(Ángime)

Auyl. 31 tamyz. Tan. Saghat 6:00. Aua temperaturasy +21 gradus.

Auyldan oblys ortalyghyna bet alghan avtobustyng songhy bes oryndyghynda ýsh qyzyn ertken erli-zayyptylar otyrdy. Ýlkeni men kishisi anasyna tartqan sekildi. Ayaq-qoldary jyldamdau. Al ortanshysy әkesining auzynan týsip qalghanday. Qaratory. Kózderi baqyrayyp, kóp nәrsege mәn bere bermeydi. Biraq, ýlken qyzdyng qolyndaghy tórt býktelgen qaghaz ashylghan sayyn búl da bar dýniyeni úmytyp soghan qaraydy. Kishisi әrip tanymasa da tonqalandap qaghazgha jarmasady. Ony bajyldatyp keudesinen iyterip, ýlken ekeui talqylaularyn ary jalghastyra beredi. Búl bólekteuge shydamaghan kishkentay anasyna jarmasady. Ákesine jaltaqtaydy. Biraq ekeuinen de ótirik erkeletkennen basqa eshtene kórmedi. Múny aldausyratyp qoyady. Bәri kónildi...

***

Qala. 31 tamyz. Besin. Saghat 16:00. Aua temperatursy +43 gradus.

Jaghyp jatqan solyarkasynan kýiis qayyryp otalyp túrghan avtobus jol jiyegindegi aghash bútalaryna arqasyn qasyta tenselip jolgha týsti. Ókirgenine qaramay ókpege teuip, eski motoryn qinaghandardan kónili qalghanday óksip alady. Avtovokzaldan shyqqany sol edi, eski kostum kiyip, dorba arqalaghan bireu quyp jetip, toqtatyp aldy. Esik ashyla ishke sóiley kirdi.

– 40 gradus kýnning ystyghynda júrtqa jol tilegen onay deysing be? Jýrmey túryp aitpaysyng ba? – dep jýrgizushige ashulanyp keledi.

– Ei, osy әdetindi qoysanshy. Ájepteuir ýii bar, mәshiynesi bar deydi ghoy seni.

– Bolsa nesi bar? Bala-shagham ýiding qabyrghasyn mýjimeytin shyghar. ...Boldy. Kedergi jasama... – dep avtobus ishin aralay ketti. Árbir jolaushynyng qasyna kelip, kezergen erinderinen týkirik shasha sóilep "Jolyng bolsyn! Jolyng bolsyn" dep avtobustyng artqy oryndyqtaryna qaray jyljydy.

– Jolgha shyghayyn dep túrsyndar. Aq jol ýshin 5-10 tengemizdi ayamayyq. Qane... – dep úiyqygha ketip bara jatqandardyng ózin oyatyp alyp alaqanyn jayyp túr. Tiyn ústatpaghandaryna úrysyp ta alady.

Avtobustyng songhy bes oryndyghynda ishki ystyq bylay túrsyn, motordyng ystyghy astynan ótip otyrghan jolaushylardyng aldyna keldi de bir otbasynyng adamdary ekenin týsine qoyyp, terezege maghynasyz qarap shette otyrghan erkekti týrtkiley bastady.

– Jolyng bolsyn! Jolyng bolsyn! Qyzdarynnyng qyzyghyn kór, – dep ortanghy oryndyqta otyrghan ýsh qyzyna qarap qoyady. Biraq erkek terezeden búrylar emes. Dorba asynghan erkek te bermeseng ketpeymin degendey әli túr.

– Jolyng bolsyn! Jolyng bolsyn!

Osy sәtte әieli erine búryldy da, keyip ketip:

– Bershi mynaghan qaqsatpay, – dedi qyrshyp alghanday.

– Joq qoy, joq. Sorlap otyrghanymyzdy kórmey túrsyng ba?

– Soqyr emespin.

