóraghasy Qayrat Lama Sharifting «Bir  últ, bir  din» degen bastamasyna keybir deputattar qarsy shyghyp jatyr ghoy. Osyghan ne deysiz?

- Ol deputtar dinnen jәne onyng mәselesinen maqúrym. Bir dinde, bir tilde birtútas boluymyz - Tәuelsizdik bolashaghynyng kepili. Al, týrli aghymgha bólinuding arty nege aparyp soghatyny songhy kezde bayqalyp otyr. «Bir últ, bir dinge» qarsy deputattargha elding tynyshtyghy men keleshekten góri ózining kreslosy qymbat.

- Ángimenizge rahmet!

«Abay-aqparat»