– Soqyr bolmasang ie bolmaysyng ba?

– Men kinәli ekenmin ghoy. Erkek bolyp ózing ústamadyng ba? Bolmasa quyp jetpeding be? Túrdyng ghoy...

– Boldy!

Artqy oryndyqtar ýnsiz qaldy da kórgendileri arqasymen sezip, kórgensizderi kózderimen búlardy sýze qaraghan. Dorba asynghan erkekting alaqany jangly qaldy. Býkil avtobus ishinde ystyqtan ahylap-uhilegen adamdar men gazdy-gazsyz sulardyng ashylghan, olardyng qylqyldap jútylghandary estiledi. Ýsh qyzdyng sheshesining janynda otyrghan eng kishkentayy anasynyng bauyryna tyghyla týsti de:

– Mama su ishem, – dep edi anasy:

– Otyrshy... – dep qyzynyng san etin ýzip alarday shymshyp alghan sәtinde, qyzynan qynq etken dybys shyqty da, sony ýnsiz yghyrsugha úlasyp ketti. Ortada otyrghan ortanshy qyzynyng tostaghanday kózderinen eki tamshy jas domalap týsti de, ol da erinderin jymqyra qoydy. Múnday kartinagha kuә bolamyn dep oilamaghan dorbaly erkek keri búrylyp esikke bettegen.

– Jolyng bolsyn! Jolyng bolsyn!

Avtobus ózining qalypty jýrisine týsse de, joldyng oi-shúqyrynda selk-selk etip edenindegi shanyn kóterip-kóterip alady. Kózge kórinbes edi. Tek tereze perdesining tesiginen týsken kýn sәulesi jolyndaghy býkil tozangha jaryq týsirip, qús jolynday anyq kórsetip túr.

Eri men әieli eki jaqqa qarap, terezege telmiredi. Biraq ekeuining de kózderi oisyz. Ýlken qyzynyng úpayy týgeldey jan-jaghyna alaq-júlaq etip otyr. Kishi qyzy shóldegen qalpy úiqygha ketken. Tek ortanshy qyzy ghana qos qolymen iyegin tayanyp múnly kózderin siyrek júmady. Avtobus selkildegen sayyn ózine biline bastaghan qúlyn mýshesi de qosa dirildeydi. Denesinen endi bóline bastaghan búl mýshesi әli de bolsa ózine tansyq. Alghashynda jýgirgen, sekirgen kezinde qimyldaghanyn ózi sezip eki beti úyattan du-du etetin. Osy sebepti de dene shynyqtyru sabaghyna qatysudan qashyp jýretin. Synyptas qyzdardyng osy nәrse turaly әngimelerine de aralasa bermeytin. Keyinnen boyy ýirene bastady. Olardyng óz denesinen bólek qimyly ýirenshikti әdetke ainala bastaghanda auyratyndy shygharghan. Ózge emes, tipti ózining qoly oqys tiyip ketse du ete qalady. Osy qalagha shygharda bastalghan auruyn anasyna aityp edi:

– Bәrinde bolady. Erteng qalagha barghanda qatty tartyp túratynyn әperem, – degen.

– Qatty tartqannan auyrmay ma? – dep súrady búl.

– Joq. Ósip kele jatqanda qattyraq tartyp baylasa tik ósedi, – dedi de anasy óz sózinen ózi úyalghanday:

– Bar, júmysyndy iste, – dep túrghyzyp jibergen. Endi ol da joq.

"Tansyqtyng kiyimi týgel. Bәri jana. Anau kýni ýiinde oinap jýrgende tyghylyp kórsetken. Jeydesi, tufliyi, yubkasy, tipti bantiygine deyin jap-jana. Qúndyzaydyng aldynghy kýni apaydan súranyp jatqanyn kórgem. Keshe dayyndyqqa kelgen joq. Ol da jana kiyim alghan shyghar. Malika da osydan eki-ýsh kýn búryn qalagha kelip ketti..." – dep ortanshy qyz óz synybyndaghy qyzdardyng kiyimderin týgendep, óz kiyimi turaly oilaghanda kómeyine óksik keptelip qalyp, keri jútty.

IYegin tayanyp otyrghan sol jaq qolynyng qary ashyp ketti de, tartyp alam dep óz mýshesin taghy du etkizdi. Shynghyryp jiberuding sәl-aq aldynda qalghan. Búrylyp edi, anasy eken.

– Qarap otyrmay, jattasanshy ólenindi.

Qyz kimge múnyn shagharyn bilmey әkesine qarap edi, shalqayyp úiyqtap jatyr. Jyny keldi. Jek kórdi. Ákesin, anasyn, avtobustaghylardyng bәrin. Ásirese ailyghy ay sonynda týsetin, týsse de arzymaytyn әkesining qolyn qyrshyp tistep alqysy kelgen. Biraq batyly jetpedi. Qaltasynan eki býktelgen qaghazdy alyp oqy bastady.

Otanym keng dalam, ormandy,

Bolattan soghylghan qorghan-dy...

"Jana mektepting ashyluynda biz nege Otan turaly әn aitamyz" dep oilady da qayta qaghazyna ýnildi. Biraq ondaghy jazylghan sózderdi oqyp otyrghan kózi ghana. Tanertengi jaghdaydy oilap ketti.

***

Qala. 31 tamyz. Siyr sәske. Saghat 10:00. Aua temperaturasy +30 gradus.

Ýsh qyzdyng әkesi avtobustan týse temekisin tútatty da:

– Al, jyldam-jaldam aralap, týsten keyingi avtobusqa ýlgerip qaytyp keteyik, – dep әieline qarady.

– Shәy iship almaymyz ba?

– Kýn salqyndau kezde biraz júmysymyzdy bitirip alayyq, – dep avtovokzalgha japsarlasa ornalasqan bazardyng qatarlaryna ózi bastap bet aldy. Áyel kishkentayyn kóterip, eki qyzyn jetektep sonynan ergen.

Yghy-jyghy adam. Bazar jana ashylsa da sauda qyzyp jatyr.

– Týsirip bersenshi!

– Tanghy bazar ghoy!

– Qanshagha beresin? – degen siyaqty dabyrlaghan sózderden qúlaq túnady. Beseui de bazardyng bir búryshynan bastap ózderine kerektilerin qaray bastaghan. Alghash bolyp ýlken eki qyzgha tufly qarady. Ortanshy qyzynyng túsauy kesilmegen edi, byltyr ghana әpergen aq tufliyining toz-tozyn shygharghan. Boyauy úshyp, qarayyp, astyndaghy matasy kórinip túr.

Qyzdary tandap, únatqanyn kiyip kórip túr eken.

– Inim, qansha dep túrsyng myna tufliylerindi?

– Ekeuin de alsanyz tórt jarymnan beremin, әpke.

– Qymbat qoy. Týsirsenshi.

– Ápke, býkil bazardaghy bagha osynday. Sezon ghoy. Erterek kelgenderinizde bolar edi týsiruge.

– Bizding papamyzdyng ailyghy aidyng sonynda týsedi – dep kýieuine qarady.

– Ápke, ol endi bizding sharua emes. Jaraydy. Tórt mynnan bereyin, – degen jylpos jigit ayaq kiyimderding qoraptaryn dayynday bastady. Qyz kiyimining onay tabyla qoymaytynyn biletin әkesi búl jyldam saudagha quanghannan temekisin tútatyp syrt ainala bergen edi. Áyel qolyndaghy sómkesin jaymada túrghan ayaqkiyimderding ýstine qoyyp, tizerley otyrdy da qyzdarynyng tufliylerin ózi ústap kóre bastady.

– Qyspay ma?

– Joq, mama. Ynghayly.

– Ýlken emes pe?

– Dúp-dúrys.

– Bir razmer ýlkenin alsaq qaytedi. Endigi jyly da kiyesin.

– Qoyshy, mama. Byltyrghym jaramay qaldy ghoy.

– Jaraydy, – dep orynan túryp, sómkesine qol soza bergeni sol edi, aq kepkaly jigit múny iytere qúlatty da, sómkeni ústaghan qalpy bazardyng qalyng júrtynyng ishine kirip joghaldy.

– Maqsat... Maqsat... Úrlap ketti, – dep aiqaylaghan әiel dalbalaqtap ne isterin bilmey qaldy. Temeki tartyp túrghan erkek te qapelimde kimdi, qalay qualaryn bilmey әieli siltegen jaqqa jýgire bergen.

– Aq kepkasy bar, Maqsat. Aq kepka, – degen әielining sózin de emis-emis estip, kezdesken aq kepkalynyng betine qarap jýr. Qaydan tanysyn. Artynan qyzdaryn ertip әieli de jetti.

– Taptyng ba?

– Qaydan tabam?

– Qúday-ay. Múrynyndy qúrt jegir. Sәl shyday almadyng ba?

– Aynalayyn, adam bazarda sómkesin qarausyz qaldyra ma?

Shart-púrt aiqay arasynda baqyryp kishi qyzy jylady. Ýlkeni bazardaghy әrkimnen aq kepkaly jigitti súrap jýr. Ortanshy qyz sylq etip otyra ketti. Kózi jasaurap barady.

***

Qala. 31 tamyz. Týs. Saghat 12:00. Aua temperaturasy +37-38.

– Qay qatar, qay dýkenning aldynda úrlandy? – dep múrtty ofiyser búlargha meyirlene qarady.

– Birinshi qatar, ýshinshi dýkenning aldynda.

– Saghat qanshada?

– On jarymdar shamasynda.

– Kuәgerler bar ma?

– Bar.

– Qansha?

– Bәrimiz. Tipti sol jerdegi satushy jigitti de alyp keleyik, – dep erkek ashulanyp ketti.

– Sizder renjimenizder. Men sizderdi týsinip otyrmyn. Biraq sizder de týsininizder. Bizge hattama toltyru ýshin múnyng bәri kerek.

Áyel sharasyz ýnmen:

– Taba alasyzdar ma? – dep súraghan. Tabyluy kerek. Izdeu jariyalaymyz. Qolymyzdan kelgenning bәrin jasaymyz ghoy.

– Býgin tabylmay ma?

– Bәlkim. Ol osy mannan úzay qoymaghan shyghar, – dep múrtty ofiyser tartpasynan kәmpit alyp kishkentay qyzgha úsyndy da: – Izdep jatyrmyz. Býkil ainaladaghy adamdargha habar berildi. Nómirlerinizdi jazyp aldyq. Tabyla qalghan jaghdayda habar beremiz.

***

Auyl. Aqsham. Saghat 20:00. Aua temperaturasy +29 gradus.

Avtobus auyldyng aldamasyna toqtasymen әiel ózi qaryzgha azyq-týlik alatyn dýkenge jýgirdi. Jýrgizushi avtobustan týsip temeki tartyp túr edi, Maqsat jýrgizushige jaqyndap kelip iymeninkirep túrady da:

– Tanerteng bazarda aqshamyzdy úrlatyp edik, – dedi múrnynyng astynan.

– IYә. Qazir qayta qaptap ketti ghoy úrylar.

– Halyqtyng jaghdayy tómendeyin dedi-au...

– Bәlkim. Tynyshtyq bolsa bolar edi, әiteuir...

Jýrgizushi temekisin tartyp bola bergende búl qaltasynan bos eken bilse de temekisining qorabyn shyghardy da, auzyn ashyp súq sausaghymen qoraptyng tórt búryshyn adaqtap shyghyp:

– Tausylypty ghoy, – dep laqtyryp jiberdi. Biraq oghan jýrgizushi nazar audarghan joq. Maqsattyng әieli alqynyp jýgirip keldi de jolaqysyn jýrgizushige ústatty.

Beseui ýnsiz ýige qaytyp keledi. Búlardy ýy aldynan Maqsattyng aghasynyng balasy kýtip alghan.

– Kóke, monsha jaghyp qoydym, – dep ere jóneldi. Biraq olardyng qolynan eshbir sómke kóre almay, kýni boyghy enbegi esh ketip ýnsiz qalyp qoyghan edi.

***

Qala. Aqsham. Saghat 20:33. Aua temperaturasy +35.

Jazghy alanqayyna su sebilgen kafede múrtty ofiyser men bazardaghy ayaq kiyim satushy syra iship otyrghan edi.

– Býgingi kýnning janghany-ay, – dep dәu sary oryndyqtyng arqylyghyna shalqaya ketti.

– Aytpanyz.

– Anau qayda jýr?

– Áne, kele jatyr, – dep esikti núsqady.

Aq kepkaly jigit búlardyng ýsteline qaray jaqyndaghan kezde dayashy da mәzirin alyp әzir túrghan edi.

***

Auyl. 1 qyrkýiek. Sәske. Saghat 9:00. Aua temperaturasy +31 gradus.

Ortanshy qyz qarayghan jerlerine aq kraska jaghylghan byltyrghy tufliyin kiyip, mektepke ketip barady. Eski, jeni qysqara bastaghan koftasynyng jenin sozyp-sozyp qoyady. Býgin jana mektepting ashyluynda әn aituy kerek. Sol әn aitu ýshin múnyng birneshe synyptasyn sabaq bastalmay túryp jinaghan edi. Búl keshegi dayyndyqqa qalagha kiyim alugha baram dep qatyspaghan. Eski koftasymen eski mektepting janynan ótip bara jatyp dәl keshegi bazardaghyday kózi jasaurap ketti.

Eshbir synyptasynyng kózine týskisi kelmey mektep aldyndaghy jinalysqa keshigip keldi de, synyptastarynyng artyna eleusiz túra qaldy. Tek izdep qalmasyn dep, apayynyng kózine anyq týsti. Aynalasyn barynsha baqylay qarady. Byltyrghy kiyimimen kelgen eshkim joq sekildi. Bәlkim ózine solay kórindi.

Enseli mektepterining ashylu saltanatyn 11 synyptyng eki oqushysy sampyldap jýrgizip túr.

– Endigi kezekte óner kórsetetin 7 synyp oqushylary. Hor. "Otan" әni.

Mikrafon dauysy jaqsy dep, júrttyng bәrine estilsin dep ortanshy qyzdyng qolyna ústatylghan.

Otanym keng dalam, ormandy,

Bolattan soghylghan qorghan-dy.

Baqyttyn, shattyqtyng mekeni,

Qorghaymyn, qoldaymyn ordamdy...

Qalay aityp shyqqany esinde joq. Tek artyndaghy synyptas qyzdarynyng múnyng eski koftasyna, tufliyine tesile qaraghanyn ghana sezdi.

Auyl. Týs әleti. Saghat 12:08. Aua temperaturasy +35 gradus.

Jana mektepting ashylu saltanatynan eski kiyimderimen kónilsiz qaytqan ortanshy qyzdyng týsingeninen týsinbegeni kóp edi. Kóp adam sóiledi. Kóp sóz sóilendi. Bәrining aitatyny 100 mektep, 50 memleket nemese onyng arghy jaghyndaghy 30 el. Bәri búlynghyr. Týsiniksiz.

Múnyng sanasyna simaghany, týsinbegeni sol, memleket turaly aitylghan mektepting ashylu saltanatynda búlar nege Otan jayly әn aitty.

Doshan Jylqybay

Abai.kz